-
Vadjalased on teadagi meie kõige lähedasem ja lähem sugulasrahvas Narva jõe taga Ingerimaal ning nende keel meile teistest keeltest arusaadavam. Paljude töiste aastakümnete jooksul on keele- ja rahvateadlased käinud vadja külades talletamas nende erakordselt rikkalikku etnoloogia- ja folkloorimaterjali. Vadja rahva suurus ilmnebki eeskätt nende kultuuripärandis, mis on säilinud imeteldava sitkusega läbi aastasadade rahva viimsete riismete ja tänapäevani välja.
Vadja keelt on alati peetud omaette keeleks, mitte teise…
-
Sõnaraamatuga oli seotud suur osa meie fennougristika tippe. Selle alusepanijaks oli kuni 1960. aastani sektorit juhtinud Paul Ariste, kelle eriarmastuseks vadja keel juba ammust aega oli olnud ning kes on end ise naljatamisi vadja keele patenteeritud uurijaks nimetanud. Sõnaraamatu esialgse käsikirja koostasid Elna Adler, Karl Kont, Arvo Laanest, Paul Kokla ja Merle Leppik. Samaaegselt jätkus ka uue keelematerjali kogumine suvistel ekspeditsioonidel.
Kõiki kaasaegseid teadusparadigmasid arvestavad ja nüanssideni…
-
Muuseumi hingeks ning kõige tarmukamaks vadja aktivistiks on sellest ajast saati olnud inseneriharidusega Tatjana Jefimova (sünd 1956), kes enda sõnul korjas koduloo teema üles selleks, et harida oma poegi. Kuigi Tatjana on vene-vepsa juurtega ja toona vadja keelt ei osanud, oli talle kui mujalt tulnule oluline Luuditsas valitsenud erilise olustiku ja kultuuritraditsioonide jäädvustamine. Nii sai Tatjanast peagi külaelanike genealoogia parim tundja, Jefimovitele hakati tooma esemeid, dokumente ja…
-
Viimased seitse vadja keele kõnelejat hakkavad oma keelt unustama, kuna neil pole seda kellegagi rääkida. Kaheksas, 2006. aastal surnud Tatjana Prokopenko oli viimase põlve parim vadja keele kõneleja, kelle keelekasutuses oli vähe teiste keelte mõjusid ja kes mõtles omas keeles. Tema omakeelsetel mõtisklustel põhineb 2004. aastal Madis Arukase, Taisto Raudalaise ja Ergo-Hart Västriku tehtud film „. . . . ja päästa meid ära kurjast”. Tatjana Prokopenko ja Zina Saveljeva (s…
-
enesetaju on sobivaim eestikeelne identiteedi vaste; etniline identiteet – rahvusteadvus? rahvusetaju!
hargettevõte – spin-off ettevõte. Hargettevõtlus ülikoolis. Millal ja miks asutada hargettevõte?
isikettevõtja on lühem ja suupärasem kui lohisev füüsilisest isikust ettevõtja, lühend FIE ei sobi sõnaks loetuna eesti keelde, kõlab kui fui! Mõnes kontekstis võib olla ka isikettevõte, s.t ettevõte, mis toimibki peamiselt üheainsa isikuna. Nt: Isikettevõtjad on kehtivate seaduste alusel haigestumise korral täbaras olukorras. Isikettevõte on…
-
Mida uues keskkonnas õigupoolest teha saab? Kui see on koht, kus inimesed uute sõnade üle vaid arutavad, ilma et keeleteadlased sõna ÕSi-kõlbulikuks on tunnistanud, on see tore küll, aga abi on sest vähe. Puutun ka ise iga päev kokku ingliskeelsete terminitega, mille tõlkevasted tikuvad sageli olema kas sõnasõnalised või eesti keelele võõra ülesehitusega. Vaja oleks aga kirjakeelde kõlbulikke uusi sõnu.
Foorumisse ootame ennekõike ettepanekuid uute, seni…
-
Märtsi lõpus valminud valitsusliidu uus programm on keelelubadustest üsna priske. Põhiosa leiab spordi ja kehakultuuri järel, kuid neid on ka mujal tekstis. Mahu poolest moodustab keeleosa ligi kümnendiku kogu dokumendist, sisaldades üle viiekümne keele- ja lõimumislubaduse. Põhiliselt on jutt ümber tõstetud Reformierakonna programmist, kus seda oligi IR Li omast tunduvalt rohkem ja põhjalikumalt. Uurigem siis, mis järgmiseks neljaks aastaks meile lubatud.
Haridusvallas on mitmeid detailseid lubadusi. Tasemel…
-
„Ei päevagi kirjareata” sisaldab aastatel 2004–2010 Postimehes ja Tartu Postimehes ilmunud kirjutisi – murdosa Valsi õpetusist, kui mõelda, et ta on keeletoimetajana tarkust jaganud üle viiekümne aasta. Õnneks on nüüd ilmunule kõrvale panna teine, varasem Valsi keeleartiklite valimik „Pipart keele peale” (2000, artiklid aastaist 1965–1999). Seda, kas Valsi kirjapandu talletub lõpuks ka sama soliidses vormis ja mahus nagu näiteks Henn Saari raadiosaated („Keelehääling. Eesti Raadio „Keeleminutid”…
-
Viimati öeldud lausungis ongi kokku võetud kirjutatud keele ja kõneldud keele kõige suurem erinevus. Kirjutatud sõna võib seista me silme ees kui tahes kaua ja vajadusel võib selle maha kustutada ning sobivamaga asendada. Lausutud sõna kestab hetke, aga kord juba välja öelduna ei saa me seda tagasi võtta, võime vaid uue sõna lausumisega seda korrata või selle uuega asendada.
Esimese lausungi sisu olulisus seisneb selles, et iga…
-
Sel aastal on rahvusvaheline liivi keele ja kultuuri aasta. Mida on tähendanud liivi keel sinu jaoks? Kuidas liivi keele ja kultuuri tundmine saab olla tähenduslik eesti keelele ja kultuurile?
Liivi keel on minu jaoks olnud eriline juba selle poolest, et varakult tekkinud huvist liivlaste ja liivi keele vastu kasvas välja mu huvi sugulaskeelte ja edasi keeleteaduse vastu. Aktiivsemalt sain liivi keelega tegelema hakata alles 1972. aastal,…
