
„Presidendi raamatuklubi“ on äärmiselt armas saade toredate külalistega, eriti tuleb kiita tavaliste lugemisklubide kaasamist. Käsitletavate teoste valik võiks siiski olla pisut julgem ja ootamatum.

William Faulkneri krimiromaan „Põrmu häirija“ võib ju olla põnev, kuid selle tegelik eesmärk on just nimelt häirida põrmu.

Romaane „Arutu armastus“, „Constance Ring“ ja „Suvi enne pimedust“ lahutavad küll aastakümned ja geograafia, kuid ikka ja jälle tuleb naissoost peategelasel võidelda stereotüüpide ja sildistamise vastu.

Aurora Venturini näitab romaanis „Täditütred“, kuidas rasketes oludes muutub väärikus ellujäämise küsimuseks ning usaldada saab selles ainult iseend.

Vanaemadest on eesti lastekirjanduses piisavalt kirjutatud, aga mitte nii täiuslikku filosoofilist teost kui Katrin Lauri „Atlantis“.

Vahur Pähnapuu elustab teoses „Siis jääb ka päevatõus“ mälestused kunagisest Raadi aiandist ja oma emast, kes seal töötas ja kõigest hoolimata oli õnnelik.


Luuletaja leiab sõnad, aga Tõnis Vilu on peale sõnade leidnud veel midagi muud, suuremat. See, mida ta teeb, on hea. See teeb head.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.