-
Ometi kiskus Lidiat poiste poole. Tema orvuveri himustas hellust ja kirge. Pärast tehnikumi pages ta näitekooli. Mehed otse kleepusid ta külge, kõigil üksainus kärsitu siht.
Kord kohtas Lidia suusaretkel pikka sportlikku noorukit, ajakirjanik Sergei Dobrušinit. Esimene, kes Lidiale abielu pakkus. Tüdruku kaootiline tundeelu sai distsiplineerituma suuna. Kolmekümnendate lõpul tormas Tairovi kooli ruumidesse režissöör Korš-Sablin, otsides oma filmi “sinisilmset blondiini”. Lidiast sinisilmsemat polnud. Ekstsentriline komöödia “Minu armastus”…
-
Olen alati huviga jälginud rahvakunstnik Vsevolod Larionovi (1928 – 2000) filmiosatäitmisi. Päritolu oli mehel üllalt aristokraatlik, sugupuujuurestik põimus Tolstoide ja Mamontovidega. Ema oli venestunud sakslanna, kelle vanemad sattusid Neeva kallastele Peeter Esimese lääneihaluses. Monarhistliku ilmavaatega vanaisa mängis edukalt imperaatorlikes teatrites, tema portreest ei loobunud Larionov läbi nõukogude aastate, see rippus väljakutsuvalt ta grimeerimislaua kohal Lenkomi ehk Leninliku Komsomoli nimelises teatris. Larionov oli seesmiselt uhke oma aadlivere…
-
Mängufilm “Jäine linn” (“Valkoinen kaupunki”, Soome 2006, 90 min), režissöör Aku Louhimies. Osades Janne Virtanen, Susanna Anteroinen, Santeri Nuutinen. Esilinastus kinos Sõprus 22. IX.
Aku Louhimiehe filmist “Jäine linn” on eesti filmiajakirjanduses juba nii palju kirjutatud, et midagi põhjapanevat lisada oleks raske. Suhtedraamat, mis räägib naisest ning lastest lahutatud taksojuhist Veli-Mattist, on küllaga kiidetud kui karmilt realistlikku ja sügavalt humaanset. “Jäise linna” peategelase taksojuht Veli-Matti elus hakkab…
-
“Võib kotka tiibu riivata ka maa, kuid kanad pilvedesse iialgi ei saa,” on kirjutanud klassik. ETV krimisari “Ohtlik lend” jääb sellel skaalal kuhugi vahepeale, nii umbes varese tasemele.
Nii “Ohtlikust lennust” kui sellega üsna sarnasest ja seega võrreldavast, Kanal 2 “Kelgukoertest” kulub pool kõigil ammu nähtud politseisarjade trafarettide peale. Keskendun sellele, mis üle jääb.
“Ohtlik lend” pakub ka kõige naiivsemates ja konstrueeritumates situatsioonides üllatusi. Näiteks kogu Västriku tütart…
-
Esimesed ajakirjanduslikud katsed valgustada filmielu
Aastatel 1921 – 1940 ilmus kümme nimetust filmiperioodikat. Enamikku neist tohib “perioodiliseks” nimetada üksnes väga tingimisi, kuna väljaandmise “periood” osutus olematuks, palju ajakirju ilmus maksimaalselt paar-kolm numbrit.
Aastatel 1921-22 ilmus vene- ja eestikeelse paralleeltekstiga Teater ja kino, detsembrikuust järgmise kevade maini 24 numbrit. Seda vihikukest ei saa pidada filmiajakirjaks, sest sisu moodustas mõne jutukese ja naljaloo kõrval Tallinna teatrite ja kinode reklaam, pärastpoole…
-
Paksud õgivad võistu režissöör György Pálfi “Taksidermias”.
Soomlaste igasügisene filmifestival ei ole kunagi uhkustanud suurte publikunumbrite ja auhindadega. Isegi uued filmid on neil sageli juba vanad, pidades silmas filmide keskmist kaheaastast “parim enne” festivalilevi. “Armastus ja anarhia” tähendab, et palju imelikke ja vähem imelikke filme on laotatud Helsingi kadedaks tegevalt paljudesse kinodesse ja inimesed vaatavad neid tänulikult, vaatavad ilma komplekside ja valehäbita n-ö valesti tehtud ja mittekorralikke…
-
Paroodia on vene kultuuris olnud pidevalt ja väga kirevalt tähenduslik. Muide, Eisenstein tuli kunagi välja ideega, et tema arust pole Gogoli “Revident” midagi muud kui salakaval paroodia Puškini “Boriss Godunovi” pihta. Gogol, keda jälitanud kibe kiivus Aleksandr Sergejevitši vastu, tajunud, et ta tragöödiat kirjutada ei suuda, seepärast pritsinud paberile hoopis geniaalse komöödia. Eisenstein leidis mõlemast tööst hulga ühiseid elemente, nii ühes kui teises kumab ju isehakanu…
-
Briti Filmiinstituudi (BFI) administratsiooni kinnitusel sisaldavad nende arhiivid umbkaudu 230 000 mängufilmi, lühifilmi ja dokumentaali ning 675 000 televisiooniprogrammi koopiat. Möödunud nädalal teavitas BFI juhtkond maailma filmiavalikkust sellest, et viimaks ometi on olemas reaalne võimalus teha see hindamatu varamu lähitulevikus kättesaadavaks igale filmihuvilisele. Tõsi küll, kõik see võtab veel üksjagu aega ning päris tasuta seda infot uudistajaile siiski ei jagata. Ilmselt tasub edaspidi tihedamalt külastada Briti…
-
Hetk mängufilmist “United 93”: reisijatest esimesena tormas terroristidele peale Jeremy Glick, kellel oli judos must vöö.
“United 93”, USA-Suurbritannia-Prantsusmaa 2006, Sidney Kimmel Entertainment, Studio Canal, Universal jt. Režissöör ja stsenarist Paul Greengrass. Osades David Alan Basche (Todd Beamer), Khalid Abdallah (Ziad Jarrah), Lewis Alsamari (Saeed Al-Ghamdi), Jamie Harding (Ahmed Al-Nami), Omar Berdouni (Ahmed Al-Haznawi) jpt.
Aastaid oli vaikimine mängufilmides 2001. aasta 11. septembri sündmuste suhtes täiesti üldine, sest…
-
Eesti nõrguke filmiloome ei üritagi linale manada realistlikke, aktuaalseid ja ärevaid sotsiaalseid käärimisi, mis paneks proovile eestlase psühhofüüsika, avaks psühhogeenseid foone. Justkui eestlase hinges ei hõõgukski võõraviha, venehirm, kaitserefleksid, justkui siinne muulaste ühiskond ei tukslegi psühhosurutuses, mis paiskab neid narkouima ja kriminaalsesse raevu. Justkui meie ühiskonnas ei põrku ega segunegi eri kihtide psühho- ja sotsiaalväljad ning aurad, sigitades vaimseid paradokse. Looja asi pole anda allkirju poliitilistele…
