-
Ärev sümfooniline muusika. Karvane käsi paneb taskusse püstoli. Keegi ligineb tühjale pimedale korterile ega tea, et seal juba keegi ees ootab. Samal ajal võtab muusika juba rõõmsamad noodid. Järgmises kaadris sõidab kaamera peale ühele edukale büroole, kus on palju arvuteid ja kus käiakse ülikondades. Keegi mees naeratab kõigile familiaarselt ja kiirustab käigupealt latte’t juues ja hot-dog’i süües läbi latrite. Juba mõistame, et see on edukas yuppie,…
-
Serial/OOO “Intervideotreid”, 1994–1997. Draamasari, 48 jagu, 2496 minutit. Stsenaristid Jelena Gremina, Mihhail Ugarov ja Anatoli Grebnev, režissöörid Vadim Zobin, Mark Orlov ja Leonid Ptšjolkin, operaatorid Nikolai Vassilkov ja Timur Zelma. Osades Jelena Jakovleva (Anna Tšetševinskaja), Natalja Gundareva (vürstinna Tatjana Šadurskaja), Nikolai Karatšentsov (Sergei Kovrov), Viktor Rakov (Nikolai Tšetševinski (Kalloš), Anna vend), Jevgenia Krjukova (Julia Berojeva), Irina Rozanova (paruness Natalja von Dering), Lidia Fedossejeva-Šukšina (Amalia Potapovna von…
-
Olen üles kasvanud nõukogude ajal. filmikunsti vastu tundsin huvi juba tollal ja seega on sõjafilm minu arusaamas ikka olnud enamat kinožanrist. “Enamat” on seejuures ilmselt väär sõna − pigem peaks ütlema, et nähtud sõjafilmid on tihti olnud “muu” kui kinokunst. Nõukogude sõjafilmid tõendasid ilmekalt, et sõjafilm on väga sageli otsene propagandavahend, millega ülistada ennast ja laimata vaenlast (vastast). Teisisõnu olid need filmid suunatud eelkõige sellele, et…
-
Täna õhtul ja kordusena Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeval lastakse ETV eetrisse Valentin Kuigi dokumentaalfilm, mis jälgib Ants Paju askeldusi seoses Kalevipoja kuju paigaldamisega.
Ei tea, mis eesmärgid Kuik oma filmile püstitas, kuid paistab selgelt, et režissöörina on ta lasknud end loksutada. Asjaajamise innust ülekeev, ekspansiivne ja vägagi teatraalne Paju on seekord amorfsevõitu režissööri lõa otsa haaranud ja paistab talle hooti justkui pähe istunud või on siis…
-
David Lynch on kirjutanud: “Film peaks suutma seista iseenda eest. Kui inimesed saavad teada, kuidas filmi tehti või mis mida tähendab, siis hakkavad need asjad filmielamust mõjutama ja film muutub. Loodud maailma peaks hoidma ja väärtustama. Pole vaja öelda midagi, mis elamust rikkuda võiks.”
Seoses Lunchi alateadvuslike ulmadega on vaest õhtumaa kinopublikut räsinud pidev dilemma. Ühelt poolt on meile vaja meie kultuuriruumi tavade kohast kultuuriteksti definitsiooni,…
-
Ekraanil näeme raske saatusega üliemotsionaalset, tihti hüsteerilist ja sageli arusaamatult ülbet-tujukat naist, tema peamisi eluseiku. Tõsi, mitte kronoloogilises järjekorras, vaid kord flashback’ide kaudu, kord kiiresti aastatest üle hüpates. Klassikalise biograafiana algab film lõpust, siis, kui haige ja vananev Piaf kukub 1950. aastatel New Yorgis esinedes laval kokku. Samal ajal kui kontserdikorraldajad lava taga paanitsevad, viib film meid tagasivaatavalt Piafi varasesse lapspõlve ja lugu hakkab hargnema.
Édith…
-
Võimetus leida väljapääsu
Tihti on seda motiivi tõlgendatud sotsiaalkriitiliselt (peategelane on rahulolematu kodanlike, kapitalistlike, postindustriaalsete väärtustega) või veel palju laiemalt, eksistentsialistlikult (peategelane on rahulolematu mis tahes talle teada olevate elamismoodustega). Eeskätt ollakse kõigis Antonioni filmides rahulolematu toimimatute, näilike, lagunevate, promiskuiteeti kalduvate suhetega meeste ja naiste vahel. Armastuse kättesaamatusega. Kõigil puhkudel tähistab eesmärgipäratu käitumine, see niisama-kulgemine, tegelase võimetust oma rahulolematusega midagi ette võtta, “positiivse programmi” puudumist.
Osaliselt on need…
-
Eile alustas Alajõe sadamast oma tuuri Kinolodi. Kinobussi ja Emajõe Lodjaseltsi ühistöös viiakse tänavu filme Peipsi ja Võrtsjärve ning Suure ja Väikese Emajõe kallaste asulatesse. Seekordse filmikava keskmes on rahvusvahelised lühifilmid, millele lisanduvad eestimaised linateosed.
Varem suviti mööda maad veerenud Kinobussi eesmärgiks on olnud viia nii vanu kui uusi filme vaatamiseks paikadesse, kus kino kohapeal ei ole, kuid huvi filmide vastu suur. Kui 2006. aastal kulges Kinobussi…
-
Eesti Kultuurfilm on 1937. aastal vändanud 10minutilise vaatefilmi “Suvituskohad kutsuvad”. Tollased populaarsed suvituskohad olid Narva-Jõesuu, Haapsalu, Kuressaare, Pärnu, Keila-Joa, Taevaskoja, Otepää, Pühajärve. Midagi imekspandavat selles loetelus ju pole, kuigi filmi vaadates tundub puhkajaid jätkuvat ühtlaselt igale poole. Oma tollasest hiilgusest on ehk kõige rohkem kaotanud Narva-Jõesuu ja see oligi põhjus, mis ärgitas kõigi suvituskohtade fotode seast valima just Narva-Jõesuu rannameluga fotot. Loodan, et mõnegi suveplaanidesse mahub…
-
Iraagi sõja temaatikale on pühendatud kaks USA kinofilmi (Brian De Palma “Redacted” ja Paul Haggise “In the Valley of Elah”). Tunamullu Veneetsias homovesterni “Brokebacki mägi” eest Kuldlõviga pärjatud taiwanlase Li Ani alias Ang Lee’ verivärske spioonipõnevik “Se, jie” (“Lust, Caution”) jutustab seevastu patriootlikult meelestatud tudengitest, kes plaanisid viimase ilmasõja päevil atentaati Hiina toonasele luurepealikule. Ning ka sel aastal võib festivalipublik näha Woody Alleni uusimat konkursivälist projekti.…
