-
Taristu – võõrsõna infrastruktuur kõrvale (618 vastet).
Üks populaarsemaid ja ilmselt rahva seas omaks võetud sõnu. Eesti Energia, Eesti Raudtee jt arendavad oma taristuid, seoses elektriautode kasutuselevõtuga kõneldakse nende laadimiseks vajalike taristute ehitamisest.
http://www.mnt.ee/?id=15261
http://apple.spot.ee/viewtopic?f=60&t=18822
http://www.riigikogu.ee/index.php?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1291802700&pkpkaupa=1&paevakord=7553&op2=print
http://www.otepaa.ee/failid/areng-plan/arulaarengukava2011_2015.pdf
http://www.whatcar.ee/uudiste-artiklid/3408/eestist-saab-elektriautode-paradiis
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/presidendi-keelepruugis-on-taristu-ja-kestlikkus-juba-sees.d?id=36085215
Toimija – rahvusvahelises kontekstis esineva inglise termini actor või player tõlkevaste (254 vastet).
Iseloomulik on siiski, et seda sõna kasutatakse eelkõige tegijanimena, mitte sõna actor/player vastena nagu sõnauses mõeldud oli. Termin oli sellisena kasutusel ka…
-
Väärtusarenduse programmi emajuur toitub juba 2004. aastal kehtestatud „Eesti keele arendamise strateegiast”, kus oli fikseeritud vajadus panna kokku ka programm „Eesti identiteet”. Tegijate väitel ongi väärtusarendus just identiteediprogrammi edasiarendus, samuti kattub see arvestataval määral riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2009–2013” sihiseadega. Ikka ja jälle on programmi keskväljal keeleküsimused, täpsemalt eesti keel kui siinset elanikkonda nüüd ja tulevikus ühendav põhitunnus. Eesti keel peab ühtviisi kättesaadav ja…
-
Kahjuks olen välismaal kohanud Eesti noori, kes lahkusid siit mõne aasta eest ning räägivad nüüd eesti keelt tugeva aktsendiga või on emakeele juba täiesti unustanud, purssides vaevaliselt ka asukohamaa keelt. Mure puudutab nii neid noori, kes lähevad välismaale tööle, kui ka neid, kes lähevad õppima. Keegi ei tea täpselt, kui palju eesti noori välismaa koolides ja ülikoolides õpib, ent on teada, et sel sügisel istus kolm…
-
Sagedasemad vastused, miks seda ei kasutata, olid järgmised: eestikeelne erialakirjandus pole Suurbritannias kättesaadav; minu erialal eestikeelne erialakirjandus puudub; eestikeelsed artiklid pole nii usaldusväärsed kui ingliskeelsed ning on sageli aegunud; mul on lihtsam inglise keeles lugeda. Tudengid pidid ka 5 palli süsteemis hindama, kui hästi on nad kursis oma eriala eestikeelsete terminitega (kas nad oleksid võimelised oma õpingutest ja teadustööst ka eesti keeles rääkima). Üldarvestuses jaguneti viie palli…
-
Milline on eesti- ja ingliskeelsete doktoritööde ning teaduspublikatsioonide suhe TLÜs?
Doktoritööde osas on statistikat üsna lihtne teha: kaitstud doktoritöödest on Tallinna ülikoolis pisut üle poole eestikeelsed, ligikaudu 40 protsenti ingliskeelsed ja kümnendik venekeelsed. Viimasel ajal on aina rohkem kaitsma hakatud artiklipõhiseid väitekirju ja nende puhul on tihti nii, et publitseeritud artiklid on ingliskeelsed ning neid tervikus siduv analüütiline ülevaade on eestikeelne. Teaduspublikatsioonide osas on täpset proportsiooni raske…
-
Eesti keel kõrghariduse ja teaduse keelena on Euroopa mastaabis muidugi nooruke ja ühtlasi unikaalne: vaevalt võiks Euroopas peale islandi keele nimetada eesti keele kõrval veel mõnda nii väikese kõnelejaskonnaga keelt, milles on välja arendatud emakeelne kõrgharidus ja teadus. Miljonilise emakeelse kõnelejaskonnaga keel kõrghariduse ja teaduskeelena on kahtlemata eestlaste suurimaid saavutusi. 2010/11. õppeaastal õppis Eestis ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides ligi 68 000 üliõpilast kas siis eesti, vene või…
-
Kirsti Siitonen, Turu ülikooli professor
1. Soomes on rohkesti teadusühingute publikatsioonide sarju. Kodumaa keelte uurimiskeskus leiab „Soome keele tulevikus” (2008), et ka uurimiskeskused peavad tingimata soome keeles publitseerima, sest uurimiskeskuste tulemusi on vaja just soomekeelsetel inimestel. Soome keeles ilmub palju töid arsti- ja õigusteaduse alal, samuti humanitaar- ja ühiskonnateaduste alal, bioloogiateaduste vallas ei ilmu soome keeles suurt midagi, ka IT-valdkond on vägagi ingliskeelne. Uurimistöös ja ka…
-
Õige mitmel puhul tõdeti, et kas eelmise keelestrateegia jätkuna või uue arengukava algatusena tegevus juba käib. Jätkuvad emakeeleolümpiaadid, koostamisel on eesti keele erikujude õpik, uuritakse õppematerjalide keelekasutust ning toetatakse eesti filoloogia üliõpilaste õppesõite. Algamas on koostöö elektroonilise eesti keele „käsiraamatu” koostamiseks. Loomulikult nähti ka takistusi ilusate plaanide realiseerimisel: klassikaliste raha ja inimeste nappuse kõrval mööndi, et mitmed põhimõttelisedki probleemid, sh küsimus eesti keele tähtsustamisest, tuleb põhjalikumalt selgeks…
-
Sees selgus, et olgu tobedustega kuidas on, naljast jääb asi kaugele. Kohalikku tõugu rahvast selles kenas ja puhtas asutuses ei oodatud (rääkigu omanikud hooaja raugedes mida tahes). Tagasi meid ukselt küll goddamn white trash!’i saatel ei saadetud (ehk seepärast, et hooaeg oli läbi). Suuline suhtlus oli viisakas ja eestikeelne; kroon maksis.
Sisekujunduse tekstides see-eest laiutas tolles linnas üle-eelmisel sajandil eriti lopsakalt õilmitsenud kadakavaim – moodsas inglise rüüs.…
-
Need seisavad seal lausa alapealkirjuks ja võivad teadmatumal ajada silme eest kirjuks ja teha aupaklikuks, nagu ikka ollakse nähtuste vastu, mida lõpuni ei mõisteta. Võõrsõnad korpus ja staatus meis sellist võõristust tekitavadki, olgu me nii haritud kui tahes. Teadjamal aga ei lähe silme eest mitte kirjuks, vaid mustaks. Või, noh, neil, kes veel jaksavad erutuda. Artikkel oli üldiselt arusaadavas keeles, ametlik ja isegi teataval määral pidulik.…
