$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Keele Infoleht

  • Keel kui kompass

    Kui sattusin esimest korda Kihnusse, vapustas mind jäine tee üle mere, külm talvise saare meeleolu, kuid kõige rohkem üks väike detail Kihnu muuseumi seinal – kihnlaste ilmakaartega tuuleroos.
    Seal oli maakaar ja vesikaar, lõuna, põhi, ida, lääs, edel ja loe olid Eesti tavapärase tuuleroosiga võrreldes nihkes. Mind hämmastas aga hoopis see, et Kihnu ilmakaarte nimetused langesid täpselt kokku teisel pool Liivi lahte elanud liivlaste ilmakaarte nimetustega. Üks väike…
    Valts Ernštreits
    4 minutit

  • Küsib/Vastab

    Kas koos Brexitiga kaob Euroopa Liidu õigusest ka tülikas inglise keel?
    Merike Ristikivi, Tartu ülikooli õiguse ajaloo (ladina keel ja Rooma õigus) dotsent: Euroopa Liidu institutsioonides on praegu kasutusel 24 ametlikku keelt ning nende üle otsustab Euroopa Liidu Nõukogu, kus on esindatud kõik liikmesriigid. Kõik ametlikke keeli puudutavad muudatused peavad liikmesriigid koos heaks kiitma. Suurbritannia lahkumisel EList võib kerkida üles inglise keele edasise staatuse küsimus. Ehkki…
    2 minutit

  • Küsib/Vastab

    Kui kiirelt täieneb EKI sugulaskeelte veebisõnaraamatute sari? Mida tasub oodata?
    Tiina Laansalu, EKI eesti keele ajaloo, murrete ja soome-ugri keelte osakonna juhataja: EKI väikeste sugulaskeelte sõnaraamatusari on hoo sisse saanud: 2015. aastal avaldati eesti-udmurdi sõnaraamat ja 2017. aasta alguses eesti-mari sõnaraamat. Praegu on koostamisel sarja kolmas, eesti-ersa sõnaraamat, mis valmib aastal 2018. Loodame instituudis sarja kindlasti jätkata ja koostada uusi sugulaskeelte sõnaraamatuid edaspidigi iga aasta või paari…
    2 minutit

  • Küsib/Vastab

    Aili Künstler: Kuidas on aegade jooksul teisenenud lingvistide suhtumine kaduvasse keelde?
    Heinike Heinsoo, Tartu ülikooli läänemeresoome keelte dotsent: Suhtumine ohustatud keeltesse on muutunud viimase 25 aastaga: teadlased ei piirdu keele väljasuremise möönmisega, vaid on hakanud rääkima keelte elujõust ja selle taastamisest. On lingviste, kelle arvates 1) tuleb ohustatud keelt uurida, kirjeldada, see fikseerida jne, muu pole oluline (Edwards, 1994, 2002), 2) peab ohustatud keele enne kadumist maksimaalselt…
    2 minutit

  • Lüüdi on Aunuse karjala sanskrit

    Miikul Pahomov: „Kõiki keeli tuleb kohelda võrdselt, sest iga keel on kultuurilooliselt tähtis. Kultuurilugu pole spordivõistlus.“

    Lüüdid (enesenimetus lüüdilaižed) elavad põlisrahvana Karjala vabariigi Kondopoga, Prääsä ja Aunuse rajoonis ning lüüdi keele areaal ei ulata Karjala vabariigi piiridest välja. Lüüdi keelemees ja kirjanik Miikul Pahomov kaitses Helsingi ülikooli humanitaarteaduskonnas 11. II 2017 doktoriväitekirja „Lüüdi küsimus: rahvas või hõim, keel või murre?“.* Lüüdi küsimus on üles…
    Herman Hakala, Lüüdi Selts
    4 minutit

  • Minaudier’ lugeja võrsub eheduse moest

    Selle raamatu kirjutas hulga eesti kirjandust tõlkinud Minaudier prantsuse lugejale mõeldes, nii et tõlkides tuli rohkesti kultuurilisi viiteid ja sõnamänge eesti omadega asendada. Autor on raamatusse lisanud ka eesti keele grammatikal põhinevaid selgitusi ja näiteid.
    Keeled on sinu suur kirg, nende uurimine aktiivse puhkuse eest, nagu oma raamatus ütled. Miks just keeled, mitte kokandus või linnuvaatlused?
    Jean-Pierre Minaudier: Täpselt ei mäleta. Juba siis, kui olin kümnene, olid vanemad…
    Indrek Koff
    4 minutit

  • Kas kaitsta või arendada?

    Äsja valmis Eesti keeleseisundi uuring (https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-ja-statistika-0), mille eesmärk oli välja selgitada eesti keele ja võõrkeelte maine ja staatuse, uurimise ja arendamise ning õppe olukord. Uuringurühm analüüsis viimase viieteistkümne aasta kordaminekuid ja vajakajäämisi keelepoliitikas. Tulemusi ja soovitusi plaanib haridus- ja teadusministeerium kasutada Eesti keelestrateegia 2018–2027 koostamisel. Millised olid siis kõige kõnekamad teemad, mis puudutavad ühel või teisel viisil kõiki ametkondi ja inimesi?
    Esiteks on hea meel tõdeda, et…
    Piret Kärtner, HTMi keeleosakonna juhtaja
    2 minutit
  • Osastava pealetung, diagnostilise kaaluga keelemuutus
    Suud puhtaks-küsimuses tuleb esile üks sõnaraamatutes eksitav asjaolu: märksõna on suud puhtaks rääkima, ent juures on kasutusnäide räägime suu puhtaks. Ehk pole populaarse saate pealkirjas sõnake „suud“ üldsegi mitmus, vaid juba siingi osastavas käändes?
    err.ee

    Osastava pealetung, diagnostilise kaaluga keelemuutus

    Sihitise väljendamisel eesti keeles on tõsiasjaks saanud kaks Eestit ning muutuse tendents paistab olevat kõrgkeele triiv partitiivseks.

    Mati Hint
    6 minutit

  • Küsib/Vastab

    Aili Künstler: Eelmise aasta lõpus ilmus põhjalik teos „Eesti keele hääldus“,* kus kirjeldatud läänemeresoome lõunarühma keeltega samasse punti arvatud eesti keele häälduslikku eripära. See on ajalugu. Kas raamatus on aga fikseeritud ka viimase viie aastaga meedias üsna tugevalt ilmnenud intonatsioonimuutused (lause lõpp kihutab heledalt kõrgustesse jm inglise keelele iseloomulik), l-i senisest n-ö tumedam hääldus ja rõhutu e muutumine ä-ks (tulä, lähmä jms), samuti üleüldiselt peenenenud rääkimisviis,…
    3 minutit

  • Diskursus ja narratiiv ehk Võimuvõitlus maailmavaate kujundamise pärast

    Väga tugeva jälje on sotsiaalteadustesse jätnud kaks mõistet: diskursus1 ja narratiiv,2 eelkõige just viimane. Siinkohal vaatan neid teadus- ja üldkeele tähendusväljas: teaduskeeles on oluline sõnade ühetähenduslikkus, mõistete täpsus, üldkeeles on sõnad aga mitmetähenduslikud. Semantilisi välju mõistan tähenduste kogumina, mis moodustavad keeles terviku.3
    Diskursus ja võim
    Näide teaduskeelest: „Narratiivseks imperfektiks nimetatakse romaani keeltes narratiivses diskursuses esinevat eripärast aspektikasutust, mille puhul imperfektiivset verbivormi kasutatakse selliste sündmuste kujutamiseks, mille ajalis-aspektiline iseloom…
    Silvi Tenjes, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste lektor
    5 minutit
Sirp