
Johannes Lõhmus: „Lähenen endiselt igale filmile mõttega, et võib-olla on see mu kõigi aegade lemmikfilm. Tavaliselt küll nii ei lähe, aga tahan anda igale filmile võimaluse olla parim, mis ta olla saab.“

Alati poliitiliselt laetud Amsterdami dokifestivalil IDFA tuli sel aastal rinda pista aktuaalsete päevapoliitiliste teemadega.

„Tõotatud maa“ leiab aset Põhjasõja-järgsel rahuperioodil, mil Taani kuningas Frederik V soovis kultiveerida suuri nõmmesid Jüüti poolsaarel.

Eesti filmiaasta 2023 tõi mitmesugust rahvusvahelist sära ja ka ühe Euroopa filmiauhinna võidu. Mis veel juhtus ja mida toob 2024?

Suurematele raputustele vaatamata paistis lõppenud filmiaasta siiski silma tugeva ning mitmekülgse toodanguga.

Hästi räägitud lugu on hea sellepärast, et puudutab ka ühe kultuuri sisse jäädes – „Täiuslikud päevad“ on selgelt ja äratuntavalt jaapanlik – ikkagi üldinimlikku.

On see hea, et fotograafia meie analoogset „päriselu“ vallutab? Hea või halb, see on paratamatu.

Rahu, millega „Eelmistes eludes“ suhtutakse identiteedi muutumisse, mitte kadumisse, teeb silmad ette paljudele lääne rahvuslastele, kes suhtuvad kultuuride segunemisse kui identiteeti tapvasse nähtusse.

„Nähtamatu võitluse“ kung fu ja ka õigeusk on millegi muu, mingi Rainer Sarneti „oma asja“ teenistuses.

Trine Dyrholm: „Näitleja peaks võtma vastutuse ja esitama küsimusi. Muidu oleme vastamisi kitsaste käsitlustega, sealhulgas teemal, milline on naine.“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.