-
A. K.: Uue Eesti vabadusega on keelekorraldajad soovitanud kogu aeg vältida liigset ametlikkust, kirjutada tüübinimetus väikese algustähega. Eks ole seegi mingis mõttes Nõukogude ametlikkust rõhutavatest koloniaalkommetest vabanemisest kantud või kuidas? Olen kohanud muide inimesi, kes väidetavalt lõpetasid Sirbi lugemise, sest ei või näha väikese tähega kirjutatud „Tartu ülikooli”.
Tiiu Erelt: Ametlikkuse arvestamine on olnud algustähereeglitesse sisse kirjutatud vähemalt 1930. aastatest peale (vt nt J. Aaviku „Eesti õigekeelsuse…
-
Asume nüüd tõsisema loo kallale. Nimelt on mulle viimasel poolaastal ajakirjanduses silma jäänud üks vahest sajandivanune väljend. September, Eesti Ekspress: Yana Toom – eestivenelaste mõistus, au ja südametunnistus.2 Detsember, Vikerraadio aastalõpusaade: Eesti jalgpalli aju ja südametunnistus Konstantin Vassiljev. 3 Mai, Tartu Postimees: Selliselt võib igaüks jõuda tuumani ja enda sisse vaadates mõelda, kas on ikka aus toetada süsteeme, millest me oma lapsele hoidume pisukestki tõtt rääkimast;…
-
N Liidu ametliku poliitika kaugemaks ja avalikult välja ütlemata sihiks oli keelevahetus. See oli rahvaste kultuurigenotsiidi ja ellujäämisõiguse küsimus.
Ma ei osanud arvata, et iseseisvas Eestis hakatakse minu venestamisvastaseid kirjutisi ümber tõlgendama kui vastutöötamist eestivenelaste vene-eesti kakskeelsusele. Ma ei osanud ette näha ka seda, et minu keelekaotusevastased väljaastumised satuvad iseseisvas Eestis peagi põlu alla, sest hiilivalt saab poolametlikuks keelepoliitikaks eesti-inglise kakskeelsus.
Kui Sirbi keeletoimetaja tegi mulle ettepaneku kirjutada…
-
Möödunud aasta parimate eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursile esitati üksteist raamatut, neist viis oli valminud vastava riigiprogrammi toel.
Retsensentide ning valdkondlike ekspertkomisjonide arvamustele toetudes valis õpikuprogrammi juhtkomitee esimeses voorus välja viis parimat: need on Enno Reinsalu „Eesti mäendus”, Toivo Järvise „Veterinaarparasitoloogia”, Eino Laasi „Metsamajanduse alused”, Heido Otsa „Soojustehnika algkursus” ja Leif Kalevi jt „Poliitika ja valitsemise alused”.
Eelnimetatuid analüüsinud ning omavahel võrrelnud, otsustas programmi juhtkomitee jaotada auhinna kaheks ning tunnistada…
-
1. märtsil toimus Tartus keskuse avaüritus, kus keskuse partnerid arutasid omavahel tööplaane, nõukogu pidas oma istungi ja hiljem tutvustati teaduskorraldajatele ja keeletehnoloogiahuvilistele tegevust alustava keskuse eesmärke, tegevussuundi ja teenuseid.
Üritusele andis kaalu ka eelmisel päeval tehtud Euroopa Komisjoni otsus, millega loodi ametlikult kaheksa Euroopa Liidu riigi vahel konsortsiumi kujul ühine keeleressursside ja –tehnoloogia infrastruktuur (CLARIN ERIC, www.clarin.eu). Eestit hakkab selles üle-euroopalises konsortsiumis esindama EKRK .
Koondatud keeleressurssidele pääseb…
-
10. märtsil toimus Tartu ülikoolis 27. emakeeleolümpiaadi lõppvoor. Selle aasta olümpiaadi teema oli „Keel ja arvuti”.
Teemavalikuga sooviti juhtida tähelepanu arvutil realiseeritud keelekogude kasutamise võimalustele keeleuurimisel (korpuspõhine keeleuurimine), loomuliku keele töötlemisele ning analüüsimisele arvuti abil ja ka arvutisuhtluses kasutatavale keelele kui uuelaadsele allkeelte kogumile, mis tundub oma keeleliste tunnuste poolest asuvat suulise ja kirjaliku keelekasutuse vahepeal.
Lõppvooru kutsuti piirkonnavoorude ning uurimistööde põhjal 80 õpilast. Sellel aasta uurimistööde konkursile…
-
Mida siis kõnes tuvastatakse ja kuidas see toimub, et sellest tekst saaks?
Alumäe: Kõnetuvastuses kasutatakse statistilisi mudeleid, mille parameetrid leitakse automaatselt suurte kõneandmebaaside põhjal. Kõneandmebaasis on paljude inimeste häälenäiteid koos lausetele vastava transkriptsiooniga. Keeruliste algoritmide abil saab häälenäited tekstis olevate sõnadega hääliku tasemel ajaliselt joondada. Sellise joonduse põhjal saab koostada mudeli, mis iseloomustab iga hääliku akustilisi iseärasusi. Lisaks sellele kasutatakse kõnetuvastuses keelemudelit, mis määrab selle, millised on…
-
Veebruaris ja märtsis jõudsid oma nähtavaima tulemuseni kaks auhindamisprotsessi: laureaatidele anti üle elutöötunnustuse poole kalduv Wiedemanni keeleauhind ja autasu(d) möödunud aasta silmapaistvaima keeleteo eest. Wiedemanni auhinna kandidaatide esitamine kuulutati välja novembris. Neljast ette pandud kandidaadist – Valve-Liivi Kingisepp, Heli Laanekask, Tiiu-Ann Salasoo ja Mari Tarand – eelistas auhinnakomisjon viimast. Ettepanekuga nõustus ka valitsus, määrates 2012. aasta Wiedemanni keeleauhinna Mari Tarandile „keelevalgustusliku saatesarja „Keelekõrv” loomise ja toimetamise,…
-
Reede, 16. märts
13.30 registreerumine
14.00 konverentsi avamine
14.30 Jüri Valge (Haridus- ja Teadusministeerium), „Riik ja väikerahva keel (eesti keele näitel)”
15.00 Franco Finco (Udine ülikool), „Friulid ja nende Piçule Patrie (väike kodumaa): keel ja rahvas ilma riigita”
15.30 Andres Heinapuu (Soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee), „Venemaa soome-ugri keelte staatuse ja olukorra muutumine aastatel 1987–2002 ja rahvusliikumiste mõju sellele”
16.15 Arnaq Grove (Kopenhaageni ülikool), „Grööni keele perspektiivid ja…
-
Millal tulid esimesed kontaktid eestlaste ja Eestiga?
1963. aastal sattusin Ortutay juurde praktikandiks folkoristika kateedrisse. Ootamatult pakkus ta mulle kümnekuist stipendiumi Soome, võtsin selle suurima rõõmuga vastu. 1964. aasta jaanuaris käisin oma Soome „ülemuste” soovitusel Nõukogude Liidus. Kuna mul polnud aimugi sealsetest reisimis- ja ööbismisvõimalustest, olin reisiks üpris ette valmistamata ja hulljulge. Mul vedas. Leningradis tutvusin väljapaistvate folklooriuurijate ja vene formalismi veel elavate klassikutega. Nende abil sõitsin…
