Toeta

Kirjandus

  • ,

    Laupäeva õhtul Tartus

    Räägitakse, et Eesti telesaated on kehvaks läinud. Ebamugavat tõsiasja, et omasaadeteks napib raha, püütakse korvata juutuuberitelt-blogijatelt teenuste sisseostmisega. Võimalik, olen aeg-ajalt sunnitud niisuguseid saateid kõrvalt nägema ning need on olnud tõesti igavad. „Hensugusta show“ oli kaugel show’st, „Reporter“ just nõnda sisutühi, nagu Nublu seda kirjeldab, ning Tartus toimunud „Eesti laulu“ eelvoorud unised isegi tartlastele.
    No hästi, „Eesti laulu“ teisest voorust jäin peaaegu ilma ega tohiks kommenteerida –…
    Pille-Riin Larm
    3 minutit
  • Luulelugu kui lauluraamat
    Märt Väljataga pälvis 1. veebruaril „Väikese inglise luule antoloogia“ ja luulekogu „Gladioolid“ eest Eesti Kultuurkapitali kirjanduse valdkonna aastapreemia.
    Piia Ruber

    Luulelugu kui lauluraamat

    Keda ja mida võib leida Märt Väljataga ühemeheantoloogiast ja mida on selles väljatagalikku?

    Ene-Reet Soovik
    9 minutit
  • Žanride mäng Soome kirjanduses

    Žanride mäng Soome kirjanduses

    Runebergi auhinna teeb ihaldatavaks asjaolu, et hinnatakse ennekõike teose kunstiväärtust. Auhinna värskeim laureaat on Heikki Kännö romaaniga „Sömnö“.

    Heidi Iivari
    6 minutit
  • Kogu aeg peab keelt kuulama!
    Piret Saluri oma maakodus Hiiumaal.
    Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

    Kogu aeg peab keelt kuulama!

    Tõlkija Piret Saluri: „Paekivi on soome keeles liuskekivi, kuid ajalooliselt ja rahvakeeles ka Viron kivi. Ateneumi kunstimuuseumi trepid on tehtud Viru kivist.“

    Pille-Riin Larm
    9 minutit
  • Modernismi impressaario Olavi Paavolainen

    Modernismi impressaario Olavi Paavolainen

    Olavi Paavolaise teosed ei paku ainult lugemisnaudingut, vaid on ka teejuht masside ja indiviidi, terase ja naha, lärmaka peatänava ja vaikse mõtluse konflikti mõistmisel.

    Siim Lill
    6 minutit

  • Pealelend – Gunnar Okk, Eesti-Soome Kultuurifondi aseesimees

    Kahe aasta eest asutatud Eesti-Soome kultuurifond asub märtsis teist korda stipendiume jaotama. Fond on eraalgatuslik, mitte riiklik. Miks nii?
    Eesti-Soome kultuurifondi asutamise mõte oli üks 55 ettepanekust, mille esitasime koos Soome endise suursaadiku Jaakko Blombergiga valitsuste tellitud aruandes „Eesti ja Soome koostöövõimalused 2008“, eeskujuks Soome riiklikud kultuurifondid Põhjamaadega. Paraku lükkas ülemaailmne majanduskriis otsuste tegemise määramatusse tulevikku.
    Kolm aastat hiljem pöördusime uuel katsel otse Eesti ja Soome kultuuriministrite poole.…
    Kaarel Tarand
    2 minutit

  • Kõigepealt soovitan ma … – Sõbramehekriitika ja iseenda soovitamine

    Heauskne lugeja, kes ei ole soovitaja eraeluliste ja töiste finessidega kursis, võtab auväärt soovitajat sõnast. Tema usaldust ei tohi kuritarvitada.

    Oli aeg, mil eesti kirjanduselu määndas sõbramehekriitika. Ei ole see nähtus kadunud nüüdki, kuid enam ei saa kurta selle vohamise üle. Pigem on viimasel ajal jäänud häirivalt silma üks teine sellega sarnane nähtus – iseenda soovitamine. Seda kohtab vahel näiteks Postimehes aasta parimate…
    Pille-Riin Larm
    4 minutit
  • Uued ennemuistsed jutud

    Uued ennemuistsed jutud

    Ulmehuvilistele on kogumik „Vinguv jalaluu“ väärt lugemine. Ka „Eesti rahva ennemuistsete juttude“ austajatele pakub see kindlasti äratundmisrõõmu.

    Edith Soosaar
    4 minutit
  • Aastad mööduvad, piim läheb hapuks

    Aastad mööduvad, piim läheb hapuks

    Rein Veidemanni romaan „Piimaring“ tõmbab triloogia lõpetusena kokku Andreas Wiigi elukäigu. Nagu Wiigi triloogia kaks esimest raamatut, on ka „Piimaring“ romaan-entsüklopeedia.

    Rauno Alliksaar
    5 minutit
  • Kadunud tütre tagasitulek

    Kadunud tütre tagasitulek

    Pirkko Saisio lahkab romaanis „Kaini tütar“ peenelt armastajate omavahelise mõistmise ja mõistmatuse teemat.

    Isabel Mari Jezierska
    4 minutit
Sirp