-
Mõned aastad tagasi palus Komsomolskaja Pravda oma lugejail nimetada XX sajandi kauneim ekraani naine. Tulemus oli jahmatav, kõige rohkem hääli kogus Elina Bõstritskaja. Kunagine kirglik komsomolka ja hilisem punaparteilane lõi pika puuga Marilyn Monroe?d ja Brigitte Bardot?d ja muid läänelikke seksuaalseid tühisusi, jättes selja taha ka kodumaised iluideaalid Anastassia Vertinskaja, Alla Larionova ja Ljudmila Hitjajeva. Lehelugeja eelistus oli seda ootamatum, et Bõstritskaja isiklik armuelu ei pakkunud…
-
See oli vist augustis 1998, kui sattusin Enn Kasaku tähevaatlusele, mis kujutas endast lühikest, kuid sisukat ülevaadet öisest taevast paistvast. Oskasin tollal ehk leida Suurt Vankrit, sellega mu teadmised piirdusid. Minu mäletamist mööda alustas Kasak juttu nn sügiskolmnurgast, mida taevakaartidel tavaliselt ei märgita. Tegu on kolme tähtkuju (Luik, Lüüra ja Kotkas) heledaimate tähtedega, mis moodustavad suure, justkui tagurpidi täisnurga. Sügiskolmnurk asetseb Pegasuse ja Herkulese vahel. Kolmnurga…
-
Tarmo Rajaleiu film ?Hämarik ja Koit? on inimlik lugu kahest naisest. 2x kaader filmist
Nädalavahetusel, 13. ja 14. augustil toimusid kümnendat korda Palamusel Theodor Lutsu filmipäevad. Ühtlasi tähistas Kinobuss oma viiendat tegevusaastat; teatavasti lõpeb nende kahenädalane suvine turnee läbi Eesti maakondade alati Palamusel. Sealsed filmipäevad said alguse 1996. aastal, mil esmakordselt tähistati Palamusel eesti filmi ühe alusepanija Theodor Lutsu (14. VIII 1896 ? 24. IX 1980) sünnipäeva.…
-
Dokumentaalmängufilm ?VOITKA ? metsavennad? (?V .O. I. T. K. A. Metsän veljet?, Soome/Eesti, 2004, 84 min), re?issöör Pekka Lehto. Peaosis Ülo, Aivar, Helju ja Kalju Voitka. Käsikiri Pekka Lehto ja Beatrix A. Milburn. Eestis esilinastus 29. juulil Viljandis.
Soome-Eesti ühistööna aastal 2000 alustatud ja 2004 valmis saanud Pekka Lehto film Voitkadest esilinastus Soomes 2004. aastal 28. oktoobril Helsingi kinos Forum ja Eestis 2005. aastal 29. juulil Viljandi…
-
Kirgiisides peitus veel möödunud sajandi keskel harras austus kirjaoskuse vastu, seepärast tahtsid vanemad koolitada tütrest kooliõpetaja. Tüdruk ajas aga üha, et tema hakkab hoopis kino tegema. Ehkki ta ei teadnud, kuidas see värk käib. Kaheksateistkümneselt aga juba teadis, sest oli vapra visadusega pressinud end tööle stuudiosse Kirgizfilm. Seejärel vuras ta Moskva kinoinstituuti, sattudes Mihhail Rommi õppegruppi. Viimane asjaolu hämmastas ühtmoodi nii Dinarat kui Rommi, sest üldteada…
-
Tänavu 80aastaseks saanud ameerika kineasti Robert Altmani loomingu paremikku kuuluvad kolm suurepärast mosaiikfilmi, kus esmapilgul täiesti suvaliselt valitud tegelased osutusid justkui mingi irratsionaalse loogika järgi suuremal või vähemal määral üksteisega seotuks. Need tippfilmid on ?Nashville? (1975), ?Mängija? (1992) ja ?Killud? (?Short Cuts?, 1993). Praegu on vanameistril teoksil järgmine mõnusat ajaviidet pakkuv ekraaniteos argielu suurtest ja väikestest pisidraamadest, kus on leid-nud rakendust kümned Hollywoodi staarid.
Filmi tööpealkirjaks on…
-
Kui Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper rääkisid vajadusest püüda reklaamida NO99 uut (NO96) suvelavastust ?Seitse samuraid? viisil, et ilmneks tegijate vastumeelsus reklaami enesestmõistetava positsiooni suhtes ja teisalt tõrjuv suhtumine reklaamimise kindlalt etteantud piiride suhtes, tundus asi väga huvitav. Kuna tegu on esimese Sirbiga, mille tagumine külg on lõviosas trükivaba ning samas ka kromaatiline, siis peeti vajalikuks, et avaksin mõningaid mõtteid sellise ?afääri? teostamise mõttekuse osas.
Kultuurisfääris, kus…
-
Douglas Adams on vähemalt angloameerika kultuuris üks XX sajandi teise poole armastatumaid fantaste. Elukutselise fantaseerija leib on sageli kirbe: keegi, kes elab elevandiluutornis, ei vääri ju paljude meelest seda, et talle tähelepanu pöörataks. Adamsi teoseid ei saada aga mitte ainult püsiv tähelepanu, vaid ka pöörane menu. Selle põhjuseks on tema teoste terav ja iseäralik, paradoksaalsel loogikal põhinev huumor.
Elu mõte on 42
Üks näide. Superarvutilt küsitakse, mis on…
-
Kõige uskumatum tundus mehe füsiognoomia puhul aga tõsiasi, et rahvuselt oli Kramarov juut. Ta ehtsalt venelik kartulinina ja Ivan-tobukese mask nii linal kui elus vihjasid muudele juurtele. Ühel oma karjääri hilisperioodi estraadikontserdil, kus ta ka oma tõust pajatas, sõnas ta publikule: ?Kui te poleks mind vaatama tulnud, oleksite kokku hoidnud piletiraha, ent poleks iial teada saanud, et Saveli Kramarov on juut.?
Nõukogude salaluurel oli ta päritolu muidugi…
-
Palju õnne, härrased Alaküla ja Raag!
Miskit ei ole teha, tuleb eelmise aastatuhande lõpp meelde, sest samamoodi ?rääkis? Urmas Ott, kes pidas vajalikuks ühes ajakirjas mainida, kuidas ta ühe paksude romaanide autori ?täis situb?(vt Maire Aunaste omal ajal toimetatud ajakirja). Ka Vahur Kersna, kes ilmselt ei tea, et kui kord oled staadionil, siis Jumal enam mõistust ei jaga. Jagab, Vahur! Viska vanad Noole riided seljast ja lõpeta…
