Toeta

Kirjandus

  • Eesti-Läti keeleauhind
    22. augustil käis Contra koos Eesti presidendi Alar Karise ja Läti presidendi Edgars Rinkēvičsiga eesti- ja lätikeelse raamatu 500. aastapäevale pühendatud rattaretkel. Ramata küla raamatukogus anti üle külakostiks kaasa võetud eesti näidendite kogumik, mille on läti keelde tõlkinud Daila Ozola.     
    Raigo Pajula / Vabariigi Presidendi Kantselei
    ,

    Eesti-Läti keeleauhind

    Eesti-Läti keeleauhind on kahe riigi välisministeeriumide vastastikune tunnustus naabri keele edendajatele. Auhinna eesmärk on kasvatada teadmisi eesti ja läti keele kohta ning tõsta esile neid, kes on kas tõlke- või teadustööga, samuti keeleõppeprojektiga sellele kaasa aidanud. Auhinna kandidaadiks võib esitada ajakirjaniku,…
    2 minutit
  • Plekitu luule igavene tähesära lavadel – ja nende taga hämaras
    Luuleprõmmu Eesti meister aastal 2025 on Mari-Liis Müürsepp. Hetk Paide finaalvõistluselt 8. augustil.    
    Olari Pilnik

    Plekitu luule igavene tähesära lavadel – ja nende taga hämaras

    Nüüdse kultuuri pulbitsev osa on elav, metsik ja loomulik luule, mis vajab ka lavasid ja publikut. See loob osadust ning ühendab teisel viisil kui trükitu.

    Jürgen Rooste
    9 minutit
  • Ära karda, võõras, astu sisse
    Anne Carsoni luulekogu „Linnade elu“ puhul on hoolimata minimalistlikust lähenemisest selge, kuhu lugeja viiakse – isegi kui täpsed koordinaadid jäävad mõistatuseks, on tänavanurkade lõhnad ja kirjeldatud kohtades elavad inimesed selgelt silma ette manatud.    
     Piia Ruber

    Ära karda, võõras, astu sisse

    „Linnade elu“ lugeja paisatakse keset Anne Carsoni maailma. Huvitav ja arendav kogemus? Kindla peale. Aukartust äratav ja segadust tekitav? Veelgi enam.

    Silvia Urgas
    4 minutit
  • Tänukiri Märten Krossile (ehkki kohati noriv)

    Tänukiri Märten Krossile (ehkki kohati noriv)

    Kui salongielu kipub Kross romaanis „Kokkuleppelised imed“ etendama, siis metafüüsika puhul ta usub oma nägemuslikku teksti ja haarab lugejagi niiviisi kaasa.

    Peeter Sauter
    5 minutit
  • Surm Prahas ja maksikoer Fik
    Bruce Chatwini romaani „Utz“ põhjal valmis 1992. aastal George Sluizeri sama pealkirjaga mängufilm. Kirglikku portselanikogujat, parun Kaspar Joachim von Utzi mängib filmis Armin Mueller-Stahl (vasakul). Kunstikaupmees Marius Fisheri rollis astub üles Peter Riegert.    
     IMDb

    Surm Prahas ja maksikoer Fik

    Bruce Chatwini „Utz“ on asjatundlik pilguheit kollektsionääride maailma ja põnev lugu ühe haruldase kunstikogu saatusest. Ühtlasi on aga autor tabanud midagi olemuslikku tšehhide mõttelaadis.

    Paavo Matsin
    5 minutit
  • Meestel on vendlus, naiskirjanikel õlatunne
    Eesti teisel naiskirjanike seminaril tulid arutusele niihästi naistele (elu)lähedased kui ka üldkirjanduslikud küsimused. Fotol seminari avapäeval osalenud.    
    Mari Teede
    ,

    Meestel on vendlus, naiskirjanikel õlatunne

    Kui eelmisel aastal toimunud Eesti esimese naiskirjanike seminari lõpetuseks otsustati asutada naiskirjanike ühendus ja asutada naiskirjanduse auhind, ei osanud keegi aimata, et vähem kui aasta pärast on mõlemad eesmärgid täidetud. Nii asutati märtsis Eesti Naiskirjanduse Selts ja aprillis anti välja esimene…
    Hanneleele Kaldmaa,
    Kätlin Kaldmaa
    3 minutit
  • Hajun uneledes ajatusse
    Kunstnik ja kirjanik Anu Kree     
     Aknadki / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

    Hajun uneledes ajatusse

    Anu Kree proosakogu „Kolme tiivaga klaver“ paneb mõtisklema, unelema ja tundma, nagu kogu tema looming.

    Sirly-Ann Meriküll
    5 minutit
  • „Elu on liikumine“
    Aasta kirjanik Kairi Look sai auhinnaks tamburiini, mille kinkis omal ajal Juhan Liivile tema Aafrika kirjasõber.      
    Kris Moor

    „Elu on liikumine“

    Kairi Loogi „Tantsi tolm põrandast“ on värske ja vahetu suureks saamise lugu ning pakub paljudele äratundmist.

    Mari Niitra
    2 minutit
  • Aino on ainus
    „Hea lasteraamat peab olema hubane, põnev ja arusaadav,“ on arutlenud Aino Pervik. „Kurb võib olla, kuid lõpp peab olema kindlasti õnnelik. Ei tee paha, kui seal ka natuke nalja saab.“      
    Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

    Aino on ainus

    Niisuguseid lastekirjanikke nagu Aino Pervik enam ei sünni. Sünnivad uued, sünnivad teistsugused.

    Ilona Martson
    4 minutit

  • Aino Pervik 22. IV 1932 – 12. VIII 2025

    Kurb on kuulda andeka, hooliva, targa looja lahkumisest. Samal ajal peame olema tänulikud, et meil on niisuguseid säravaid autoreid nagu Aino Pervik, kelle surm sügavalt puudutab.
    Ilmselgelt poleks eesti lastekirjandus Aino Pervikuta see, mis ta on. Kui tahta rääkida tüvitekstidest, siis just neid on Pervik loonud: nii mõnegi meie lastekirjanduse tüviteksti, mis ühendab põlvkondi ja on saanud sama endastmõistetavaks osaks Eesti kultuurist nagu Tallinna vanalinn või uuem…
    2 minutit
Sirp