
Sophie Marceau: „Mul ei ole eutanaasia osas kindlat seisukohta, kuid sellest tuleb rääkida ja mõelda, mitte teeselda, et seda teemat pole olemas.“

Minisarjas „Teenijatüdruk“ portreteeritakse vaesust, koduvägivalda, düsfunktsionaalsete käitumismustrite kandumist põlvest põlve, aga seda tehakse tundlikult ja liialdustesse kaldumata.

„Narkokaubitsejates“ on leitud tasakaal ajaloolise tõe, kunstilise tõlgenduse ja hispaaniakeelse USA keerulise tegelikkuse vahel.

Marko Raat ja Hille Hanso räägivad animadokist „Põgenemine“. Kas see on tõetruu pilt põgeniku teekonnast või heaoluühiskonnale mugav ideoloogiline konstruktsioon?

Minisarjas „Stseenid ühest abielust“ on võetud originaalversiooni mehekesksed jõujooned ja pööratud need pahupidi, istutatud pingeväljad tänapäeva progressiivsesse peremudelisse.

„Hukkunud Alpinisti hotelli“ Bluray-väljaanne tekitab kiusatuse vaadata, kas Grigori Kromanovi film on ajale vastu pidanud.

„Eesti lugude“ sarjast linastunud portreefilm kunstnik Edith Karlsonist vaigistab parimas loomevungis keskmise põlvkonna kunstnike tegemiste jäädvustamise defitsiiti.

„Prantsuse lähetusega“ on Wes Anderson realiseerinud korraga kolm kauast kinnisideed: teha prantsuse film, teha antoloogiafilm ja teha ajakirjandusfilm.

Maria Ulfsak: „Igaühele, kes midagi kirjutada tahab, tuleb kasuks see, kui ta loeb võimalikult palju ja on kursis ka teiste kunstivaldkondade ning ühiskonnas toimuvaga.“

Ryusuke Hamaguchi: „Tahtsin seekord filmi sisse tuua absurdi elemente, aga absurdini jõudmiseks pidi mul olema välja pakkuda loogiline teekond.“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.