Julio Cortázari „Keksumäng“ on klassika. Ta on nii kõva kivi kaanonis, et tema laksatamine ükskõik millisesse uude keele- ja kultuuriruumitiiki peaks kõvasti vett laiali pritsima ja tekitama pika rea kontsentrilisi ringe. Tõsiasi, et see kivi kukkus meie tiiki veidi enam kui pool sajandit pärast lennutamist (hispaania keeles ilmus „Rayuela“ aastal 1963), ei tohiks ta hoogu vähendada, sest humanistlik eneseotsing ja inimestevahelise tõelise kontakti loomise raskus on…
Olin Juhan Liivi luuleauhinna järele minekuga hädas nagu lits lapsega, aga ära ma käisin.
Alatskivi kant on alati olnud kummaline. Sa võid seda kas vihata või armastada, sealt ära soovida või igatseda tagasi sinna, kus tagamaa viletsus, pajuvõsa ja laokil õued kokku saavad. Millised harukordselt aukus tänavad on Kallastel! Igal pool laiutab vaesus, allakäik – see on hoopis teine pilt kui see, mida raadio, valitsus, riiklikud uudised…
Võib-olla oleks hea luua raamatusaar, kuhu autorid ja kirjastajad saaksid pidevalt tuua oma teosed ja kuhu laekunud värske kirjandusega varustataks haigla- ja vanglaraamatukogusid?
Miski ei ole iseenesest hea või halb – üksnes mõtlemine teeb ta selleks, märgib Hamlet kohtumisel Rosencrantzi ja Guildensterniga. Talle oli ennekõike Taanimaa, aga tõenäoliselt kogu maailm vangla, umbrohtu kasvand aed, oma valedes läila ja lämmatav.
Sophrosyne (kreeka keeles σωφροσύνη), on mõiste,…
Järgmisel nädalal peetakse Tartus kirjandusfestivali „Prima vista“ alapealkirja „Tulevikumuusika“. Festivali partnerlinn on tänavu Jõhvi, kus antakse homme, 5. mail üle raamatuannetus Viru vangla raamatukogule.
Raamatute kogumise algatasid 2015. aastal Tartu ülikooli raamatukogu töötajad Jane Eskla ja Ilona Smuškina. Mõte sai alguse vestlusest „Prima vista“ külalise Ljudmila Ulitskajaga: selgus, et kirjanik saadab ühele Tartu vangla eluaegsele vangile raamatuid, sest tollel on kõik raamatukogu teosed läbi loetud. Samamoodi läkitab…
Tarmo Tedre suurteoses on peaaegu 700 lehekülge noorus- ja lapsepõlvemälestusi, ikka ilukirjanduslikus mahlas ja paralleelselt dokumentaalsete nõelapistetega, nagu kirjutajale omane. Triloogia esimese köite tegevus kulgeb ajajärgul 1957–1973 enamjaolt Kuressaares (Kingissepas). Kuu kuu haaval saab lugeja kaasa elada peategelase Jaan Mõtuse viljastamisele, sünnile ja kasvueale, kõrval tema vanemate, sugulaste, sõprade elud-olud ja ka globaalsed sündmused, mis annavad väikese inimese toimlemisele vertikaali.
Väikese inimese all ei pea ma silmas…
Me kohtume 1990ndate lõpul.
Kalju Kruusa juures. Mingil
poeetide olengul. Ta on üsna
kohe muga natuke kuri ja
kiuslik. Lõõpiv. Mina
olen
tollal
veel
jovi-
aalne
ülevoo-
lav loll ja ausalt
ega asjad nüüdki pole paranend.
Noh, mõned aastad hiljem
ajab ta mu sõbra Ivar Silla sarnasel
olengul Elo Viidingu juures nutma
ma isegi ei mäleta täpselt millega,
aga Ivar vist jälle räägib
oma lõputut
homo-
juttu
ja tema ei
saand
tera-
vat
keelt
hammaste
taga hoida eksole. See poleks tema.
Ivar jookseb toona nuttes öhe
ja saab Russalka juures purjuspäi
vene poistelt…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Tartu vangla raamatukoguhoidja Svea OnnoPille-Riin Larm
Rootsi kirjanik Lena Andersson on kodumaal tuntud ka kui julge, isemeelne ja laia haardega kolumnist.Henric Lindsten
Hea toimetaja jätab alati varju selle, kui suur on tema osa kellegi teoses. Peatoimetaja Janika Kronberg oma osast ajakirja Looming kujunemises õnneks pisut siiski räägib.Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum