-
Erki Noole viimase filmiga pole esialgu suurt midagi peale hakata. Vaadates vanameistri võidutantsu pärast nädalavahetuse mitmevõistlust, pole ma sugugi kindel, et Lepal ja Rummul ei tule teha filmile järge ?Erki Nool 2005?.
Aga esialgu viimati linastunud filmist. Kõige iseloomulikumad kaadrid on filmitud Võrumaal, kus Nool kohtub veidi nokastanud Andrus Värniku isaga. Süüakse ?a?lõkki ja puhutakse kübeke spordijuttu. Andrus Ansipi väimeespojaga nii libedalt ei lähe, kuid lõppkokkuvõttes…
-
See neljatunnine telefilm oli ühtaegu huvitav ja hirmutav. Kui kõike näidatut tõe pähe võtta, ei julgekski enam Venemaale minna. Esimeses osas ?Juured? oli ülimalt põnevaid kroonikalõike naturaalsest tapakaklusest poliitiliste ja krimkade vahel mingis ennesõjaaegses orjalaagris. Naaskliga susati silmade vahele, kolpa jm; demonstreeriti ka nagaanilasku kuklasse.
?Juured? tõestas, et vene maffia juured ulatuvad tõepoolest tsaariaega, aga tüvi hakkas jõudsalt paisuma pärast Oktoobrirevolutsiooni. Tekkis huvitav kolmiksümbioos: seaduslikud vargad,…
-
10. ? 20. II toimuval 55. Berliini rahvusvahelisel filmifestivalil konkureerib Kuld- ja Hõbekarudele 21 filmi, mis on tavapärane hulk. Üllatab ent 16 täispika mängufilmi maailma esilinastus võistlusekraanil. Ja koguni viis re?issööri teeb sealjuures debüüdi!
Niisiis jalutleb seekord Marlene Dietrichi platsi punasel vaibal festivalipaleesse ka ennenägemata kogus vähetuntud näitlejaid, lavastajaid ja operaatoreid, kellest kriitikud ei oskagi ette kuigipalju arvata, kuid kelle hulgast kerkib 10 päeva pärast defileed kuulsusi…
-
Nagu ka Men?ov ise hiljuti telekas väitis, valitses tollal nõukogude kinematograafias Tarkovski isikukultus. Praegu levitatavad lood Tarkovski muljumistest, ta teravast konfliktist võimudega, ta raskest elust Nõukogudemaal olla vaid õilsad legendid. Tegelikult lubati mehele paljutki, mis teistele keelatud. Üksnes Tarkovski võis kasutada luksust filmida üht ja sama filmi kaks korda. ?Stalkeri? esimene versioon geeniust ei rahuldanud ja talle leiti raha ning võimalus filmida töö ümber. See oli…
-
Ahistav vari ja päikseline helgus on vaheldunud Gurt?enko (sünd 1935) saatuses lapsepõlvest peale. Sõjaeelne üheaknaline toapugerik Harkovi majakeldris oli kui sünge punker, mis sööbis tumedalt lapse mällu. Ent inimesed tollest ajast on talle meelde jäänud vaid säravalt rõõmsaina. Ei ühtki kurba nägu! Justkui Aleksandrovi paraadfilmides. Kevadine suurpüha 1. mai, kui Ljuda noor elurõõmus isa, kriidiga valgendatud presentsussid jalas, marssis bajaani mängides demonstratsioonile suunduva majarahva eesotsas, ning…
-
?Alexander? (USA 2004, Warner Bros ja Intermedia Films). Re?issöör Oliver Stone, stsenaristid Oliver Stone ja Laeta Kalogridis, operaator Rodrigo Prieto, muusika autor Vangelis. Osades Colin Farrell, Anthony Hopkins, Angelina Jolie, Elliott Cowan, Val Kilmer, Rosario Dawson jt. 175 minutit, linastub Tallinna kobarkinos ja Tartu Ekraanis.
?Alexander? on tõeline maiuspala. Aga esmajoones maiuspala neile, kellele meeldivad niisugused filmid nagu ?Me olime sõdurid?, ?Joan of Arc?, ?Musketär?, ?Patrioot?, ?Reamees…
-
Gitai seedimine
Kõigepealt ei saa mööda vaadata viimasel PÖFFil Eestiski mõtteainet pakkunud Amos Gitai filmist ?Tõotatud maa? (?Promised Land?). Ajaleht Le Monde pühendas Gitai filmile oma 12. jaanuari numbris pika loo, mille pealkirjas formuleeritakse kriitiku arusaam teose sisust: noored eestlannad satuvad paremat elu otsides maffia kätte, kes suunab nad seksiorjadena (Iisraeli) bordellidesse tööle.
Gitai enda ütelustest ning Pariisi ajakirjanduslikust retseptsioonist järeldub, et Eesti esineb sellises stsenaariumis Ida-Euroopa…
-
Tüütu kolmetunnine draama
Ometi iseloomustab see üsna tüütu, pea kolmetunnine draama oma paradoksaalsuses hästi filmitööstust ja publikut viimastel aastatel vallanud iha suurte lugude, elust suuremate kangelaste ja katarsise järele. 1950.-60. aastate stiilis filmieeposte uut tõusu kuulutas ette juba ?Gladiaator? (Suurbritannia/USA 2000, re? Ridley Scott), tõelise tragöödia taassünni tõi endaga aga kaasa ?Sõrmuste isanda? triloogia (Uus-Meremaa/USA 2001 ? 2003, re? Peter Jackson) edu. Viimase vooluvees linastusid läinud aastal…
-
style=”WIDTH: 364px; HEIGHT: 185px” height=185 alt=”” hspace=0 src=”https://www.sirp.ee/images/stories/280105/15.jpg” width=387 align=baseline border=0>
-
Greenaway valmistas väga palju üllatusi, nii et jõuan rääkida ainult mõnest olulisemast. Põhiline on muidugi tema teooria kinost kui väljasurevast kunstivormist, mille asendab interaktiivne multimeedia. Väidetav surmahoop kinole anti juba 1983. aastal kaugjuhtimispuldi leiutamisega. Selle kanalivahetusnupuga sai vaataja võimaluse vaadatavasse otseselt sekkuda. Tänu arvutitele on edasine areng kulgenud üha suurema interaktiivsuse poole.
Teine oluline idee on järgmine: 98 juhul 100st pole film mitte iseseisev, visuaalsel kujundil ja…
