-
Larissa oli juba tüdrukutirtsuna vankumatu. Kui ta isa kolmelapselise perekonna maha jättis, paiskus plika põlgus võõraks jäänud mehe vastu otsatuks. Elu lõpuni ei nõustunud ta isaga kohtuma. 1955. aastal Moskvas re?issuuri õppima asudes sai Larissast üle instituudi iludus, teda ei seiranud erootilise pilguga üksnes tudengid, vaid ka kiilaspäised õppejõud. Kuid tüdruk jäi endassetõmbunult jahedaks. Oma esimest filmi tormas ta väntama Kirgiisia kõrbesse, ekraniseerides Tsõngõz Aitmatovi jutustuse…
-
Filmikriitik Tatjana Lanina on osutanud, kuis kunagi kogu rahvas filmi ?T?apajev? vaadates lootis, et Vassili Ivanovit? lõpuks siiski miskil imejõul võidukalt teisele kaldale ujub. Või et ?Ergava kõrbepäikese? Vere?t?agin kuuleb Suhhovi meeleheitlikku hoiatuskarjet: ?Ära käivita!? ja mineeritud pargas ei lenda koos vene hiiglasega õhku. Aga ometi ? T?apai kadus voogudesse ja veesõiduk kärgatas vastu taevast. Nii nagu ikka Vene ajaloos.
Tõepoolest, ?Ergav kõrbepäike? kannaks justkui kogu ?vene…
-
Kaks nädalat on Eestis jooksnud Pedro Almodóvari viimane filmi ?Halb kasvatus?. Re?isööri viimase töö tagant paistavad paratamatult tema eelmised filmid ?Kõik minu emast? (?Todo sobre mi madre?) ja ?Räägi temaga? (?Hable con ella?), mis tõmbab kinokülastajate hinnangu külmalt kalkuleerivale skaalale hea-halb/õnnestus-ei õnnestunud. Alates sellekevadisest Cannes?i filmifestivalist on connoisseur?ide ülivõrdes hõisete kõrval kõlanud viril arvamus, et Almodóvar ei suuda ?Halva kasvatusega? pakkuda varasemaga võrdset filmielamust.
Et film…
-
Mul on häbi. Arvuti pärast. Ilmari pärast. Rumaluse pärast. Piinlik ja paha. Ma samuti kui teisedki normaalsed inimesed vaatan umbes ühe televisioonisaate aastas. Sellest on küll. Pole vahet ka suurt, millist saadet vaadata. Tase on väga ühtlane. Hea on, kui saab puldiga plõgistada. Reklaamid on toredad. Nende abil saab teada, mida inimesed mõtlevad. Televisioon on väga informatiivne.Kord aastas on täitsa, nagu näeksid kaugele. Selline tunne.Eesti Televisiooni…
-
Sellele, kellel on suhe raadioga üsna pisteline, tekitab raadio teemal sõnavõtmine parajat kimbatust. Paaril hommikul juhtusin Klassikaraadiost küll kuulama saadet ?Jutujärg?, kus Hugo Laur luges katkendeid Tuglase ?Väikesest Illimarist? ja Tammsaare ?Põrgupõhja uuest Vanapaganast? (lindistused aastatest 1955 ja 1957). Sealt kandus tuppa tugev emotsioon, mis sundis kuulama ja pani heldima. Selline tunne on tänase meedia puhul aga suhteliselt harv külaline.
Raske on arvata, kui palju on praegu…
-
Jevstignejevi rollide meenutus toob soojuse südamesse. Elegantne suli Rut?et?nikov filmis ?Kohtumispaika ei tohi muuta?, kus Jevstignejevil oli sädelev vastasseis Võssotskiga. Või Paramon Iljit? Korzuhhin, kaardihull ihnus vene emigrant Bulgakovi järgi tehtud filmis ?Põgenemine?, kus Jevstignejevi näitlejaduell Mihhail Uljanoviga pakkus fenomenaalseid stseene. Või jalgpallifännist värvikas näitejuht ajastu tippkomöödias ?Ettevaatust, auto!?.
Muide, Jevstignejev oli ka ise vutimängu fanatt. Staadionil ei kippunud ta tähtsate meeste loo?i, vaid eelistas istekohta lihthullude…
-
Filmid olid jaotatud kahte kategooriasse: ?Inimene ja loodus? ning ?Linnud?. Mõlemas anti välja kolm auhinda. Lisaks veel peapreemia festivali parimale filmile. ?ürii koosseisus Jeffery Boswall Suurbritanniast, läinud aasta festivali võidufilmi ?Siberi ellujääjad. Kahe rebase lugu? re?issöör Tom Arnbom Rootsist, muusikaakadeemia rektor Peep Lassmann, Matsalu rahvuspargi asedirektor Kaja Lotman ja filmire?issöör Mati Põldre tunnistas peapreemia vääriliseks Iisraeli/Hollandi koostöös valminud Moshe Alperti filmi ?Pelikani odüsseia?.
Film räägib valgest pelikanist…
-
Nagu varasemateski filmides ei ole Rein Maran ka neis teostes rahuldunud informatiivsusega ega ka mitte ühe või teise linnu- või loomaliigi maailma tundma õppimisega. Lisaks tõstatab ta neis filmides küsimuse, mida käsitletav tähendab inimesele, mida see ütleb inimese kui samuti ühe selle maailma keskkonnas elava liigi tegude ja mõttemaailma kohta. Linnu- ja loomariigi uurimisega uurib Maran ka inimsust; tema filmide loodusvaatlus kannab endas soovi mitte ainult…
-
Enam-vähem kõigega ja kõigesugusega rahutu tegelemine jäi Aleksandrile külge eluks ajaks. Keskkooli ta ei lõpetanud, aga sai sisse kirjandusinstituuti, seegi jäi ripakile, sest himu tärkas näitlemise järele. Näitestuudio vastuvõtukomisjonis istus ka rahvakunstnik Leonid Leonidov, kes poisi dramaatilist etteastet jälgides saatis kolleegidele laua taga kirjakese: ?See sell tuleb vastu võtta. Näitlejat temast ei saa, aga midagi tuleb temast tingimata.? Kõneldakse, et paberike on säilinud.
Peagi Aleksandr abiellus, siis…
-
Hirm olla tagaaetud, tabatud ja nahkapandud on olenditel läbi aastamiljonite aidanud hinge sees hoida. Iga elutahte taga haigutab olemise valvsust ja sugutungi turgutav surmahirm, kuid esmased eksistentsiaalsed vajadused kindlustanud inimese hirm on komplitseeritum. XXI sajandi inimese tõeline mure pole enam omal hinge sees, vaid ajude kui mõistuse pesa korras ja selge hoidmine. See on moodne hirm kui ürgärevuse peenenenud, aga sageli teadvustamata pärand. Varjatud hirm hullumeelsuse…
