Toeta

Film

  • Naised saavad hakkama
    „Maakohus“ aga tasandab kohati väga valusa dialoogi ja rollimängu tugeva absurdielemendiga, mis ei luba toonil liigtõsiseks muutuda. Pildil Isa (Tambet Tuisk) ja taamal tema advokaat (Helena Lotman).
    Kaader filmist

    Naised saavad hakkama

    Neljast Eesti lühifilmist koosnev kassett räägib läbi naiste silmade katkistest peresuhetest tänapäeva Eestis.

    Tristan Priimägi
    5 minutit
  • Elurõõm igal juhul
    Nana Gogoberidze: „Mul on tunne, et ideoloogilisele rõhumisele vastu seistes õnnestus meil luua oma filmikeel. Me ei rääkinud otse sellest, kui halb on Nõukogude süsteem, aga filmides viitas kõik vastuseisule.“
    Foto: Gerd Waliszewski

    Elurõõm igal juhul

    Lana Gogoberidze: „Mis ka ei juhtuks, tuleb edasi minna ja olla igal juhul võimeline armastama. See on mu elufilosoofia essents.“

    Mariana Hristova
    10 minutit
  • Sõjaraputus ja sisekaemus
    Parima režissööri auhind läks ungarlastele László Csujale ja Anna Nemesile kulturismist rääkiva mängufilmi “Õrn” (“Szelíd”, 2022) eest. Pildil peaosaline Edina (Eszter Csonka).
    Kaader filmist

    Sõjaraputus ja sisekaemus

    Wiesbadeni filmifestivalil „GoEast“ tekitas programmi kõrval huvitavaid pingevälju Ukraina sõda, mis sundis nii korraldajaid kui ka vaatajaskonda Ida-Euroopa kogemust ümber hindama.

    Tristan Priimägi
    4 minutit
  • Kui raketid maanduvad õiges kohas
    „Tagasi kosmosesse“ räägib kokkuvõtliku loo SpaceX-i tõusust ning sellest, kuidas on jõutud sinna, kus nüüd ollakse. Pildil SpaceX-i juht Elon Musk.
    Kaader filmist

    Kui raketid maanduvad õiges kohas

    Inimese maandumisest Kuul on saanud poole sajandi kaugune ajalugu. Aastakümnetetagused unistused kosmose koloniseerimisest ei ole realiseerunud. Kas SpaceX suudab viia inimkonna tagasi tulevikku?

    Indrek Volt
    4 minutit
  • Keskaja rõõmud
    Apteeker Melchior ei ole küll teab mis huvitav tegelane mängimiseks, aga inimmõõtme suudab noor näitleja Märten Metsaviir oma mängufilmidebüüdis talle igati anda.
    Robert Lang

    Keskaja rõõmud

    „Apteeker Melchior“ on ladus lugu, liigub küll etteaimatavalt, kuid piisavalt hoogsalt, et rahule jääda. Aga raske on sellest triloogia hüppelauast kuidagigi vaimustusse sattuda.

    Mart Noorkõiv
    5 minutit
  • Akadeemilised filmimängud
    Indrek Ibrus: „Meil on seni tähelepanu alt kõrvale jäänud televisioonivaldkond. Sellele soovin edaspidi rohkem rõhku panna. Samuti võiks enam võimestada filmiteoreetilist uurimist, ka audiovisuaalkultuuri ajaloo uurimist.“
    Arno Mikkor

    Akadeemilised filmimängud

    Indrek Ibrus: „Doktoriõppekava lähtub soovist luua eesti filmile ja laiemalt audiovisuaalkultuurile juurde seda mitmekülgselt uuriv ja mõtestav kõrgtase.“

    Teet Teinemaa
    4 minutit
  • Eesti filmitulevik žanride kallal
    Marta (Merle Talvik) filmist „Tiiu ja draakon“ kutsub „Kaunite kannatuste“ kinolinastustele mais, Tallinnas kinos Sõprus ja Tartus Elektriteatris.
    Kaader filmist

    Eesti filmitulevik žanride kallal

    Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi (BFM) värske kassett näitab oma kuue žanrifilmiga, et vähemalt vormitunnetuse osas ootab Eesti filmi helge tulevik.

    Andrei Liimets
    4 minutit
  • Sirgjooneline lugu abordist
    „Katsumus“ võitis viimasel Veneetsia filmifestivalil peaauhinna, parima filmi Kuldlõvi. Pildil peaosaline Anne (Anamaria Vartolomei).
    Kaader filmist

    Sirgjooneline lugu abordist

    „Katsumus“ näitab, mida tähendas naise soov oma keha üle otsustada ajastul, mil Prantsusmaa oli end sõja järel taas üles ehitanud.

    Brigitta Davidjants
    4 minutit
  • Loovuuringute doktorantuuri ja audiovisuaalkunsti võimalused ja vastutus
    Elen Lotman: „Kohati oli mul tunne, et doktoritöö pealkiri pidanuks olema lihtsalt ja ausalt „Asjad, mis mind huvitavad“, kuna teemad, mis mind paeluvad, kipuvad jooksma ühest tüvest igasse suunda laiali.“
    Piia Ruber

    Loovuuringute doktorantuuri ja audiovisuaalkunsti võimalused ja vastutus

    Elen Lotman: „Oleme tunnistajaks suurimale muutusele, mida inimkond on eales näinud: oleme üksteisega kogu aeg ühenduses üle maailma. Ja kõigist kunstidest kannab suurimat vastutust filmikunst, sest kunagi pole liikuva pildi kaudu suheldud nii palju kui praegu.“

    Teet Teinemaa
    11 minutit
  • Ei mahu ühte filmi
    Pole vaja näidata oma professionaalsust, pole vaja teha kunsti, on isiklik puudutus, mis kannab. Režissöör Maria Avdjuškol (vasakul) on suur isiklik empaatia võõrasisa Evald Hermaküla vastu, kõigist tema külalistest filmis on aga üle Hannes Hermaküla oma loomulikkuses, kui räägib isast, kes oli seitse aastat ei tea kus kadunud.
    Kaader filmist

    Ei mahu ühte filmi

    Evald Hermaküla keeruline isiksus avaneb „Kadunud isas“ vähe ja eks olegi raske lahti muukida. Kas siis üldse tasus filmi teha, kui meest kätte ei saa? Tasus muidugi.

    Peeter Sauter
    6 minutit
Sirp