Keel
-
I võrokeste kongressi delegaadid hääletamas võru keele staatuse eelnõu üle.Andres TreialVõru keelest võrokeste kongressi taustal
Võrokeste ja Eesti keelenõukogu ettepanekutest võiks sündida võrokeste organisatsioonide, omavalitsuste ja Eesti riigi tõsine koostöö, et jääks ellu võru keel ja teisedki lõunaeesti keeled.
4 minutit -
Eesti Rahvusraamatukogu, digar.eeEesti kirjakeel – kas ohver või trikster?
Keeleteemad põhjustasid ka aastatel 1632–1732 kohati keemistemperatuurini viivaid pingeid, aga lõpptulemus osutus igati kaaperdamiskõlbulikuks.
4 minutit -
Pealelend – Sirli Zupping, HTMi keelepoliitika osakonna nõunik
Targa riigi võti on haridus, hariduse võti on terminiloome. Kuidas meil sellega lood on?
Riiklikult on terminitööd katkematult toetatud sihtprogrammidega alates 2008. aastast. Praegu on käimas programm „Eesti oskuskeelekorralduse ja terminitöö toetamise põhimõtted 2019–2027“. Seega on paras aeg hinnata, kas see, mis on meid siia toonud, viib meid ka edasi. 2022. aastal valmiski HTMi eestvõttel memorandum „Analüüs ja ettepanekud eesti teadus- ja kõrghariduskeele arendamiseks“.
Rahvusvahelises võrdluses oleme eeskujulikud,…2 minutit -
Wiedemanni auhinna laureaat Peeter Päll: „Paljude rahvaste kohanimesid tuntakse ametliku keele vahendusel, aga on suur vahe, kas nimi on Ufa või baškiiri Öfö, Tšeboksarõ või tšuvaši Šupaškar. Miinimumkava on valmis saada soome-ugri vabariikide kohanimeloendid.“ Pildil Päll kõnelemas 2022. aasta keelekorralduskonverentsil.Liis ReimanKohanimed kuuluvad kogukonnale
Peeter Päll: „Mis puutub süsteemiarmastusse, siis süsteem ei saa olla liiga range, muidu see ei hakka tööle. Alati leidub elemente, mis sinna hästi ei sobitu.“
4 minutit -
Kuram, kus keeleõppijal on vedanud!
Kui mõni lätlane peaks kunagi paluma öelda midagi eesti keeles, siis saab eestlane teda üllatada nii mõnegi Contra veidravõitu läti-eesti-läti sõnaraamatust pärit sõnaga.
5 minutit -
Helju Kaal 6. III 1930 – 19. I 2023
19. jaanuaril 2023 jõudis lõpule Emakeele Seltsi kauaaegse raudvara Helju Kaalu elutee. Juuripidi räpinlane, pühendas ta oma elust seltsile ning emakeelele üle poole sajandi. Alates 1958. aastast, kui temast sai seltsi töötaja, jätkus teda täitma paljusid ja mitmesuguseid ülesandeid, sageli koos Heino Ahvenaga nagu paarisrakendis. Pikemat aega oli ta seotud murdekeele kogumisega, juhendades korrespondentide tegevust ning koordineerides iga-aastaste murdevõistluste läbiviimist. Need ajamahukad hoogtööd hõlmasid võistluste ettevalmistamist,…2 minutit -
In memoriam Kalle Eller 7. V 1940 – 10. I 2023
Kalle Eller sündis Võrumaal Vahtsõ-Kasaritsa mõisas ehk Kitsõmõisas, nüüd uue nimega Verijärve külas. Elleri lapsepõlvest on teada, et repressioonide hirmus pidid vanemad tihti elukohta vahetama. Õppimine Tartu ülikoolis 1964–1970 andis inglise ja eesti filoloogi ning ka ajaloolise keeleteaduse tausta.
Elleri perekondlik seotus sõjaeelse taarausuga, fennofiilia ja saksavastasus said tuntuks juba ülikooli ajal. Esseele „Maarahvast“ (1972) järgnes paratamatult sisepagulus 1970. ja 1980. aastatel metsniku kohal Karulas. Elleri võru…2 minutit
