-
oleme sisenenud uue millenniumi äikesepilvi täis reaalsusse.
Jamie Foxx ja Colin Farrell režissööri ja stsenaristi Michael Manni põnevusfilmis “Miami Vice” (2006).
Põnevusfilm “Miami Vice”(USA 2006, 132 min), stsenarist ja režissöör Michael Mann. Peaosades Colin Farrell ja Jamie Foxx, osades Ciaran Hinds, Naomie Harris, Gong Li jt. Linastub Tallinnas, Tartus, Narvas ja Paides.
Selge, et “Miami Vice” oli cool. Kuna kõnealune telesari toodeti aastatel 1984 – 1989 ning allakirjutanu vaatas…
-
Festival õnnestus, koos tsensuurist vabanenud riiulifilmidega, eeskätt fenomenaalse “Komissariga”, näidati mõndakümmet verivärsket erutavat linatööd. Hasardi ja hirmuga segi oli vändatud juba hulk juudi filme ja neid tuli tormlevalt aina juurde, üksteist üle trumbates, dubleerides, teemat ekspluateerides, õilistades ja lamendades.
Esimesed katsed olid juudi klassikute ekraniseeringud. Kõigepealt rutati muidugi taas Isaak Babeli ja Šolom Aleichemi loome manu, mida pruugiti üsna mitmeti. Vladimir Aleinikov tegi Babeli najal näiteks muusikalise…
-
Täispikk animafilm ”Leiutajateküla Lotte”. Režissöörid Janno Põldma ja Heiki Ernits, stsenarist Andrus Kivirähk, originaalmuusika Sven Grünberg. Osades Evelin Pang, Andero Ermel, Peeter Oja, Lembit Ulfsak, Marko Matvere, Ain Lutsep, Aarne Üksküla jpt. Esilinastus 1. IX.
jänes Adalbert oma järjekordse
leiutise küüsis. kaader filmist
Pole kahtlust, et Leiutajateküla Lottest saab laste sõber. Õieti on see tegelane ju vana tuttav juba lõunamaa reisist alates (“Lotte reis lõunamaale”, 2000; “Tom ja…
-
Kes on teeninud Vene kroonus,
teab, et unel seal on kulla hind.
Hetk REN TV toodetud
145osalisest seriaalist “Soldatõ”.
On räägitud irratsionaalsest Venemaast, millele mõistusega pihta ei saa, ja Venemaast kui Euroopa alateadvusest. Kui aga ise Venemaale lähed, võta lisaks südamele igaks juhuks kaasa ka oma peanatuke, sest mine sa tea, millal seda tarvis võib minna.
Vene seletamatu tungielu kehtivuses veendusin hiljuti jälle mitmete isiklike seikade ja pisteliste vaatluste…
-
Mängufilmidesse jätkus endiselt episoodilisi juudirolle, ent neidki võib jagada kahesugusteks. Kui oli tegu negatiivsete tegelastega (esseerid-provokaatorid, nepmanid, äritsejad, spekulandid), siis pandi neid mängima juudi näitlejad, kel rõhutatult selged rassitunnused. Kui aga filmi läbis mõni juudi soost positiivne ajalooline kuju, siis mängis seda venelasest näitleja, kelle näojoontes polnud midagi juudilikku. Nõnda neutraliseeriti vaataja jaoks tegelase rahvus. Näiteks juudi soost nõukogude luurajat Lev Manevitšit etendas blond ja sinisilmne…
-
Mikk Mikiver dokumentaalfilmis “Mikk”. Kaader filmist
“Mikk”, stsenarist Jaan Kruusvall, režissöörid Rein Raamat ja Peeter Brambat, operaatorid Arvo Vilu, Mait Mäekivi ja Rein Raamat, teksti esitaja Tõnu Mikiver. Produtsendid Helvi ja Rein Raamat, 52 min, video. Raamat-Film, 2006. Esilinastus kinos Sõprus 1. IX 2006, Eesti TVs 4. IX kl 20.05.
Meil on väärtusi, mis ei tohiks tolmuks pudeneda. Väärtusi, mille vastu austus võiks kesta igavesti. Üks neist on…
-
Lilled vabaduse eest. kaader filmist
“Eestlased Kremlis. Nõukogude Liidu lagunemise lugu”, stsenarist Juhan Aare, režissöör Toomas Lepp, peaoperaator Aare Varik. Produtsent Juhan Aare. Eesti Kultuurfilm, 62 min, 2006. Esilinastus kinos Sõprus 20. VIII, ETVs 30. VIII.
Tunniajaline film Eesti saadikute tegevusest NSV Liidu rahvasaadikute kongressil 1989 – 1991 keerleb Moskvas võetud Juhan Aare unikaalsete videokaadrite ümber. Peamised ja kõige huvitavamad võtted on tehtud Mihhail Gorbatšovi ja Eesti delegatsiooni kohtumisel.…
-
Väike lühinägelik boamadu.
2004. aastal teostas Eesti Filmi Sihtasutus eesti filmide üldhariduskoolides tutvustamise katseprojekti. Viie Tallinna ja viie Tartu kooli õpilased said näha valiku eesti filme (animafilmid “Porgand”, “Miriami jõulupäkapikk”, “Miriam mängib peitust”, dokumentaalfilmid “Söerikastaja”, “Palju õnne”, “Elav jõud” ja mängufilm “Sigade revolutsioon”). Üritus läks korda ning algaval õppeaastal käivitatakse programm “Eesti film Eesti kooli”. See tähendab, et Eesti üldhariduskoolidele saadetakse tunnis vaatamiseks just Eestis valminud filme.…
-
Siiski lõid just sulaaja lahedamad olud tingimused mitme suurepärase filmi sünniks. Laias laastus kultiveeriti juudi motiivistikku tollases nõukogude kinos kahel moel.
Ühelt poolt säilis normeeritud, rahvuslikku eripära eirav, formaalne juudifiguuride serveering. Jakov Sverdlov läbis endiselt internatsionaalse juudina arvukaid revolutsioonifilme, ilmudes vajalikul hetkel märgilise taustana Vladimir Iljitši selja taha. Et Stalin oli linal lubamatu, kerkis Sverdlov ajaloofilmides Lenini järel poliitiliselt kõvaduselt teiseks isiksuseks. Isemoodi sümboolikat kandis Sverdlovi…
-
Eestis puudub pikem filmi- ja telehariduse traditsioon. 1920.-1930. aastail polnud rahvatelet veel sündinud ja filmindus tegi alles esimesi katsetusi. Filmiharidust asendas iseõppimine.
Viiskümmend aastat kestnud nõukogude ajal oli parim ja ainus võimalus filmi õppida Moskva või Leningradi kino- ja teatrikoolides. Tagantjärele paistab paradoksaalne, et sovetliku süsteemi juhmusele vaatamata aimas selle rajaja Uljanov liikuvate piltide kasvavat tähtsust ühiskonnas ja kultuuris. Iseseisvuse taastamisel lendas see teadmine koos paljude…
