-
Kõige vastukajalisemaks osutus Emakeele Seltsi keeletoimkonna 11. juuni õigekirjaotsus ajaloosündmuste kohta: sellega soovitas ES ajaloosündmused, ajastud jms nimetused kirjutada väikese algustähega, välja arvatud neis sisalduvad nimed. Keeletoimkonna põhjendusel puudub selge reeglistik uuemate piltlike või rahvapäraste nimetuste, nagu näiteks laulev revolutsioon või pronksiöö, kirjutamiseks. Suurtäht polevat vajalik, sest meil ei ole ametlikku ega ideoloogilist ajalookirjutust ja seega pole ka ametlikke ajaloosündmuste nimetusi.
Selgus aga, et otsus oli jäänud…
-
4. Keeles on tihtipeale ühekorraga tarvitusel ühe ja sellesama sõna mitmeid kasutusvõimalusi ja tähendusi. Näiteks on sõnal nüri konkreetsem (fraasis nüri ’halvasti lõikav’ nuga) ja abstraktsem tähendus (fraasis nüri ’igav’ film). Moodustage iga omadussõnaga näitega sarnased fraasid, nii et sõna esineb kõigepealt konkreetsemas ja siis abstraktsemas tähenduses: mage, kuum, hambutu, äge, pilvine, krõbe.
5. Keeltes võib olla sõnu, mille kirjapilt on täpselt sama, kuid tähendus erineb. Eesti…
-
Ennevanasti sõnati millegi eriti õnnestunu kohta tunnustavalt hüva ja hästi. Nõukogude poolsajandajastu tõi kaasa idalaenu – hüüatuse ladna! Nüüd on asendanud sellegi läänest imporditud kilgatus okei! Meil tuli kogeda, kuidas sellestsamast vahepealsest tarbekeelest sisse nõrgunud kõlks pakaa! tõrjus jõuliselt kaduvikku iidsed väljendid nägemiseni! ja hüvasti! – kuigi ainult seniks, kuni ainukinnistus tšäu. Kord sai filmi tegelaste suust kõlanud good bye originaalikaugeks tõlke-kristallisatsiooniks subtiitrites koguni tsäu! Ja…
-
Eesti keele arengukava (2011–2017) eesmärke on tagada eestikeelne kõrgharidus ja kõrgkoolilõpetajate eesti keele oskuse kõrge tase, avaldada tähtsamad teadustulemused ka eesti keeles, säilitades ja arendades eesti teaduskeelt, vältides mis tahes teadusala täielikku võõrkeelestumist.
Tallinna ülikooli teaduskeelekeskus korraldab 7. detsembril konverentsi, kuhu on oodatud iga eriala teadlased, õppejõud ja doktorandid ning teadustekstide eestindajad ja toimetajad arutlema, kes, kus ja kuidas kasutab eesti keelt teaduses ja kõrghariduses.
Värskeim teave võrgukodus…
-
1. Mis on juhtunud toiduga, kuhu vanarahva ütlemise järgi on Kärt käpa sisse pistnud?
2. Mitu kehaosale (ajalooliselt) viitavat sõna sisaldab järgmine lause? Nimetage need sõnad. Peale teiste lahkumist jäi ta veel tundideks selili varemete kõrvale lebama ning palju ei puudunud, et ta oleks vihma ja külma käes endale külmetuse külge saanud.
3. Kes või mis on kaaskevatsk?
4. See sõna on tänapäeva eesti keeles laialdaselt kasutusel, eriti seoses…
-
Ajakirjanike kõnepruugis kohtame palju tarbetut. Nii mõnigi usutleja alustab küsimust kõlksuga aga või unustab selle lausa igasse lausesse. Samasse lahterdub ka tohutult vohav erinev. Seal, kus erinevus/lahknevus on enesestmõistetav, pole säherdust lisakut vaja. Lausesse sobituksid hoopis paremini mitmesugused, mitmed vms. Nurinäiteid: Kevade on tõlgitud kolmeteistkümnesse erinevasse keelde, ohvri kehal oli kümme erinevat saapajälge, see maja jääb kolme erineva kiirtee äärde, neljas Eesti erinevas piirkonnas, erinevad ütlused…
-
Hõimupäevade kava vt www.fennougria.ee
5. kuni 8. septembrini peeti Ungaris Balatoni-äärses väikelinnas Siófokis soome-ugri rahvaste VI maailmakongress, mille avatseremooniast võtsid osa Eesti, Soome ja Ungari president ning Venemaa kultuuriminister. Maailmakongressi algatasid 20 aastat tagasi Venemaa soome-ugri ja samojeedi rahvad totalitaarse riigi kokkuvarisemisjärgses eufoorias. Oma etnilisel kodumaal vähemusse jäänud ja assimileerumisohus väikerahvastele oli see üle pika aja esimene võimalus luua poliitilise koostöö raamistik nii üksteise kui kolme omariiklusega…
-
Jälgime murelikult Venemaa keelesugulaste saatuse kujunemist, nende keele ja kultuuri püsimajäämise võimalusi, kaldume aga unustama endi olukorra ohud. ELi ja Venemaa soome-ugri rahvaste ja keelte puhul saab tuua palju paralleele, vaatamata erinevale poliitilisele ja haldussituatsioonile, arvukusele. Mõni näide, mis aktuaalne kõigi soome-ugri rahvaste ja keelte puhul.
Rahvaarvu kahanemine. Ungari elanikkonda on selle aasta algusest juba vähem kui kümme miljonit. Väljaspool Ungarit elava umbes nelja miljoni ungarlase seas…
-
Eesti keeles võib praegu täheldada hulgaliselt muutusi, mis meie keele struktuuri kõigutavad. Selleks, et neid ohjes hoida, on vaja ka kirjakeele normi. Millalgi tuleb muutuste süvenedes ka seda loomulikult muuta. Kuid milleks muutis Emakeele Seltsi keeletoimkond praegu ajaloosündmuste suure ja väikese algustähe ning kokku- ja lahkukirjutamise normi? Keele seisukohalt on tegemist puht vormilise kokkuleppega, pealegi kaasneb ju sellega hulk uustrükke ja uuesti läbitoimetamist tekstide puhul, kus…
-
Näen tuttavate kuldmedalistide ja isegi mõne professori asjalikus tekstis toimetajasilmaga selliseid traditsiooni mõistes „vigaseid” keelendeid, mis on minu põlvkonnas võimatud. Loomulik keelekasutus viitab, et ajad on eesti kirjakeelt tugevasti muutnud. Küllap on suurim mõjur kõnekeele kirjalik kuju (viimase 15 aasta igapäevane keel), kuid ka välismaal elatud aastad, toimetamata veebis veedetud aeg jpm.
Õige keele õpetamine on ometi niisama sageli korduv õpetajaks õppimise motiiv kui soov vahendada kirjandusvaramut,…
