-
Kas konverentsil osalenud võtsid teie ettepaneku omaks?
Selle üle, kas soome-ugri liikumine vajab senisest tugevamat ja atraktiivsemat kuvandit, ei vaieldud – oli ju see konverentsi sisuline lähtepunkt, mis tõi konverentsile osalejaid Ungarist Neenetsimaani. Arutelu ja elevust tekitas pigem küsimus, millises suunas seda kuvandit arendada ja milliste vahenditega seda teha. Turunduskeeles: millised peaksid olema soomeugri liikumise brändiväärtused? Kuidas neid sihtgruppidele teadvustada? Milliste algatustega soovitud kuvand luua? Soomeugri kuvand…
-
Niisugust semiootilist olukorda arvestades oli Soome-Ugri Rahvaste Noorteliit koos MTÜga U-Pööre korraldanud Tallinnas hõimunädalal soome-ugri kuvandikonverentsi, ingliskeelsena kõlab see „1st International Finno-Ugric Branding Conference”. Eks lippki ole osa kuvandist, osa brändist.
Paljud, kes konverentsi plaanist kuulsid, olid hämmingus: miks peaksime soomeugrilasi turundama, kas noortel on kavas tõesti oma rahvad ja keeled maha müüa? Tegelikult on rahvusvahelisel tasemel varemgi juttu olnud keele ja kultuuri propageerimisel turunduslike meetodite kasutamisest…
-
Kõik saksa koolid ja eesti maakoolid läksid aastatel 1885–1887 üle venekeelsele õppele, asutati uusi vene tüüpi koole. Emakeelseks jäi usuõpetus ning õpetamine vallakoolide algklassides. 1889. aastal läks venekeelsele
õppele üle Tartu ülikool, 1893. aastal sai linnast Jurjev.
Igal pool püüti levitada vene õigeusku: vürst Šahhovskoi algatusel ehitati Toompeale Nevski katedraal ja Ida-Virumaale Pühtitsa klooster. Suleti Eesti Kirjameeste Selts, aga eestikeelset trükisõna ja väikesi omaalgatuslikke seltse ei keelatud.…
-
Teine uurimisperiood kestis umbes poolteist sajandit. Aastal 1713 pöördus Leibniz kirjaga Venemaa tolleaegse keisri Peeter Suure poole, et too annaks käsu koguda impeeriumi rahvaste keeltes muinasjutte ja muidki tekste. Ettepanek läks täide Katariina II valitsemise ajal; vabal ajal tegeles keisrinna ka ise meelsasti keeltega. Organiseeriti ekspeditsioone, millest mõned kestsid mitu aastat. Teisest Kamtšatka ekspeditsioonist võttis osa ka saksa keeleteadlane J. N. Fischer (1697−1771), kelle kõige tähtsama…
-
1. Kuidas on maoori keeles ’hea’? Eesti keeles tähendab see sõna, umbes nagu maoori keeleski, ’hea, sõnakuulelik, vagur’. Samuti ütlevad eestlased niimoodi ’hellitava silituse’ kohta.
2. Kuidas on olo keeles (kõneldakse Uus-Guineas) ’ema’? Tetuni keeles (üks Austroneesia keeltest) tähendab see sõna ’inimene, isik, persoon’. Ka eesti keeles tähendab see sõna üht inimest. Vanasõna ütleb, et selle inimese pilli järele tantsib pere.
3. Kuidas on marathi keeles (üks India…
-
Siiski tuleb nentida, et need muud (mitteeestlased) on päris mitmekesine rühm. Erialases kirjanduses (ka rahvusvahelises) ei ole üldsegi saladus, et kogu Baltikumis, aga eriti Eestis on nn venekeelne kogukond vaid väga kõrge astme üldistus, sest keelelised piirid ei lange alati kokku etniliste, sotsiaalsete jm piiridega. Näiteks võib vene keelt esimese keelena kõnelev ukrainlane, kellel võib olla ukraina keelest väga ähmane ettekujutus, solvuda, kui teda peetakse venelaseks, sest…
-
Veel on alles Venemaa viimane tagala, viimane metsaserv, mille taga tõuseb suits korstnast. Rahulik vepsa keelekeskkond on nüüd midagi hoopis muud kui veel 75 aastat tagasi, enne Stalini repressioonide kulminatsiooni. Tänapäeva vepslaste keeleline identiteet on hädaohus, keelekeskkonna tuum, põlised vepsa külad, on hääbunud aastakümneid kestnud migratsiooni tõttu. Kakskeelsus on igapäevane asi, iga kõneleja kasutab ka venekeelseid väljendeid. Keelevahetus algas juba aastakümneid tagasi. Seda pole suudetud või…
-
Vadjalased on teadagi meie kõige lähedasem ja lähem sugulasrahvas Narva jõe taga Ingerimaal ning nende keel meile teistest keeltest arusaadavam. Paljude töiste aastakümnete jooksul on keele- ja rahvateadlased käinud vadja külades talletamas nende erakordselt rikkalikku etnoloogia- ja folkloorimaterjali. Vadja rahva suurus ilmnebki eeskätt nende kultuuripärandis, mis on säilinud imeteldava sitkusega läbi aastasadade rahva viimsete riismete ja tänapäevani välja.
Vadja keelt on alati peetud omaette keeleks, mitte teise…
-
Sõnaraamatuga oli seotud suur osa meie fennougristika tippe. Selle alusepanijaks oli kuni 1960. aastani sektorit juhtinud Paul Ariste, kelle eriarmastuseks vadja keel juba ammust aega oli olnud ning kes on end ise naljatamisi vadja keele patenteeritud uurijaks nimetanud. Sõnaraamatu esialgse käsikirja koostasid Elna Adler, Karl Kont, Arvo Laanest, Paul Kokla ja Merle Leppik. Samaaegselt jätkus ka uue keelematerjali kogumine suvistel ekspeditsioonidel.
Kõiki kaasaegseid teadusparadigmasid arvestavad ja nüanssideni…
-
Muuseumi hingeks ning kõige tarmukamaks vadja aktivistiks on sellest ajast saati olnud inseneriharidusega Tatjana Jefimova (sünd 1956), kes enda sõnul korjas koduloo teema üles selleks, et harida oma poegi. Kuigi Tatjana on vene-vepsa juurtega ja toona vadja keelt ei osanud, oli talle kui mujalt tulnule oluline Luuditsas valitsenud erilise olustiku ja kultuuritraditsioonide jäädvustamine. Nii sai Tatjanast peagi külaelanike genealoogia parim tundja, Jefimovitele hakati tooma esemeid, dokumente ja…
