-
Võimetus leida väljapääsu
Tihti on seda motiivi tõlgendatud sotsiaalkriitiliselt (peategelane on rahulolematu kodanlike, kapitalistlike, postindustriaalsete väärtustega) või veel palju laiemalt, eksistentsialistlikult (peategelane on rahulolematu mis tahes talle teada olevate elamismoodustega). Eeskätt ollakse kõigis Antonioni filmides rahulolematu toimimatute, näilike, lagunevate, promiskuiteeti kalduvate suhetega meeste ja naiste vahel. Armastuse kättesaamatusega. Kõigil puhkudel tähistab eesmärgipäratu käitumine, see niisama-kulgemine, tegelase võimetust oma rahulolematusega midagi ette võtta, “positiivse programmi” puudumist.
Osaliselt on need…
-
Täna õhtul ja kordusena Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeval lastakse ETV eetrisse Valentin Kuigi dokumentaalfilm, mis jälgib Ants Paju askeldusi seoses Kalevipoja kuju paigaldamisega.
Ei tea, mis eesmärgid Kuik oma filmile püstitas, kuid paistab selgelt, et režissöörina on ta lasknud end loksutada. Asjaajamise innust ülekeev, ekspansiivne ja vägagi teatraalne Paju on seekord amorfsevõitu režissööri lõa otsa haaranud ja paistab talle hooti justkui pähe istunud või on siis…
-
David Lynch on kirjutanud: “Film peaks suutma seista iseenda eest. Kui inimesed saavad teada, kuidas filmi tehti või mis mida tähendab, siis hakkavad need asjad filmielamust mõjutama ja film muutub. Loodud maailma peaks hoidma ja väärtustama. Pole vaja öelda midagi, mis elamust rikkuda võiks.”
Seoses Lunchi alateadvuslike ulmadega on vaest õhtumaa kinopublikut räsinud pidev dilemma. Ühelt poolt on meile vaja meie kultuuriruumi tavade kohast kultuuriteksti definitsiooni,…
-
Eile alustas Alajõe sadamast oma tuuri Kinolodi. Kinobussi ja Emajõe Lodjaseltsi ühistöös viiakse tänavu filme Peipsi ja Võrtsjärve ning Suure ja Väikese Emajõe kallaste asulatesse. Seekordse filmikava keskmes on rahvusvahelised lühifilmid, millele lisanduvad eestimaised linateosed.
Varem suviti mööda maad veerenud Kinobussi eesmärgiks on olnud viia nii vanu kui uusi filme vaatamiseks paikadesse, kus kino kohapeal ei ole, kuid huvi filmide vastu suur. Kui 2006. aastal kulges Kinobussi…
-
Eesti Kultuurfilm on 1937. aastal vändanud 10minutilise vaatefilmi “Suvituskohad kutsuvad”. Tollased populaarsed suvituskohad olid Narva-Jõesuu, Haapsalu, Kuressaare, Pärnu, Keila-Joa, Taevaskoja, Otepää, Pühajärve. Midagi imekspandavat selles loetelus ju pole, kuigi filmi vaadates tundub puhkajaid jätkuvat ühtlaselt igale poole. Oma tollasest hiilgusest on ehk kõige rohkem kaotanud Narva-Jõesuu ja see oligi põhjus, mis ärgitas kõigi suvituskohtade fotode seast valima just Narva-Jõesuu rannameluga fotot. Loodan, et mõnegi suveplaanidesse mahub…
-
Iraagi sõja temaatikale on pühendatud kaks USA kinofilmi (Brian De Palma “Redacted” ja Paul Haggise “In the Valley of Elah”). Tunamullu Veneetsias homovesterni “Brokebacki mägi” eest Kuldlõviga pärjatud taiwanlase Li Ani alias Ang Lee’ verivärske spioonipõnevik “Se, jie” (“Lust, Caution”) jutustab seevastu patriootlikult meelestatud tudengitest, kes plaanisid viimase ilmasõja päevil atentaati Hiina toonasele luurepealikule. Ning ka sel aastal võib festivalipublik näha Woody Alleni uusimat konkursivälist projekti.…
-
Keskmiselt paar korda kuus pean mõnele oma kõrgesti koolitatud tuttavale selgitama, miks hindan napakaid filme: B-kategooria hakkimisõudukaid (näiteks “Jason X”), C-kategooria noortekomöödiaid (“Happy Campers” ehk “Lustilaager”), D-kategooria märuleid (“Universal Soldier: The Return” ehk “Universaalse sõduri tagasitulek”), E-kategooria pornokaid (“Alice nel paese delle pornomeraviglie” ehk “Alice pornoimedemaal”) ja muud säärast, lahterdatagu see mis tahes kategooriatesse.
Noorte targutajate ehk intellektuaalide kogukonna liikmena tunnen mõnikord sotsiaalset survet selliseid filme silmates…
-
1969. aasta veebruarihommikul kell viis äratas mind jõhkralt tungiv telefonihelin. Olin toona Göteborgi ajalehe filmi- ja teatritoimetaja, töökohaga selle Stockholmi toimetuses. Tollel hommikul oli telefoni otsas toimetuse sekretär, kes tahtis, et sõidaksin otsekohe Ingmar Bergmani juurde.
Bergman oli eelmisel päeval ette hoiatamata löönud näkku Dagens Nyheteri teatrikriitikut Bengt Jahnssonit, nii et viimane lendas otse kulissidesse. Episood leidis aset Draamateatri laval, kus tehti proove Georg Büchneri draamaga “Woyzeck”,…
-
Kui kujutleda skaalat, mille ühes otsas on kunst ja teises kommerts, jääks “Harry Potter” kindlasti kommertsi valdkonda. Tegu on veel ühe näitega nähtusest, mida nimetaksin kinoseriaaliks. Jookseb ju praegugi kinodes rida filme, mis on järjed: “Kariibi mere piraadid 3”, “Shrek kolmas”, “Visa hing 4”, “Hostel 2”, “Saag 3” jne. Tegu on filmidega, mille esikosa on osutunud tavatult menukaks ning mille järg võiks seega eelduste kohaselt toota…
-
“Wonderland’i” on aga üritatud sisse põimida kõik need teemad korraga ning natuke enamgi. See on aga ühe pooleteisttunnise filmi kohta enam kui liig. Kui filmi viimases kolmandikus otsustab Holmes kurta oma naisele “Boogie Nights’ist” tuttavat probleemi, osutades nuttes oma riistale ja öeldes “see on kõik, mis mul on!”, ning kui ekraanile ilmub hetkeks kõmuajakirjade magnet Paris Hilton, siis kõlaks ka kõige kannatlikuma vaataja suust väsinud ohe. . . .
Ometi…
