-
Praegu on teravalt päevakorral nii piirileping Venemaaga, Euroopa Liidu põhiseaduslik leping kui haridusreform. Eestlasel tuleks mõelda, kes ta on ja kuhu edasi ? ja milleks. Ettevõtmise kaaskorraldaja oli Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsioon, kelle presidendina Arvo Valton valusalt nentis, et eestlane peab ennast Venemaa soome-ugri rahvastest paremaks, kultuuritoojaks. Nõukogude ajal ehk küll, kui Paul Ariste, kelle 100. sünniaastapäeva 3. II tähistatakse, misjonitööd silmas pidada. Seetõttu kogeb iga eestlane…
-
Tahan sugulaste nimel tänada neid toredaid inimesi, kes rõõmustasid seda väärikat daami nii paljude lillekimpudega. Täname ka Rakvere muuseumi, A. H. Tammsaare muuseumi, Eesti Rahvusraamatukogu, Tartu ülikooli raamatukogu töötajaid, kes on aidanud korraldada perekond Vommi näitusi oma ruumides.
-
Virve Aunre ruumikujundusi iseloomustab tugev teoreetiline kontseptsioon, aga ka nõudlikkus kunstiliste detailide osas, nagu valgustid, seinte kattematerjalid, autoritekstiilid jpm. Koos põlvkonnakaaslastest ruumikujundajate Eha Reiteli, Kärt Voogre, Aino Põldra jt innustus ta 1950. ? 60. aastail suurtest põhimõttelistest muudatustest ruumikujunduses, koostades 1967. aastal koos Linda Arikesega ka ise metoodilise trükise ?Klubiruumide kujundamisest?. Aastail 1966 ? 80 kujundas Virve Aunre põllumajandusnäitusi Moskvas, Tallinnas ja Sakus. Aunre kujundatud interjöörid…
-
Vaatame nüüd, mida kirjutab Jakobsonist üks eesti kolikambrikirjanduse põhitekstidest, Eesti Teaduste Akadeemia egiidi all 1950. aastate algul kirja pandud ülevaade Eesti ajaloost: ?Laiemalt tuntuks sai Jakobson ?Kolme isamaa kõnega?, mis ta pidas 1868. ja 1870. aastal ning mis ilmusid eri bro?üürina. Eesrindlikud inimesed tervitasid neid ?Kõnesid? vaimustusega, balti parunid ja nende sabarakud tõstsid aga vihast ulgumist. Jakobsoni ?Kõnedes? arvustati teravalt reaktsioonilist võltskontseptsiooni, nagu oleksid saksa röövvallutajad…
-
Osalesin esimestel kordadel kolme sihtkapitali koosolekutel. Mäletan, et kui küsisin luba koosolekul osaleda, tekitas see mõnikord tõrke, justkui sooviksin tungida puutumatule maale. Siin toodud emotsionaalne õhustik on üles tähendatud vahetult pärast koosolekuid.
Ruumi puudusel peeti sihtkapitalide koosolekud seal, kus võimalik: arhitektid käisid koos arhitektuurimuuseumi kitsukeses toas Suur-Kloostri tänaval, näitekunst kasutas teatriliidu koosolekute saali ning see jäigi viimaste traditsiooniliseks koosolekute kohaks kuni 2002. aastani.
?Näitekunsti sihtkapitalis domineerivad naised: Reet…
-
Ükspäev saatis Peeter Sauter Tähekesse avaldamiseks lastejutte. Et uus lasteraamat on tulemas, ja äkki saaks mõne tüki ajakirjas avaldada ka. Olin heal meelel nõus, sest Täheke on ikka enne ilmumist hüvasid lasteraamatuid promonud. Muide, ka ?Pille-Riini lood?, ?Sipsik? ja ?Naksitrallid? on ajakirjas peatüki kaupa ilmunud, enne kui need raamatuteks said.
Aga Peetri ja tema laste Pipa, Ekke ja Rulla ühiselt kirjutatud jutud olid mulle tõesti üllatuseks. Neist…
-
Daniele Monticelli, TÜ kontrastiivlingvistika teadur: Konverentsi idee kasvas välja ühe aasta seminaride aruteludest, mille teemaks oli deiksis. Deiksise (kr k ?näitamine?) mõiste võttis kasutusele juba Vana-Kreeka mõtleja Apollonios Diskolos osutamisega seotud keelenähtuste kirjeldamisel. Tänapäeval nimetatakse deiktilisteks väljendeid, mille tähendus sõltub lausumissituatsioonist, s. o ajast, ruumist ja isikutest. Deiktikud, nagu siin, mina, praegu seovad seega lausungi keelevälise kontekstiga. Deiksist mõistetakse ka laiema nähtusena, mis langeb kokku keeleruumi…
-
Koostanud Enno Tammer, kaas ja makett Kristjan Mändmaa, kujundus Villu Koskaru. Tänapäev ja Postimees, 2004.
Meie nõukanostalgia on mõne viimase aastaga teinud läbi kiire arengu. Paarikümne aasta taguste pakendite taastootmisse võtmise ja kama?okolaadi tagasituleku juurest jõudsime 2004. aastaks Tartu Kunstimuuseumi 1950. aastate plakatinäituse ja Eesti Rahva Muuseumi kilekotinäituseni, mis üritasid visuaalse materjali kõrvale pakkuda sügavamat ajastuanalüüsi.
Postimehe ja kirjastuse Tänapäev ühisprojektina sündinud nõukamälestuste raamat astub analüüsi…
-
Eesti kaitseväelased on Iraagis Eesti Vabariigi riigikogu otsusega 14. aprillist 2004. Seadusandlik võim kuulub põhiseaduse kohaselt riigikogule (§ 59). Kuid tundub, et Eesti Vabariigi parlamendi otsus ei ole piisavalt autoriteetne, sest selle otsuse täitmisele kuluvad rahalised vahendid ja õiguslik alus seatakse erinevate autorite poolt pidevalt küsimärgi alla. Kui avalikkus räägib pidevalt ?ebaõiglasest ning mõttetust sõjast?, tekib minul isiklikult õigustatult küsimus: kas käsk osaleda Iraagi operatsioonil on…
-
Inglise keelest tõlkinud Inna Feldbach, Andres Kask, Sirje Keevallik,
Triinu Pakk-Allmann,
Lia Rajandi ja Lauri Vahtre. Varrak, 2004. 952 lk.
Peter Watsoni ?Kohutava ilu? maht võib algul kohutada. Samas on teose alapealkiri ?20. sajandi intellektuaalne ajalugu? kohutavalt ligitõmbav. Kus veel oleks inimkonna saja aasta tarkus ühes köites koos, ja lausa eesti keeles! Kui mõni eestlane ongi läbi lugenud kõik need raamatud, mida Watson refereerib, ei ole tal…
