Toeta

Kirjandus

  • Berliinist, äpardusega
    Margit Lõhmus (paremal) ja Kelly Turk kogumiku „Sterne“ esitlusel Kogo galeriis.
    Värske Rõhk

    Berliinist, äpardusega

    Kas naise kirjutatud teos peaks eos olema hea veel millegi muu kui lugemismõnu pakkumise pärast, et olla tõeliselt hea?

    Meelis Oidsalu
    5 minutit

  • Kultuurimõtestaja auhind ootab kandidaate

    Ene Mihkelsoni Selts ja Tartu Kultuurkapital asutavad kirjaniku läheneva 75. sünniaastapäeva eel Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia.
    Seltsi juhatuse liikme Marju Lauristini sõnul on Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia mõeldud Eesti kultuurimeedias ilmunud silmapaistvate kirjutiste, tele- või raadiosaadete esiletõstmiseks, mis on aidanud kaasa  raamatukultuuri ja kirjandusliku loomingu väärtustamisele Eesti ühiskonnas, süvitsi analüüsinud ja mõtestanud eesti keeles ilmuvat kirjasõna ning avardanud kaasaja Eesti kultuuris ja kirjanduses toimuva mõistmise ajalisi ja…
    1 minut
  • Kohtumine jumalusega: Elizabeth Costello juhtum
    Kirjanik J. M. Coetzee on sündinud 1940. aastal Lõuna-Aafrikas ning elab praegu Austraalias. Tema looming on pälvinud arvukalt auhindu, sh 2003. aastal Nobeli preemia.
    Frodar / Wikimedia Commons

    Kohtumine jumalusega: Elizabeth Costello juhtum

    J. M. Coetzee „Elizabeth Costello“ on tõeline aardelaegas, omamoodi humanitaarteaduste kiirkursus.

    Elo Lindsalu
    8 minutit
  • Tundekasvatus tekstisõnumites
    Sally Rooney on üks tunnustatumaid noori iiri kirjanikke.
    Jonny L. Davies

    Tundekasvatus tekstisõnumites

    Paistab, et maailmakirjanduses on praegu hea aeg naistevahelise sõpruse kirjeldamiseks.

    Raili Marling
    4 minutit
  • Eesti kirjanik 2019 on Maara vanaisa
    Andrei Hvostov „Tõe ja õiguse“ alles kirjutamist ootava VI köitega Liivi muuseumi sauna ees.
    Kris Moor

    Eesti kirjanik 2019 on Maara vanaisa

    Hvostovi „Kirjad Maarale“ on enesepaljastuslik teos, kuid pole kirjutatud selleks, et lapselaps saaks teada, milline oli vanaisa, vaid et üks noor naine saaks teada, millised on mehed.

    Pille-Riin Larm
    6 minutit
  • Kuue varbaga kollid
    Läti Veneetsia Kuldīga.
    Mumbo jiggy / Wikimedia Commons

    Kuue varbaga kollid

    Kuigi inimene on võimsalt tunginud makro-ja mikromaailma, on ta ikka nõutu põhiküsimuste ees: kes on inimene, miks ta on ja kuidas ta siin elus peab käituma? Ometi on see kõik rahvajuttudes hästi teada.

    Paavo Matsin
    6 minutit

  • Õrn paremakssaamissoov

    Timo Marani filosoofilised luuletused rõhutavad inimese ja looduse ühtekuuluvust.

    Mällusööbiv – kirjeldaksin uut Timo Marani luulekogu sellise sõnaga. Üks õrnemaid lugemiselamusi viimasest ajast, üks metsasemaid, looduslähedase­maid teoseid. Rahulik, hästi komponeeritud luulekogu. Kui need luuletused oleksid ARKi autosõidueksam, siis üksikud libastumised, mõned igavad luuletused, aga saab läbi, B-kategooria load saab kätte. Poliitskaalal võiks „Metslooma­truuduse“ asetada tugevalt roheliste poolele. Eestlastele paraku ei lähe rohelised eriti peale: liiga…
    Andrus Kasemaa
    3 minutit
  • Luulesalv
    Berit Kaschan
    Dmitri Kotjuh / www.kotjuh.com

    Luulesalv

    Esmaspäeva toetuseks
    Pühapäev on tegelikult kõige raskem päev.
    Sest siis Jumal puhkab
    ja see päev tuleb algusest lõpuni meil endil välja kanda.
     
    Saab toetuda üksnes oma kohmakale elukogemusele
    või küsida nõu mõnelt teiselt pühapäevahädaliselt.
    Näidata üksteisele, mida nädala jooksul õppinud oleme.
    Kui oleme.
     
    Sel päeval on soovitatav helistada lähedastele
    või…
    Berit Kaschan
    1 minut
  • Filosoofia-iduettevõtte viletsus
    Nuccio Ordine

    Filosoofia-iduettevõtte viletsus

    Nuccio Ordine seab kahtluse alla majanduslikult kasulikuks peetavate väärtuste ülimuslikkuse ning võtab kaitsta laiadest massidest hüljatud vabu kunste.

    Mikael Raihhelgauz
    5 minutit

  • Tuha(t)kunstnik – Valgustuse vajadusest

    Et tekstid ei jääks müstiliseks, peab tähenduse järele küsima.

    Selle kohta, millest hästi aru ei saada, öeldakse „müstiline“, vahel öeldakse ka „jumal“, aga ega ka jumalast hästi aru ei saada. Olen vähemalt korra kuulnud, et „Madis Kõiv on müstiline“, ja ka, et „Wittgenstein on müstiline“. Aga luuletajatele paistab Wittgenstein meeldivat, tema „Tractatus . . . .“ ja tema redel, millest lastakse lahti. Ent kogu „Tractatus . . . .“…
    Kaur Riismaa
    4 minutit
Sirp