-
Takeshi Kitano töövõime ja anded on teinud temast Jaapanis mitte ainult staari, vaid pigem omaette kultuuriinstitutsiooni ning normide piiresse mahtumine pole tema reþissöörinägemusega enamjaolt kooskõlas. Ehkki ?Zatoichi? on vaid traditsioonilise kangelasloo uuslavastus (mitte moderniseering), näeb sellest, kui vähe lähevad Kitanole korda Robert McKee taoliste Ameerika stsenaariumigurude jutlustatavad põhitõed. Film, mis peaks kõigi väliste tunnuste järgi olema heroiline kättemaksudraama, osutub muretuks, lausa häbitult lustlikuks veidi laiendatud olmelookeseks,…
-
Muide, isegi paljud Moskva filmifännid on veendunud, et Jevgeni on kunagise nõukogude publiku vaimustusobjekti, kinokoomiku ja laulja Andrei Mironovi poeg. Ehkki tegelikult see nõnda pole, ei taha massid asjaga leppida. Tõepoolest, lausa solvav, vanuselt passib nüüdne Mironov eelmise võsuks suurepäraselt, näolt ka kahtlaselt sarnased, aga tuleb välja, et kaks täiesti erinevat sugupuud. Pealegi on noorem veel provintsist, töölisperekonnast, kuigi võiks hoopis üllalt jätkata kuulsate näitlejate võimast…
-
Nimelt, selle kõhkluse esindusvormeliks näib olevat väide, et ?Kill Billi? näol on tegemist paroodiaga, teosel puudub sisu. Sellest lähtuvalt vaadeldakse filmi välist kuju, þanri iseärasusi, kiidetakse Tarantino kummastavat filmikeelt, leitakse, et teos kubiseb sõnulseletamatutest märkidest, tuuakse välja sarnasusi teiste kinokunstnike loominguga ja püütakse sedastada teose kuuluvust mõnda üldisemasse loomehoovusse. Seejuures lõigatakse aga ära võimalus, et filmil võiks olla omaenda sisemine sidusus ja toimiv tähendus. Kuna tegemist…
-
Tema elus oli oluline tutvumine Robert Capa ja David Seymoriga aastal 1936, 1947 asutasid nad fotofirma Magnum; nime leidsid sõbrad koos istudes veinipudelist. Magnumist kujunes kõrgetasemeline ning maailmakuulus fotoagentuur.
Oma töös kasutas ta alati 50 mm objektiiviga Leicat. Püüdis olla märkamatu ning mitte sattuda kolleegide aparaatide ette, nii jäigi ta rahvale pikalt tundmatuks. Tema fotod olid 1952. aastal esimesed, mida eksponeeriti Louvre?i ruumides. Muidugi valmisid need…
-
Gabrilovitð on oma mälestustes tunnistanud, et andus sageli punavõimule ja tootis ðabloonseid stsenaariume. Ent ?Kommunistist? tahtis ta teha opositsioonilist filmi, siin ihkas ta kogu oma kunstilise kirega kujutada tõelist aatelist bolðevikku, seesugust, nagu selgelt mäletas oma poisiaastaist, vastandades teda 50ndate lõtvadele parteilistele karjeristidele. Kommunist Vassili Gubanovis pidi leegitsema ideeline kompromissitus, mis ühelt poolt on lõputult üllas, ent teisalt kätkeb oma halastamatuses paratamatut hukku. Nii Gabrilovitð kui…
-
USA sõdib põhiliselt Kolmanda Maailma riikidega, kel puudub tehnoloogia, mis suudaks pilti ülemaailmses võrgus hetkega levitada. Nii näiteks jäi viimasest Iraagi sõjast meelde vaid kolm Iraagi televisiooni meediasündmust: vangivõetud ameeriklaste intervjueerimine, laipade näitamine ja reportaaþ vanamehest, kes automaatrelvaga tulistas alla USA kopteri. Kaks esimest tekitasid Ameerika hellitatud üldsuses pahameeletormi, viidati Genfi konventsioonile ja inimõigustele. Kuid Ameerika telejaamad võisid küll näidata vastaspoole vange: nimelt demonstreeriti telepildis tuhandete…
-
Nahknäo tegelaskuju meenutab märatsevat stiihiat. Jääb mulje, et tema mõtlemisvõimetus kogus kujustub hävingut, elajalikke piinu ja surma külvava toore ürgkurjuse süsimust instrument. Pimeda hävitaja saatanlik kavalus, ebaõiglus ja sepitsused ilmnevad paremini ?perekonna? kui terviku toimemehhanismides. See töötab nagu masin, mille lindid, mutrid ja hoovad ? ?perekonna? ülejäänud liikmed (eelmainitud poisike v.a.) ? toimetavad toorainet (ohvreid) purustajasse, kelleks on teadagi kes. Nahknägu näidatakse meile oma lõputul saetuuril…
-
Kummaline, aga ükski kinoleksikon ei kajasta näitlejanna kodanikunime, seda justkui ei teata. Faina perekonnanimi oli Feldman, ta oli pärit jõukast juudi perekonnast, neil oli südalinnas kivist maja ja sadamas isiklik laev ning väike Faina rääkis guvernandiga üksnes prantsuse keeles. Neiuks sirgudes vaimustus ta teatrist ja lasi kodust jalga, kaasas kohvrike pesuga. Alustas näitlemist provintsiteatrites, haarates endale pseudonüümi Tðehhovi ?Kirsiaiast?. Ligi pool sajandit mängis Moskva teatrites, vahetades…
-
Millal te alustasite tööd Tallinnfilmi raamatutega?
Töö hakkas juba õige ammu, kas 1988 või 1989. Ettepaneku tegid tollane Tallinnfilmi direktor ja peatoimetaja Enn Rekkor ning asedirektor Madis Tramberg. Neil oli selline soov, et ilmuks kogumik, kus oleks käsitletud mängu-, dokumentaal- ja animafilmi, neid, mis tehtud Tallinnfilmis. Mina pidin kirjutama mängufilmist, Veste Paas dokumentalistikast, animafilm jäi esialgu lahtiseks. Teose maht pidi olema suhteliselt väike, ainult 14…
-
Sulnite küngaste ja saja-aastaste hotellide vahel ei paista silmagi, kuidas filmifestivalid, iseäranis need kuulsasse A-klassi kuuluvad, muutuvad järjest võistluslikumaks. Tðehhi bulvariajakirjandus pühendab oma esiküljed Karlovy Varysse saabunud Elijah Woodile. Tegelikult ei näidata siin ühtki filmi, kus ta osaleks. Hädavajalik sisemaine PR-miraaþ tõestab rahastajatele, et festivali võimuses on tuua maale Hollywoodi tähti ja järelikult kuulub sündmus oluliste hulka. Nimelt pole Tðehhi poliitikud oma maa kinost kuigi vaimustatud.…
