-
Sügisball Sügisball 3 374 182
Kuukulgur Film Jan Uuspõld läheb Tartusse 300 000
KOKKU 6 234 182
DOKUMENTAALFILMI TOOTMISTOETUSE LEPINGUD
Eetriüksus Vastutuulesaal 350 000
AD Oculos Film Uus päev luuakse idakaares 300 000
Exitfilm Mängija 230 000
F-Seitse Briljantroheline maja, pumbakaev ja viimane laev 200 000
Eetriüksus Baruto 400 000
Eetriüksus Tervitusi Nõukogude Eestist 400 000
Kuukulgur Film Fritsud ja blondiinid 121 750
Exitfilm Aja meistrid 250 000
Rao Heidmetsa
Filmistuudio Jää kestma. . . . 325 000
Kakskümmend neli Kehastumine muusikas …
-
Eelmisel laupäeval oli Debora Vaarandi matusetseremoonia. Tema lahkumine on veel värske, tema kirst nii selgelt silme ees, et see ähmastab pilku, ei lase võtta distantsi. Tahaks veel natuke oodata, olla tasa, lasta tal rahus minna. Langetada pea, avaldada veel viimast austust, olla juurdlevate sõnadega ettevaatlik. Küllap jõuab veel küsida ja vastata, küllap jõuab veel mõelda, selgitada, uurida – nii tema elu kui ka tema aega.
Kui…
-
Eesti film noir: Kohtla-Järve päevane
interjöör. KAADER FILMIST “VÕÕRAS”
Mängufilm “Võõras”. Režissöör Dirk Haoyer, operaatorid Maksim Golomidov ja Johannes Arro, produtsent Eero Talvistu. Osades Tanel Padar, Karol Kuntsel, Maarja Mitt, Mari-Liis Lill jt. 61 min, esilinastus 25. IV kinos Sõprus.
Linnud, õhtutaevas ja majakas. Pealeloetud tekst, mis pretendeerib sügavamõttelisusele. Järgneb põhjakeeratud heliga Tanel Padari rokikontsert ja masside ekstaasis möirgamine. Kiire autosõit. Ja mees haiglavoodis, kes räägib, et temast…
-
Küsimusele, kas sind erutavad kuulsus ja raha, vastaks enamik intelligentseid ja endast lugupidavaid inimesi põlglikult, et see on elus täiesti sekundaarne ja oluline on hoopis jääda iseendaks või olla see, kes sa tahad olla, või umbes midagi sellist. Ja õigesti teevad. Aga kui ühel täiesti tavalisel päeval astuks kohvikus selle sama inimese ette meesterahvas, kes tutvustab end maailmakuulsa filmirežissööri Stanley Kubrickuna ja arvab, et just tema,…
-
Teame tšehhi mängufilmi kuulsusrikkast võidukäigust läbi filmiajaloo, aga vähesed on süüvinud sealse dokumentaalfilmi maailma. Ilmselt tuleb osal Sirbi lugejatest kohe meelde paari aasta tagune dokumentaalfilm “Tšehhi unelm” (“Czech Dream”, rež Vít Klusák ja Filip Remuda), milles bluffiva reklaamiga hullutatud rahvamass tormab avama supermarketit, mida polegi olemas. Aga edasi?
Minul oli suurepärane võimalus tutvuda kogu tšehhi eelmise aasta dokumentaalfilmi toodangu väidetava paremikuga tänu asjaolule, et osalesin Plzenˇis…
-
Eesti Filmiarhiivi fotokogu tutvustamist Sirbis oli plaanis alustada väga väärika ja kultuurist pakatava fotoga, aga viimase aja sündmused viisid mõtted vägisi mälestusmärkidega seonduvatele sündmustele. Juhtumisi avastasin, et ajalugu kipub korduma: nimelt võeti samuti aprilli lõpus 85 aastat tagasi varahommikul maha Peeter I ausammas Vabaduse platsil. Foto on tehtud 29. aprilli päeval 1922. aastal, kui tehti ettevalmistustöid transportimiseks. Kuju tõsteti aluselt lahti ja veeti varahommikul suurte raudratastega…
-
27. aprillil saab 95 aastat päevast, mil just kahekümneseks saanud Eesti Rahva Muuseumi päevapiltnik Johannes Pääsuke (1892–1918) siirdus koos kahe sõbraga oma esimesele filmivõttele. Kaasas omatehtud esimene filmikaamera, saatjaks Tartu kino Imperial omanike esindajana Waldemar Jaeger (1890–1965) ja sama kino kuueteistkümneaastane kohanäitaja Robert Angervaks (1896–1961). Uus uljas maailm terendas ees!
Pääsuke elas Tartus Ülejõel Peetri tänavas. Minna ei tulnud tal seega kuigi kaugele, sest sündmus, mida üles…
-
Sulev Võrno ja Marion Undusk režissöör Birgit Demidova “Roosas kleidis ja nahksetes pükstes”.
Ajakiri Teater. Muusika. Kino aprillikuu number andis muu hulgas oma kaante vahel välja ka tudengifilmide kogumiku DVD-l. Valik tehti juba teist korda ja selline levitamisviis tuleb kasuks nii filmidele kui ajakirjale.
Paistab, et on, mille hulgast valida, filme tehakse ja tubli hulk neist on vaatamisväärsed. Iseküsimus, kuidas kriitika peaks kursuse- ja diplomitöödesse suhtuma? Kas pigistama…
-
Kiievis vändatud kümnejaoline tele-põnevik “Kooljate teater” pakub sootuks teiselaadset ajaviidet. Pigem sarnaneb lugu (vähemalt nii on autorid usutavasti taotlenud) mõne Agatha Christie’ vähem tuntud “kes keda?” mõrvamüsteeriumiga. Sarja aluseks oleva bestselleri on kirjutanud Mihhail Mart, kelle loomingut naaberriigis kuuldavasti võrdlemisi hästi teatakse ja osatakse hinnata. Kui “Libahundi needuses” on ussisõnu, hundiulgu, sikusarvemängu ja lavaefekte, siis “Kooljate teatris” ragistavad roimade kallal oma halle ajurakukesi oma ala asjatundjad…
-
Me istume lokaalis nooblis
kesk arktilist hüsteeriat
öö seljataga kokku rullib filme
kõik hilinevad
ka tali –
me istume
öömustast plüüsist tugitooles
ja kõneleme filmikriitikast –
kui kirjutad siis kas niisama
või Jumalale
mult naaber äkki küsib
ma vastan
nii kuis on
ta ütleb unustanud on mu nime
ma ütlen huupi –
ütlen väljamõeldud nime
ja samas mõtlen
äkki t e m a ongi siin
sestpeale kõik on justkui filmis
sessamas duubliteta
sääl kõik on nagu päriselt
ma…
