-
Meenub Uku Masingu klassifikatsioon, mille kohaselt SAE-kirjandusel (standard average european) on paar vältimatut tunnusjoont. Mis ülejäänud olla võisid (kui neid üldse oli), enam ei mäleta, aga üks oli igatahes seksi enam-vähem selge kujutamine ja teine üldkehtivate moraalinormide rikkumine. Viimane kvalifitseerub ilmselt ?pahena?. Veelgi enam kehtib see ilmselt filmis, mis on traditsiooniliselt konventsionaalsem ja konsensuaalsem, niisiis veelgi enam SAE-maitsega arvestav kunstiliik kui kirjandus (sest ühel filmiteosel on…
-
Bol?evistlik ideoloogia kuulutas rängaks paheks religiooni, nüüd hüütakse, et paheline olnud hoopis punane ideoloogia ise. Ometi on vene kultuuri ainukesteks tõelisteks katalüsaatoriteks läbi aegade olnud just need kaks ?pahet?, religioon ja revolutsiooniline stiihia. Mõlemad püsisid oma algolekus talitsematud, sumbuursed, kuni tulid suured teadmamehed, mõtlejad-kõnelejad, kes tõde külvasid. Vene usulis-filosoofiline aade, alates T?aadajevist ja Solovjovist kuni XX aastasaja hakatuse suurte religioossete mõtlejateni (Frank, Ilijn, ?estov jt), on…
-
Mari Tarand, te hakkate Eesti Raadiost lahkuma. Mida see raadio teile tähendas, mis selle juures kõige tähtsam oli?
Kogu elu, eriti sellepärast, et riigi ringhäälingus on töötanud mu isa Paul Viiding. Mul on isegi tema raadiomärk alles. Suur latakas.
Kas temast on mingeid toredaid raadiosalvestusi ka?
Ei ole! Raadios ei ole ennesõja-aegsest ajast midagi alles. Kõik põlengud ja? Seda praktiliselt pole.
Ka mu ema töötas raadios. Ma olen siin…
-
Aastaks 2004 valmima pidanud ja nüüd ilmunud tark ajakiri. Uuritakse meest ja naist tähistavat leksikat, erakondade mõju, naiste poliitikas osalemise võimalusi, mehe ja naise suhet kui? Autorid on Katrin Kivimaa, Kerli Olt, Veronika Kalmus, Helen Biin, Toomas Gross, Sherry Ortner, Lilli Suburg, Laura Marholm jpt. Ariadne Lõng, 2004. 214 lk.
TÄHEKE nr 7
Suvel meenutab ajakiri veidi minevikku. Aino Pervik räägib muhedalt, kuidas kord ilmus Laste Rõõm. Loomulikult…
-
Ka nüüd sosistan ma vahel: ?Raadio, armastan sind!?, seda vaiksetel öödel, kui lapsed on magama jäänud ja Vikerraadiost tuleb luulesaade, kolmapäeviti jah.
Luule, mis vähendab lummuse nappust
Raadio kui meedia ise on palju muutunud. Lummus, üks kaasaja suur defitsiit, on sealtki kadumas. Kuulaja fantaasiat kasvatavatest salapärastest raadiohäältest, häältest, kelle omanikku võis vaid ette kujutada, on mõnes kanalis saanud lahedad okei-tüübid ja neid võib isegi trammis näha! Ekraanil,…
-
Võhikuna võõrsil, kui parafraseerida Mark Twaini.
Selle sõjakultuuri tähtteose esmatrüki eessõna aastast 1832 pärineb autori leselt Maria von Clausewitzilt (neiuna krahvinna Marie Sophie von Brühl). Ka tõlkija on naisterahvas, mis ei ole seda tüüpi raamatute puhul just tavaline. Eesti keeles ilmus ?Sõjast? sarja ?Sõjandusvaramu klassika? teise raamatuna (esimene oli Sun Zi ja Sun Bini ?Sõja seadused?, 2001). Tõlke saatesõna, mis on omaette meistriteos ja lisab palju vajalikke…
-
Sel kevadel on trükist ilmunud kaks käsiraamatut, mis kaardistavad vaimuliku kirjavara sisu. TPÜ akadeemiline raamatukogu on andnud välja teose ?Ajakiri Eesti Kirik koondsisukord 1950 ? 2000?, mille on koostanud Aive Haljand, Krista Reimann ja Signe Pärt, S. Pärt oli ka koos Aurika Kruusiga toimetajaks. 320-leheküljeline raamat hõlmab 5655 kirjet.
Väliseestlaste usuelu
Kodueestlasele oleks vist vajalik öelda mõni sõna taustast. Esimene Eesti Kiriku number ilmus 1950. aasta detsembris. Johannes…
-
einrich von zur Mühlen sündis Tallinnas Niguliste kiriku pastori Konrad von zur Mühleni pojana. Lõpetanud 1933. aastal Tallinna Toomkooli, õppis ta aastail 1934 ? 1939 Tartu ülikoolis ajalugu, germanistikat ja kunstiajalugu. 1939. aastal lahkus Mühlen ümberasujana Eestist, jätkas 1941. aastani õpinguid Breslau (Wrocław) ülikoolis ning viis need pärast sõda lõpule Hamburgis, omandades seal 1947. aastal dr. phil. kraadi. 1950. aastate keskpaigast kuni pensionile jäämiseni 1979. aastal…
-
nsambli Hortus Musicus liikmed on kaotanud ühe endi seast. Pärast pikka ja kurnavat haigust lahkus igavikku ansambli asutajaliige Helle Mustonen. Helle Mustonen astus Tallinna Riiklikku Konservatooriumi aastal 1969 ja lõpetas selle koorijuhtimise erialal 1974. Veel tudengipõlves kuulus ta entusiastide gruppi, kes 1970ndate alguses Andres Mustoneni eestvedamisel panid aluse ansamblile Hortus Musicus. Tookordseid olusid arvestates ei olnud see kaugeltki kerge. Tuli võidelda bürokraatiaga ja valitseva meelsusega. Kõik…
-
Lahkunud on silmapaistev organist Rolf Uusväli, kelle elukreedoks oli jäägitu pühendumine helikunstile. Interpreedi muusikaline haridustee päädis eraviisiliste õpingutega Eesti orelilegendi Hugo Lepnurme juures ning meistrilt päris Uusväli ka äärmise interpretatsioonilise nõudlikkuse ja kompromissituse. Mitmekülgse natuurina oli Rolf Uusväli aastatel 1959 ? 1973 Eesti Raadio muusikasaadete toimetaja, 1974 ? 1985 ENSV Riikliku Filharmoonia (praegune Eesti Kontsert) orelihooldaja, 1973 ? 1988 Leedus restaureerimistrusti orelitöökoja organoloog, aastast 1996 Eesti…
