Toeta

Keel

  • Eesti keele pesa
    Valik sõnaleide eesti keele ühendkorpusest 2023.      
    Madis Jürviste

    Eesti keele pesa

    Tänu ühendkorpusele on keeleteadlastel suurepärane võimalus analüüsida empiirilisi andmeid tänapäeva keele mistahes küsimuse puhul.

    Margit Langemets, Kristina Koppel, Madis Jürviste
    4 minutit
  • Keeleuuendus pole vaid tehissõnade loomine
    Eestlased on tõesti sõnausku ja sõnasepitsejaid on XIX sajandist peale jagunud igasse kümnendisse. Ave Taaveti illustratsioon raamatus „Keele konksvingerdusi“.

    Keeleuuendus pole vaid tehissõnade loomine

    Eesti keel on Johannes Aaviku ajaga võrreldes järjest raskemini „painutatav“, ent uuenduste tegelik ellupuhuja on olnud ja on siiski tavaline keelekasutaja.

    Jaan Õispuu
    4 minutit
  • Sõnatsunami
    Noor-Eesti ajal tunti Paul Viirese sõnul „valusasti keele üldist paindumatust, leksikaalset vaesust, mõistelist ebatäpsust ning varjundi­vähesust kui ka rohkeid grammatilisi vääratusi nii vormi- kui lauseõpetuslikul alal“. Lehekülg Tuglase parandustega „Felix Ormussoni“ kolmandagi trüki tarvis.       
      „Kreutzwaldi sajand“ / Eesti Kirjandusmuuseum

    Sõnatsunami

    Harida õnnestub vaid juhul, kui keelekorraldust ei aeta segi keelekirjeldusega ja mõlemaga tegeldakse teaduslikult.

    Peep Nemvalts
    5 minutit

  • Abiks someturundajale

    Kui tahad selles sektoris olla tegija, eelista alati võõr- ja tsitaatsõna omasõnale! Sõnu „nägemus“ ja „visioon“ kasuta kindlasti järjest, näiteks „Meie nägemus ja visioon on“. Kui kirjutad suunamudijatest kui turunduskanalitest, siis kasuta väljendit „influencer turundus“, mis siis, et see on tõlkes „mõjuisik turundus“, mitte „mõjuisikuturundus“.
    Unusta ära, et ülakoma kasutatakse siis, kui nimi lõpeb mittehäälduva tähega. Kindlasti kääna ühtemoodi ülakomaga „Google’is“ ja „Facebook’is“. Kääna alati ülakomaga, eriti inimeste…
    Mart Niineste
    2 minutit
  • Nii et paneme riigi kinni ja viimane kustutab tule?
    Tallinna ülikoolis said keeletoimetajate liidu XXII toimetajaseminaril „Kus on meediateksti toimetaja piir?“ 7. novembril kutsetunnistuse kätte järjekordsed kuus keeletoimetajat: Anu Seppel, Svea Tarkin, Anna Edela, Kaja Randam, Egle Heinsar ja Anni Viirmets.      
     Airi Männik

    Nii et paneme riigi kinni ja viimane kustutab tule?

    Võib-olla oleks kohane lasta edaspidi EKI-l keelt kirjeldada ja uurida ning mingi keelehooldeasutus võiks korraldada kirjakeelt, anda välja ÕSi ja pakkuda keelenõu?

    Egle Heinsar
    5 minutit
  • Mis on ÕSi sõna?
    ÕSi saatesõnas on viimased veerandsada aastat kirjas, et see hõlmab eelkõige kirjakeele kui üldrahvalikult kasutatava ja ühtseima keelekuju sõnavara ning esitab keelt, mida praegu räägime ja kirjutame.      
     Merily Remma

    Mis on ÕSi sõna?

    EKI ühendsõnastikku lisatud sõnadest uduvikerkaar, hobiõpe, vadama, digitigedik, nepobeebi jpt saavad seeläbi ÕSi sõnad, mis leiavad koha „Eesti keele sõnaraamatus ÕS 2025“.

    Margit Langemets, Lydia Risberg
    6 minutit
  • Ideaalitust keelekorraldusest igaühe keelehooldeni
    Pildil Nami-Nami lihtne kanapilaff. Sõnaveebi ühendsõnastiku ja valmiva ÕS 2025 järgi pilaff (trg pilav < vanaprs pilāw), plov (vene плов), plohv ja ploff. Veebitekstides on kohatud ka bilaffi ja bloffi. Kas keelerikkus või kirjakeele lagunemine?     
     Kaare Sova

    Ideaalitust keelekorraldusest igaühe keelehooldeni

    Kartmata aia ja aiaaugu süüdistust, väidan, et suhtumine eesti keele säilimisse, kaitsmisse, korraldamisse ja hooldamisse sarnaneb suhtumisega kliimakriisi.

    Hille Saluäär
    7 minutit
  • Liivi varakamber
    Sel aastal lehvisid liivi pärandi päeval üle Koiva jõe viiva Sigulda silla ühel poolel liivi, teisel Läti lipud.     
     Edgars Semanis

    Liivi varakamber

    Valts Ernštreits: „Ei ole ainult liivlased ja Liivi rand, kus peame homme liivi püha, vaid liivi pärand puudutab paljusid inimesi nii Lätis kui ka osaliselt Eestis.“

    Tuuli Tuisk
    9 minutit
  • Kus on keeletoimetaja piir?
    Asjalikku sorti teksti alusmüür on terminid – iga kirjutaja, toimetaja ja keeletoimetaja proovikivi. Eesti kirjakeele arendamise keelekorraldusliku suuna rajaja ja edendaja, normingute esitaja ja ühtlustaja ning suurim oskussõnavara looja oli Johannes Voldemar Veski, kelle sünnist sai 27. juunil 150 aastat. Tartu ülikooli peahoones Veski auditooriumis peeti sel puhul tähtpäevakohane LVI Veski päev „Eesti keelest ja läänemeresoome keelteperest“, mis oli ühtlasi pühendatud UNESCO põliskeelte kümnendile. Ettekannet „Johannes Voldemar Veski eesti oskuskeele arendajana 1920–1940“ peab Reet Kasik.
    Emakeele Selts

    Kus on keeletoimetaja piir?

    Keeletoimetaja töö ei puutu ainult tekstidesse, vaid ka neid kirjutavatesse ja lugevatesse inimestesse. Milles toimetaja töö seisneb ja millistes piirides ta tegutseb?

    Helika Mäekivi
    7 minutit

  • In memoriam Helmī Stalte

    7. VIII 1949 – 6. VI 2023

    Liivlasi on tabanud suur kaotus: 6. juunil lahkus igaviku teele rahvamuusik ja liivi folklorist Helmī Stalte.
    Helmī Stalte sündis 7. augustil 1949. aastal liivlaste perre, tema vanemaid Oskarit ja Mariat peetakse liivi keele ja kultuuri ühtedeks silmapaistvamateks kandjateks.
    Muusikaõpetaja ja kooridirigendi haridusega Helmī Stalte oli koos abikaasa Dainisega (1939–2014) seniajani tegutseva liivlaste legendaarse folkloori­ansambli Skandinieki asutaja ja juht. Pikka aega oli ta Riia linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja,…
    1 minut
Sirp