-
Mehhiko filmikunstiga on viimase kolme aastaga midagi juhtunud. Vaevalt et seda täpselt mõne lausega kokku saab võtta, kuid asjaolu, et Mehhiko filmid kandideerivad filmifestivalidel auhindadele, nende filmiloojad satuvad pahuksisse katoliku kirikuga ning on tekkinud rahvusvaheliselt tuntud näitleja, räägivad enda eest.
Häid Mehhiko filme on näidatud ka Pimedate Ööde filmifestivalidel, viimati sai nende tähtnäitlejat Gael Garcia Bernali näha Mehhiko kirikutegelasi ärritanud filmis ?Isa Amaro kuritöö? ja Inglise-Hispaania…
-
Viimast kümmet aastat võib täiesti õigustatult nimetada muutuste ajaks, sest muutunud on inimesed, infotehnoloogia, hinnad, arusaamad ja harjumused. Pidevate muutuste kiuste on mõned jonnakad ja järjekindlad ettevõtmised püsima jäänud. Ja loomulikult ka ise ajaga kaasa muutunud. Üheks selliseks kangekaelseks sündmuseks on nn. Pärnu fideo- ja vilmifestival, mille traditsioon on just täpselt kümme aastat pikk.
Kuidas siis kõik algas? Mis on muutunud? Milline nägi välja X üritus?…
-
?Samal planeedil? on üks pullimaid nõukaaegseid Lenini-filme ja pole ime, et ofitsiaalne kriitika seda ei tunnustanud, sovetlikes kinoleksikonides Smoktunovski sellest osatäitmisest ei kõnelda. Justkui poleks olnudki! Juba Smoktunovski kehalised parameetrid ei vastanud Lenini omadele, näitleja oli ju pikakasvuline, objekt aga näss. Seepärast pani re?issöör Ilja Ol?vanger Smoktunovski kõrvale olulist osa mängima korvpallikasvu Bruno Oja, kelle foonil Smoktunovski justkui füüsiliselt vähenes. Sageli seisis filmi-Lenin kaaslastest astmekese allpool…
-
Kinoliidu esimehena üldkogu juhatanud Arvo Valton püüdis süstida optimismi ja visata nalja: ?eestlastele ja kinoliidule omane aktiivsus paistab välja?, ?osa ei tõstagi kätt, aga eks see ole raske ka?, ?see, et kinoliit on elus, on omaette saavutus meie tormilisel ajastul?. Oma tegevusaruandes kordas Valton, et aastaid on kinoliitu kägistanud põhivõlg, lisaks intressid. Pole mingi saladus, et 1990ndatel polnudki kinoliidul mitu aastat raamatupidamist, mitmete esimeeste valitsusperioodil tekkis…
-
Kinobussid sõidavad peale Eesti ringi ka Iiri- ja Prantsusmaal ning ka seal on nende missiooniks filmide viimine väikeasulatesse, kus püsikino pidamine pole otstarbekas. Vahe on ainult selles, mida pidada väikeasulateks. Prantslastel ja iirlastel on mõlemal ligikaudu 11 000 elaniku kohta üks kinoekraan. Eestis on hetkel üks kinoekraan 60 000 inimese kohta ja tuleb veel silmas pidada, et pool neist paikneb ühe katuse all Tallinna Peapostkontori kõrval.…
-
Kuue T?et?eenia filmi vaatamise järel, mil me vist kõik olime jõletu vapustuse mõju all, toimus Kinomaja vestibüülis koosolek, mille avasõnad lausus Eesti T?et?eenia liikumise eestvedaja Andres Herkel. Boris Tuch analüüsis nähtud filme, üles astusid meie kodanikuliikumise aktivistid, Jaanus Raidal, Eesti t?et?eenid. Inimesed meenutasid ülekohut, mida oli teinud nõukogude võim meil ja Kaukaasias. Sügava vaikuse ajal esinemiste vahel rippus õhus täiesti tajutav õudus ja osadustunne. Mõnikümmend ringi…
-
Iirimaa riiklik filmitoodang pole palju suurem ega uhkem kui Eesti oma. Kummalgi on omad ässad, keda kõikjal eksponeeritakse; kui meie meisteranimaator Priit Pärn annab oma oskusi edasi Soome filmikoolis, siis iirlane Jim Sheridan on oma rahvusaadetele truuks jäädes suutnud lüüa läbi Ameerikas. Kui rahvusvaheliselt tuntud tipptegijad kõrvale jätta, leiab eest kirju ja põneva pildi, mis kedagi naljalt ükskõikseks ei jäta. Iirlaste tänavust programmi vaadeldes tundub, et…
-
Otsuste tegemisel peame kinni eelmiste AV sihtkapitalide välja kujundatud traditsioonidest, et tagada eesti filmikultuuri areng ja filmitootmise järjepidevus. Kõlab kulunult, kuid omab sisu.
Viimaste aastatega on 60% kogu AV sihtkapitali eelarvest läinud mängufilmide, dokumentaal- ja anima- ning eksperimentaalfilmide tootmise toetamisele. Eesti filmi suur häda on (nii nagu tegelikult ka mujal maailmas) filmiprojekti arendus ja eelkõige stsenaarium. Loodame, et saame lähitulevikus anda välja suure hulga loomingulisi…
-
Et selgemalt mõista, milles on küsimus ja missugused on foto- ja filmikunsti piirid, selleks tasub analüüsida veel üht moodsat kunstiliiki, rokkmuusikat.
Rokkmuusika näib esimesel pilgul olevat samasugune muusika, nagu seda on sümfooniline muusika või ooperikunst, on vaja samuti heliloojat, kes kirjutab noodid, ja esitajaid, kes valdavad teatud instrumente. Kuid siingi on üks ?aga?. Ja nimelt: rokkmuusika ei saa eksisteerida ilma elektrita, s.t. ilma tehnikata.
Antonioni…
-
Üks võimalusi Kristuse kannatustega suhestumiseks on näha Jeesusega sündinut näitena sellest, mis ikka ja jälle aset leiab. Näha seda kui sotsiaalset instinkti, käitumismaatriksit, inimkoosluse toimimisviisi, mis liiga erinevat enam parandada ei püüa, vaid nii nagu organism võõrkeha, lihtsalt ära heidab. Kas siis tapab või pagendab. Nii tehti Jeesusega ja nii tehti meiegi libahuntide ja teistega, kes kogukonnale liiga võõraks jäid. Pagendamine või hukkamine loob alati sootsiumisisest…
