
„Iseendast kõrini“ on warholiliku siirusega varjutatud groteskne töötlus klassikalistest romantilise komöödia motiividest, Skandinaavia filmile omase absurdihuumoriga mitteromantiline komöödia.

„Kalevil“ on Eesti filmi kohta üpris haruldaselt kolm stsenaristi ning lõpptulemus on saanud ka vastav: pingerikas, läbimõeldud, sisutiheda dialoogiga ja meeldejäävate stseenidega.

Üks saksa seltskond on suvatsenud väikese Eesti ülikoolilinna väga marginaalsest ja üldse mitte kuulajasõbralikust muusikalisest subkultuurist teha tunniajase ülevaate.

„Kurbuse kolmnurk“, mis on õigupoolest vaadatav ka kolme lõdvalt seotud lühifilmina, tallub ka üsna sadistliku mõnuga vaataja süümekonnasilmadel, aga teeb seda kuidagi liiga suvaliselt, et olla tõsiseltvõetav.
Eesti filmiauhindade žürii töö puhul polegi kõige keerulisem mitte maht, vaid oskus vaadata filme nii, et su enda maitse ei hakka analüüsi mõjutama.

Ruben Östlund: „Kui ma oma filmis ei mõista kõiki tegelasi ja nende käitumist, olen läbi kukkunud. Ma tahan võrdselt kiusata nii rikkaid kui vaeseid.“

3. XII 1930 – 13. IX 2022

Tänavustel Emmyde jagamisel tehti nii mõnegi võiduga ajalugu, kuid üldine tulemus jäi võrdlemisi ootuspäraseks.

George Milleri uus muinasjuttfilm on küll lavastatud arvutigraafika ja rikkaliku stuudiodekoori abil, aga see ei päästa lugu keskpärasuse pitserist.

Peagi algaval jalgpalli-MMil Eesti koondist ei ole, kuid värskes dokumentaalsarjas „Kõik või mitte midagi. Arsenal“ näeb Eesti väravavahti Karl Heina tegutsemas maailma tugevaimas jalgpalliliigas.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.