-
Kuigi Mulgi murdeala on üsna väike, on selle murrakute vahel rohkelt erinevusi, sest mõjutusi on keelde tulnud mitmelt poolt. Erinevused tähendavad peale probleemide ikkagi ka rikkust. Selles sõnaraamatus ei ole püütud välja valida üht õiget sõna või sõnakuju mingi mõiste tähistamiseks, rohkem on tähelepanu pööratud sellele, kuidas keele küllust säilitada ja see arusaadaval viisil edasi anda. Selleks on loodud võimalused nii hääliku- kui vormivariantide esitamiseks, sünonüümsete…
-
K. I.: Murdekeeles kõnelemine on praegu trendikas. Televisioonis ja raadios esinetakse murdes hea meelega, kuid erinevalt nt Võru- ja Setumaast Mulgi peredes mulgi keelt ei kõnelda, osa vanavanemaid veel oskab. Kodus ja lastega räägitakse järjekindlalt kirjakeelt ja nii viivad murdekõnelejad selle oskuse edasi pärandamata endaga kaasa.
A. L.: MKI ongi viimastel aastatel sihikindlalt tegelnud just keelega. On ju teada, et murdekeeled pole olnud kirjakeeled, vaid kõnekeeled. Nüüd…
-
Suur hulk selliselt moodustatud sõnadest jääbki ühekordselt kasutatuks, teised äratavad mõne erksa lugeja tähelepanu, kes omakorda sama sõna kuskil oma tekstis kasutab, ja nii võivad spontaanselt moodustatud tekstisõnadki levida ja jõuda lõpuks ka sõnastikesse. Harva suudetakse takkajärele fikseerida, kes, kus ja millal mingit sõna esmakordselt kasutas. Lugesin alles hiljaaegu ühest mälestusteosest, et sõna kohvik levis enne kasutatud kohvimaja ja kafee asemele 1920ndatel aastatel Adsoni, Tuglase ja…
-
Missugune on olnud õpetajate ja juhendajate roll sinu elus?
Olen saanud oma õpetajatelt väga häid teadmisi ja kollegiaalset kohtlemist. Hilisemas tööelus olen märkamatult matkinud neid oma õpetajaid, kellega on olnud sarnaseid iseloomujooni.
Näiteks Paul Ariste tundis alati sügavat huvi üliõpilaste päritolu ja sugulussuhete vastu. Tunnistan, et ka mulle meeldib teada, kust koolist üliõpilane on tulnud ja kes on olnud ta emakeeleõpetajad.
Kuidas on aja jooksul muutunud üliõpilase ja…
-
Tallinna linnavalitsust võib mõista: õiguslikult ja praktiliselt kahtlase väärtusega ettevõtmine tuleb vähemalt vägevalt nimetada. Mis sunnib aga teadusasutusi, kõrgkoole ja ministeeriume segase sisuga võõrsõnu eelistama? Ses vallas peaksid olema ametis ju piisavalt haritud inimesed, pealegi on õppejõudude üks ülesandeid eestikeelse oskussõnavara eest hea seista.
Terminiga ongi tegemist. Eelmisel aastal ilmunud „Võõrsõnade leksikoni” kaheksandas, põhjalikult ümber töötatud trükis (Eduard Vääri, Richard Kleis, Johannes Silvet, Tiina Paet, Tuuli Rehemaa,…
-
Mõned murdesõnad erinesid kirjakeelsetest ainult mõne tähe võrra, mistõttu nende tähendus oli aimatav, nagu obene (hobune), sann (saun), kaar (kaer), mõts (mets) jms. Erinevusi oli ka tegusõnade osas, nagu lätsi (läksin), olli (olin), osti (ostsin) jne.
Meenub anekdoodilaadne lugu, kus tegelasteks olid minu ema ja väike tütar. Ühel kenal päeval leidis tüdruk aia äärest surnud muti ja ruttas kohe oma leiust vanaema informeerima: „Vanaema, üks mutt magab…
-
Loomulik on küll see, et murdekeel muutub ja on alati oma ajastu nägu. Kaua aega on murret peetud traditsioonilise talupojakultuuri osaks ja seda hinnatud kui vanade paiksete inimeste võimalikult vanapärast keelekasutust. Ideaalset murdekeelt nähti üksnes minevikus, sest vähemadki uuendused võisid selle ehtsust kahjustada. Muutumine on siiski omane ka murdekeelele. Kui meie murdeid tahetakse elavana kuulda ja jätkuvalt kasutada, olgu Hiius, Mulgis või Haanjas, siis peaks murdekeel…
-
Kõige vastukajalisemaks osutus Emakeele Seltsi keeletoimkonna 11. juuni õigekirjaotsus ajaloosündmuste kohta: sellega soovitas ES ajaloosündmused, ajastud jms nimetused kirjutada väikese algustähega, välja arvatud neis sisalduvad nimed. Keeletoimkonna põhjendusel puudub selge reeglistik uuemate piltlike või rahvapäraste nimetuste, nagu näiteks laulev revolutsioon või pronksiöö, kirjutamiseks. Suurtäht polevat vajalik, sest meil ei ole ametlikku ega ideoloogilist ajalookirjutust ja seega pole ka ametlikke ajaloosündmuste nimetusi.
Selgus aga, et otsus oli jäänud…
-
4. Keeles on tihtipeale ühekorraga tarvitusel ühe ja sellesama sõna mitmeid kasutusvõimalusi ja tähendusi. Näiteks on sõnal nüri konkreetsem (fraasis nüri ’halvasti lõikav’ nuga) ja abstraktsem tähendus (fraasis nüri ’igav’ film). Moodustage iga omadussõnaga näitega sarnased fraasid, nii et sõna esineb kõigepealt konkreetsemas ja siis abstraktsemas tähenduses: mage, kuum, hambutu, äge, pilvine, krõbe.
5. Keeltes võib olla sõnu, mille kirjapilt on täpselt sama, kuid tähendus erineb. Eesti…
-
Ennevanasti sõnati millegi eriti õnnestunu kohta tunnustavalt hüva ja hästi. Nõukogude poolsajandajastu tõi kaasa idalaenu – hüüatuse ladna! Nüüd on asendanud sellegi läänest imporditud kilgatus okei! Meil tuli kogeda, kuidas sellestsamast vahepealsest tarbekeelest sisse nõrgunud kõlks pakaa! tõrjus jõuliselt kaduvikku iidsed väljendid nägemiseni! ja hüvasti! – kuigi ainult seniks, kuni ainukinnistus tšäu. Kord sai filmi tegelaste suust kõlanud good bye originaalikaugeks tõlke-kristallisatsiooniks subtiitrites koguni tsäu! Ja…
