-
9. VIII kell 20 kogunetakse näituse “Territories, Identities, Nets-Slovene Art 1995 ? 2005” avamisel Ljubljana moodsa kunsti muuseumi hea kolleegi mälestama. See näitus on viimane Igor Zabeli kureeritud näituste triloogiast, just selle ettevalmistamisel tabas teda traagiline õnnetus.
-
Helmi Rajamaa (Seppel) oli sündinud küll Tallinnas, kuid 1917. aastast määras perekonna valitud elupaik Haapsalu lähedal ka tema elu tulevased rajajooned. Ta õppis Haapsalu 2. algkoolis ja Haapsalu ühisgümnaasiumis ning lõpetas 1929. aastal Läänemaa õpetajate seminari, töötades seejärel lühikest aega õpetajana Läänemaal Saanikal. 1929. aastal abiellus ta hilisema tuntud koolimehe Herman Rajamaaga, elas Tartus ja Paides ning põgenes 1944. aastal Saksamaale. 1945. aastast peale elas Helmi…
-
Meenub Uku Masingu klassifikatsioon, mille kohaselt SAE-kirjandusel (standard average european) on paar vältimatut tunnusjoont. Mis ülejäänud olla võisid (kui neid üldse oli), enam ei mäleta, aga üks oli igatahes seksi enam-vähem selge kujutamine ja teine üldkehtivate moraalinormide rikkumine. Viimane kvalifitseerub ilmselt ?pahena?. Veelgi enam kehtib see ilmselt filmis, mis on traditsiooniliselt konventsionaalsem ja konsensuaalsem, niisiis veelgi enam SAE-maitsega arvestav kunstiliik kui kirjandus (sest ühel filmiteosel on…
-
Aastaks 2004 valmima pidanud ja nüüd ilmunud tark ajakiri. Uuritakse meest ja naist tähistavat leksikat, erakondade mõju, naiste poliitikas osalemise võimalusi, mehe ja naise suhet kui? Autorid on Katrin Kivimaa, Kerli Olt, Veronika Kalmus, Helen Biin, Toomas Gross, Sherry Ortner, Lilli Suburg, Laura Marholm jpt. Ariadne Lõng, 2004. 214 lk.
TÄHEKE nr 7
Suvel meenutab ajakiri veidi minevikku. Aino Pervik räägib muhedalt, kuidas kord ilmus Laste Rõõm. Loomulikult…
-
Mark Mazower
BALKAN
Lühiajalugu
Sarjas ?Aken ilma? ilmunud raamat, mis valgustab meid nii ajaloolises kui poliitilises plaanis. Miks ikka olud sealkandis nii on kujunenud? Kas see, mida ?teame? meedia vahendusel, on ikka tõde? Väga vajalik raamat neile, kes valutavad südant nii Euroopas kui mujal toimuva pärast. Tõlkinud Janina Karemäe. Toimetanud Andres Mälk. Kujundanud Jüri Kaarma. Ilmamaa, 2005. 264 lk.
Paul Ariste
FERDINAND JOHANN WIEDEMANN
Raamat, mis pühendatud mõlema suurmehe ümmargusele sünnipäevale. Paul…
-
Ajal, mil Prantsuse kuulsast riigi ja kiriku lahutamisest on möödunud täpselt 100 aastat, võime nentida, et ilmalikkuse päevad Euroopas on loetud. Euroopat on kummitamas usulaine. Usk jumalasse, mis on tänini vaikselt ja suuremate konfliktideta ühiskonda lahustunud, mõjub ägeneva palavikuna. Kuigi ilmalikkus on Euroopas enesestmõistetav, on riigi ja kiriku suhete lahtiseletamine ilmalikkuse põhimõtete järgi ebapiisav, sest riigile ei kuulu enam poliitilise elu monopol, nagu ei kuulu ka…
-
Ka nüüd sosistan ma vahel: ?Raadio, armastan sind!?, seda vaiksetel öödel, kui lapsed on magama jäänud ja Vikerraadiost tuleb luulesaade, kolmapäeviti jah.
Luule, mis vähendab lummuse nappust
Raadio kui meedia ise on palju muutunud. Lummus, üks kaasaja suur defitsiit, on sealtki kadumas. Kuulaja fantaasiat kasvatavatest salapärastest raadiohäältest, häältest, kelle omanikku võis vaid ette kujutada, on mõnes kanalis saanud lahedad okei-tüübid ja neid võib isegi trammis näha! Ekraanil,…
-
Võhikuna võõrsil, kui parafraseerida Mark Twaini.
Selle sõjakultuuri tähtteose esmatrüki eessõna aastast 1832 pärineb autori leselt Maria von Clausewitzilt (neiuna krahvinna Marie Sophie von Brühl). Ka tõlkija on naisterahvas, mis ei ole seda tüüpi raamatute puhul just tavaline. Eesti keeles ilmus ?Sõjast? sarja ?Sõjandusvaramu klassika? teise raamatuna (esimene oli Sun Zi ja Sun Bini ?Sõja seadused?, 2001). Tõlke saatesõna, mis on omaette meistriteos ja lisab palju vajalikke…
-
Sel kevadel on trükist ilmunud kaks käsiraamatut, mis kaardistavad vaimuliku kirjavara sisu. TPÜ akadeemiline raamatukogu on andnud välja teose ?Ajakiri Eesti Kirik koondsisukord 1950 ? 2000?, mille on koostanud Aive Haljand, Krista Reimann ja Signe Pärt, S. Pärt oli ka koos Aurika Kruusiga toimetajaks. 320-leheküljeline raamat hõlmab 5655 kirjet.
Väliseestlaste usuelu
Kodueestlasele oleks vist vajalik öelda mõni sõna taustast. Esimene Eesti Kiriku number ilmus 1950. aasta detsembris. Johannes…
-
einrich von zur Mühlen sündis Tallinnas Niguliste kiriku pastori Konrad von zur Mühleni pojana. Lõpetanud 1933. aastal Tallinna Toomkooli, õppis ta aastail 1934 ? 1939 Tartu ülikoolis ajalugu, germanistikat ja kunstiajalugu. 1939. aastal lahkus Mühlen ümberasujana Eestist, jätkas 1941. aastani õpinguid Breslau (Wrocław) ülikoolis ning viis need pärast sõda lõpule Hamburgis, omandades seal 1947. aastal dr. phil. kraadi. 1950. aastate keskpaigast kuni pensionile jäämiseni 1979. aastal…
