$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal

Kristiina Ehin on palju triksterlikum looja kui „Vetelkõndijas“ näha, aga Anu Auna film ei ole üldsegi nii hull, kui mõni arvustaja on võtnud nõuks seda kirjeldada.

Valeria Bruni Tedeschi: „Võib-olla poleks ma pidanud seda filmi üldse tegema, sest selle eest makstav hind oli liiga kõrge.“

„Kõik, kõikjal ja korraga“ ning „Vaal“ kujutavad endast kaht otspunkti nähtamatul teljel, millele saab paigutada terve filmiaasta saadused.

Oscari võitnud „Navalnõi“ vastab küsimusele, kas Ukraina sõda on üksnes Vladimir Putini sõda või on selle taga terve vene rahvas.

Kapitalistlikus turumajanduses saab apoliitilisest ja neutraalsest kunstist keskkonna hävitamise tööriist.

Anna Hints: „Minu intuitiivne keel ei ole vähem väärtuslik kui ratsionaalse loogikaga põhjendatud valikud. Selles on täiesti oma loogika olemas, ainult teistel alustel.“

Kuigi nn uus Eesti aeg on kestnud juba 30 aastat, kuulub meie naisrežissööride seas vaieldamatult esikoht ikka Leida Laiusele.

Tänavune Oscari-konkurents ilmestas hiilgavat filmiaastat. Mitmed auhinnata jäänud nominendid võinuks mõnel nõrgemal aastal riisuda koore.

Hanna Samoson asub avastusretkele piki plaanitava Rail Balticu trassi. Ootamatult sukeldub retke otseülekanne aga joonelt sügavale eestimaalaste hinge.

„Viimane vahipost“ on näide sellest, et pretensioonitu meelelahutus ei pea alati tähendama oma kunstilistest teesidest ja põhimõtetest loobumist.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.