Kirjandus

  • Kustunud on ere täht Eesti pedagoogika- ja kirjandustaevas

    In memoriam PhD Priit Kruus (3. XII 1981 – 25. XI 2018)

    „Ma ei tulnud siia rääkima täna, kui, siis ainult emakeelest. Sina ka!“ kõlasid ühel septembripäeval räppar Nublult* laenatud värsiread üle Priidu huulte, kui ta meie kabinetti astus. Ise ta veel lõkerdas oma vaimukuspuhangu üle. Naersin vastu ja jätkasin endastmõistetavalt: „Ja mina ka. Ja sina ka . . . .“ Nii oligi – emakeelest me Priiduga ainult rääkisimegi ja selle nimel tandemina tegutsesime, muidugi mõista…
  • Suri Helena Anhava

    Lahkunud on Soome suurimaid nüüdisluuletajaid Helena Anhava (24. X 1925 – 24. XI 2018).
    Helena Anhava liikus traditsioonilise luule ja modernismi vahemaadel. Ta kirjutas ka novelle, näidendeid, miniatuure. Mitmeid aastaid töötas ta kirjastuses WSOY toimetajana. Helena Anhava on tõlkinud peamiselt rootsi keelest nii proosat kui ka luulet, näiteks Bo Carpelani, Solveig von Schoultzi teoseid.
    Eesti keeles on ilmunud tema luule valikkogu „Ütlen siiski“ (2000, tõlkinud Tiiu Kokla).
    Helena Anhava…
  • Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kandidaadid

    Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kandidaadid

    Doris Kareva, „Surmatuules sünnid uueks“ (Hannes Varblase luulekogu „Teise üksinduse aegu“, Looming 2018, nr 6)
    Piret Karro, „Laku v. . . .u, Nihilist“ (kogumik „Nihilist.FM. Final Cut“, Vikerkaar 2018, nr 1-2)
    Maarja Helena Meriste, „Üks maailmalõpp, palun! Seni kirjutan, kaevan kraavi“ (Tõnu Õnnepalu „Valede kataloog. Inglise aed“, Värske…
Sirp