-
Olen lugenud peaaegu kümme aastat Kultuurkapitali tabeleid, lootuses leida õnnelike rahasaajate hulgast ka oma nime. Selle eesmärgiga olen läbi lugenud kõik tabelid, kaasa arvatud spordi ja rahvaluule. Aga mida pole, seda pole. Nüüd uurisin asja ja sain teada, et raha saamiseks tuleb enne kirjutada avaldus ja et ilma selleta ma poleks saanudki saada. Ma ei ole sellega nõus ja protesteerin! Tean päris kindlasti, et on olemas…
-
Peter Ackroyd
THOMAS MORE?I ELU
Ühe parima elulookirjaniku poolt haaravalt ja hooga jutustatud lugu ?Utoopia? autorist, humanistist ja märtrist More?ist. Elulookirjanduse vohava keskpärasuse taustal väga korralik raamat. Tõlkinud Kersti Unt, toimetanud Triin Kaalep, kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2004. 408 lk.
Menis Kumandareas
NENDE LÕHN AJAB MIND NUTMA
Novelle. Kreeka ühe tuntuma autori ühest tuntumast ja kummalisemast novellikogust on valitud kolm lugu armastusest ja surmast. Neid vestavad kliendid juuksurile. Uuskreeka keelest tõlkinud…
-
Praegu on teravalt päevakorral nii piirileping Venemaaga, Euroopa Liidu põhiseaduslik leping kui haridusreform. Eestlasel tuleks mõelda, kes ta on ja kuhu edasi ? ja milleks. Ettevõtmise kaaskorraldaja oli Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsioon, kelle presidendina Arvo Valton valusalt nentis, et eestlane peab ennast Venemaa soome-ugri rahvastest paremaks, kultuuritoojaks. Nõukogude ajal ehk küll, kui Paul Ariste, kelle 100. sünniaastapäeva 3. II tähistatakse, misjonitööd silmas pidada. Seetõttu kogeb iga eestlane…
-
Tahan sugulaste nimel tänada neid toredaid inimesi, kes rõõmustasid seda väärikat daami nii paljude lillekimpudega. Täname ka Rakvere muuseumi, A. H. Tammsaare muuseumi, Eesti Rahvusraamatukogu, Tartu ülikooli raamatukogu töötajaid, kes on aidanud korraldada perekond Vommi näitusi oma ruumides.
-
Virve Aunre ruumikujundusi iseloomustab tugev teoreetiline kontseptsioon, aga ka nõudlikkus kunstiliste detailide osas, nagu valgustid, seinte kattematerjalid, autoritekstiilid jpm. Koos põlvkonnakaaslastest ruumikujundajate Eha Reiteli, Kärt Voogre, Aino Põldra jt innustus ta 1950. ? 60. aastail suurtest põhimõttelistest muudatustest ruumikujunduses, koostades 1967. aastal koos Linda Arikesega ka ise metoodilise trükise ?Klubiruumide kujundamisest?. Aastail 1966 ? 80 kujundas Virve Aunre põllumajandusnäitusi Moskvas, Tallinnas ja Sakus. Aunre kujundatud interjöörid…
-
Ükspäev saatis Peeter Sauter Tähekesse avaldamiseks lastejutte. Et uus lasteraamat on tulemas, ja äkki saaks mõne tüki ajakirjas avaldada ka. Olin heal meelel nõus, sest Täheke on ikka enne ilmumist hüvasid lasteraamatuid promonud. Muide, ka ?Pille-Riini lood?, ?Sipsik? ja ?Naksitrallid? on ajakirjas peatüki kaupa ilmunud, enne kui need raamatuteks said.
Aga Peetri ja tema laste Pipa, Ekke ja Rulla ühiselt kirjutatud jutud olid mulle tõesti üllatuseks. Neist…
-
Daniele Monticelli, TÜ kontrastiivlingvistika teadur: Konverentsi idee kasvas välja ühe aasta seminaride aruteludest, mille teemaks oli deiksis. Deiksise (kr k ?näitamine?) mõiste võttis kasutusele juba Vana-Kreeka mõtleja Apollonios Diskolos osutamisega seotud keelenähtuste kirjeldamisel. Tänapäeval nimetatakse deiktilisteks väljendeid, mille tähendus sõltub lausumissituatsioonist, s. o ajast, ruumist ja isikutest. Deiktikud, nagu siin, mina, praegu seovad seega lausungi keelevälise kontekstiga. Deiksist mõistetakse ka laiema nähtusena, mis langeb kokku keeleruumi…
-
Koostanud Enno Tammer, kaas ja makett Kristjan Mändmaa, kujundus Villu Koskaru. Tänapäev ja Postimees, 2004.
Meie nõukanostalgia on mõne viimase aastaga teinud läbi kiire arengu. Paarikümne aasta taguste pakendite taastootmisse võtmise ja kama?okolaadi tagasituleku juurest jõudsime 2004. aastaks Tartu Kunstimuuseumi 1950. aastate plakatinäituse ja Eesti Rahva Muuseumi kilekotinäituseni, mis üritasid visuaalse materjali kõrvale pakkuda sügavamat ajastuanalüüsi.
Postimehe ja kirjastuse Tänapäev ühisprojektina sündinud nõukamälestuste raamat astub analüüsi…
-
Eesti kaitseväelased on Iraagis Eesti Vabariigi riigikogu otsusega 14. aprillist 2004. Seadusandlik võim kuulub põhiseaduse kohaselt riigikogule (§ 59). Kuid tundub, et Eesti Vabariigi parlamendi otsus ei ole piisavalt autoriteetne, sest selle otsuse täitmisele kuluvad rahalised vahendid ja õiguslik alus seatakse erinevate autorite poolt pidevalt küsimärgi alla. Kui avalikkus räägib pidevalt ?ebaõiglasest ning mõttetust sõjast?, tekib minul isiklikult õigustatult küsimus: kas käsk osaleda Iraagi operatsioonil on…
-
Krista Kerge (TPÜ) võrdles ettekandes ?Sõnaloome ja loov sõnakasutus tekstiliigiti? ajakirjandusliku essee ja seadusteksti sõnamoodustust, keskendudes sõnamoodustusteooria ja kognitivistlike keelemudelite haakumisele ning tekstianalüüsile, s.t milliseid sõnu moodustatakse ja kuidas seda tehakse; mida sõnad tekstis tähendavad. Mõlemas tekstiliigis on suur tähtsus grammatilisel sõnamoodustusel, ootamatu on aga see, et tähtsal kohal on pigem ad hoc mõisteloome kui sõnaloome; ka Euroopa Liidu põhiseadus on üsna kujundlik, ähmaseks jääb sõna…
