
Kuigi suurem osa filmist „Avatar. Vee olemus“ on orienteeritud avastamisele, on selle narratiiv niivõrd etteaimatav, et maailmaloome avastamisrõõm mattub igava ja kehva kvaliteediga loo alla.

Alates 2014. aastast on BFMis salvestatud intervjuusid Eesti filmitegijatega, et jäädvustada eelkõige just vanema põlvkonna filmitegijaid, kes on veel meie hulgas.

PÖFFil grand prix’ võitnud „Teekond emaga“ kätkeb endas eluvalu ning kaunist helikeelt, ent hallid vaated ja vähene emotsionaalne värving hakkab end kiiresti kordama.

Ajakirja Sight & Sound üks kord kümnendis ilmuva kõigi aegade parimate filmide edetabeli tippu jõudis tänavu teos, mis on laiale avalikkusele üsna tundmatu.

Adam Curtise töödes peegeldub interneti esteetika – veebilõimede vastuoksuslik infotulv, kus üksteise kõrval leiavad koha kassipildid, kriitilised artiklid, hukkamisvideod ja popmuusika.

Euroopa filmiauhinnad ei pakkunud palju variante, ent olid kinnituseks Euroopa filmikunsti heale aastale.

BFMi 13. lennu tudengite lõputööde kassett „Pilet tundmatusse“ ei lase kurta mitmekesisuse puudumise üle.

„Menüü“ teravik pole suunatud mitte ennekõike reaalsusest irdunud tipprestoranile, vaid pigem neile, kes aitavad sellist ökosüsteemi tolmeldada.

Sulev Keeduse „Neidsaare hoo peal“ on justkui juhuslik pildistus ühe maakoha inimestest ja juhtumistest, aga Keedus on liiga palju režissöör, et kroonikaga piirduda ja jätta sellest sügavam mõte välja destilleerimata.

Ilmar Raag: „Ma ei arva, et kunst kunsti pärast on tähtis. See on alati vahend millegi ütlemiseks.“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.