-
Hillitsetud tulv
Järgmise 12 kuu jooksul linastub meie kinodes rohkem täispikki eesti filme kui ühelgi aastal pärast taasiseseisvumist, nelja-viie ringis. See tähendab, et Eesti film on aasta läbi kultuuritarbija tähelepanu all, mitte ainult teravdatult üksikute reklaamikampaaniate ajal. Ehk aitab see vabaneda eesti filmiga kaasnevast masohhistlikust krambist: kas meie lapsuke suudab tähtsa eksami viiele teha või tuleb jälle rihm vöölt rebida, magusvalus pisar silmis? Käsi on aga kerge…
-
Oletada võib, et kinoskäimise lõppsumma osutub Eestiski väiksemaks kui 2003. aastal (nii oli vedaval kinomaal USAs), ja kindel on juba praegu, et Eesti filmide vaatajate arv oli mullu väiksem kui 2002. ja 2003. aastal ? ei esilinastunud seekord ju löökfilme nagu ?Nimed marmortahvlil? või ?Vanad ja kobedad?? Täpsemini öeldes, uute mängufilmide menu osutus tagasihoidlikumaks kui eeldati.
Korralik filmiaasta
Nõustun Lauri Kärgiga, kes juhatas läinud filmiaastale hinnangut andva artikli…
-
Hea nalja tegemine on omaette kunsttükk. Nali ei peaks olema õel ega toores. Irooniline nali võib olla vaimukas, aga tegelikult naerame või pigem itsitame tol puhul kahjurõõmust, kus kahjule jääb suurem osa kui rõõmule.
Südametarkus ja lolli kahjurõõm
Urmas Vadi stsenaariumi järgi ja Jaak Kilmi re?ii all valminud telefilmis ?Kohtumine tundmatuga? tehakse südamlikku nalja. Filmis leiduv huumor on olemuslikult sarnane 1960. aastate komöödiaklassikaga ja naivistist maalikunstniku Paul…
-
Muidugi, Jutkevit? oli Lääne kultuuris oma inimene, Picasso ja Aragoni sõber, kõrgesteet. Ja kinematograafiliselt iseloomustas filmi ?Lenin Poolas? meisterlik vorm, filigraanne kaadrikompositsioon, peen stilistika. Film, mis ehitus Lenini sisemonoloogile, reetis juhi üksindust ja hingelist dramaatikat. Aga ka re?issööri püüdlusi pääseda ekraanil kanoniseeritud Leninist.
Jutkevit? oli oma kunstilistelt veendumustel 1920. aastate produkt. Noorukipõlve lammutav futurism, Kandinsky, Malevit?i ja Tatlini vaim, palaganiteater ja neurootiline montaa?film istusid tal veres, settides…
-
Kui totter see liikumine ka poleks, tekitas üks lõik siiski õudu. Juttu tuli kahe üheteistaastase kaksikõe bändist The Lamb and the Lynx (netist otsides on võimalik ka nende imearmsakeste pilti näha), kes viiuli ja kitarriga imearmsasti laulsid sellest, kuidas Lõuna-Aafrikas valgeid tapetakse ja vägistatakse. Nende ema õpetas neid kodus, tütarlapsed saluteerisid vana hääd whitepower-nazi moodi kätt tõstes? Huuuh! Totaalne ajupesu.
Mis pani aga mõtlema, on see, et…
-
Hillitsetud tulv
Järgmise 12 kuu jooksul linastub meie kinodes rohkem täispikki eesti filme kui ühelgi aastal pärast taasiseseisvumist, nelja-viie ringis. See tähendab, et Eesti film on aasta läbi kultuuritarbija tähelepanu all, mitte ainult teravdatult üksikute reklaamikampaaniate ajal. Ehk aitab see vabaneda eesti filmiga kaasnevast masohhistlikust krambist: kas meie lapsuke suudab tähtsa eksami viiele teha või tuleb jälle rihm vöölt rebida, magusvalus pisar silmis? Käsi on aga kerge…
-
Oletada võib, et kinoskäimise lõppsumma osutub Eestiski väiksemaks kui 2003. aastal (nii oli vedaval kinomaal USAs), ja kindel on juba praegu, et Eesti filmide vaatajate arv oli mullu väiksem kui 2002. ja 2003. aastal ? ei esilinastunud seekord ju löökfilme nagu ?Nimed marmortahvlil? või ?Vanad ja kobedad?? Täpsemini öeldes, uute mängufilmide menu osutus tagasihoidlikumaks kui eeldati.
Korralik filmiaasta
Nõustun Lauri Kärgiga, kes juhatas läinud filmiaastale hinnangut andva artikli…
-
Hea nalja tegemine on omaette kunsttükk. Nali ei peaks olema õel ega toores. Irooniline nali võib olla vaimukas, aga tegelikult naerame või pigem itsitame tol puhul kahjurõõmust, kus kahjule jääb suurem osa kui rõõmule.
Südametarkus ja lolli kahjurõõm
Urmas Vadi stsenaariumi järgi ja Jaak Kilmi re?ii all valminud telefilmis ?Kohtumine tundmatuga? tehakse südamlikku nalja. Filmis leiduv huumor on olemuslikult sarnane 1960. aastate komöödiaklassikaga ja naivistist maalikunstniku Paul…
-
Muide, omal ajal oli just Leonid Bre?nev see, kes ?Saatuse iroonia? päästis. Valminud telefilmi ei tahetud vaataja ette lasta. Parteilised bürokraadid lärmasid kui ühest suust: see pole sotsialistlik kunst, vaid joomarluse propaganda! Tollane riikliku teleraadiokomitee esimees Sergei Lapin on meenutanud, kuis 1975. aasta detsembris peeti üleliidulist parteilist teletöötajate seminari. Lapin läkitas neile vaatamiseks vastvalminud ?Saatuse iroonia?. Et las võtavad printsipiaalse seisukoha. Partorgid jälgisid filmi elamuslikult ära,…
-
Kursuse juhendaja Jüri Sillarti sõnul ei saa stuudio- või paviljonivõtteid alahinnata. Sillart ütleb, et paviljon on nagu nulltasapind ? ground zero. ?Edasine on kõik sinu enda välja mõelda, teha, luua kõik. Sul on ainult pind, millele toetuda, edasi pead tegema nii, nagu tahad ja ette kujutad, pead looma uue maailma. Filmiõppe juures on see põhiline: luues uut maailma, pead analüüsima olemas olevaid. Minnes valmis interjööri, ei…
