
Raimo Jõerand on tabanud ansambel Kukerpillide fenomeni Eesti kultuuris ning toonud selle kinolinale sama soojalt ja sümpaatselt, nagu on bänd isegi.

Uus portreedokk annab pildi Marju Länikust ilma teiste inimeste arvamust suuremat kuulmata – ilmselt üpris sellise pildi, nagu Länik on tahtnud endast jätta.

Vähe on filmifestivale, kus avapidu peetakse maha saunalaval nii nagu Eesti animavaldkonnale märgilisel Turu animafestivalil.

Kaljuronimisfilm „Kukkumine“ võinuks olla superlinateos, kui oleks viitsitud võtta kaljuronijast konsultant.

Raimo Jõerand: „Kukerpillid on rahva bänd, rahva muusika, ja see film on rahvale. Teisalt tahtsin teha filmi ka rahvast ja näidata inimesi, kes tulevad kontserdile.“

„Apteeker Melchior. Viirastus“ on filmisarja esimesest osast palju parem. Lugu on inimlikum ja huvitavam: elutu raamatu ja kaugete rüütlite asemel on tegu südamemurdumise ja kättemaksuihaga.

Jordan Peele’i uus mängufilm „Ei“ uurib meie sõltuvuslikku suhet vaatemänguga ja suutmatust sellest eemale vaadata, isegi kui teame, et sellega ei kaasne midagi head.

„Netflixi“ selle suve suurproduktsioon „Sandman“ ei jõua algmaterjalile lähedalegi, ehkki üritab üsna tõsiselt.

„Unelaul“ on mustreid paljastav, muhe, aga samas roosamannavaba pilt naise kolmest traditsioonilisest rollist: laps, ema ja vanaema.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.