-
Tere, Sirp, olen siin juba teist päeva Mannheimi filmifestivalil ja eluga päris rahul. Pisut loeb. Siin on pisut soojem, pisut sõbralikum ja lahkem, pisut mitmekesisem ja pisut erinev elu kodusest Eestist. Kuigi eile hommikul unise peaga lennukile trügides kahetsesin ma väga nagu ikka – milleks, pagan, on mul vaja nendel festivalidel tolgendada. Pigem magaks, jooks õlut, jalutaks koera. Aga kohalejõudnuna tundsin end õiges kohas olevat. Ümberringi…
-
Kim Ki-duk ehk Kiduk Kim (korealased tavatsevad kirjutada perenime esimeseks) on filmilavastaja, kes on üpris kiiresti tõusnud üheks Mandri-Aasia tunnustatuimaks filmiloojaks ning kelle ükski linateos ei möödu tähelepanuta. Kas või siis seeläbi, et režissöör on keeldunud oma uut filmi Koreas esilinastamast enne, kui tema eelmine töö „Aeg” on saanud autori kodumaal vähemalt 200 000 vaatajat. Oma uues töös „Hing kinni” jutustab ta vaatajale loo surmamõistetud mehest…
-
1932. aasta kevadel ja suvel läbis Eesti trükimeediat märgatav rahvusliku kinousu puhang. Küllap suurimat elevust küttis Theodor Lutsu „esimese eestikeelse kõne-laulu-helisuurfilmi” „Päikese lapsed” tootmise ettevalmistus ning selle valmimine novembri alguseks.
Filmi vaata et tänapäeva moodsat mõõtu meediapartner ja pearahastaja oli Tallinnas välja antav Päevaleht, mille toimetusega Theodor Lutsu Filmiproduktsioon oli varakevadel saavutanud kokkuleppe, et Päevalehe korraldatavast iludusvõistlusest osavõtjad pääsevad mängima uude mängufilmi („suurfilmi”, nagu tollal öeldi)…
-
Minu kunagisel õpetajal Tartu ülikooli päevilt professor Harry Lingil oli kombeks vahel üliõpilastelt naljaviluks küsida, et mida teeb põder suurema osa ajast. Eks sai siis igasugu vastuseid pakkuda, aga professori meelest oli ainuõige vastus: „Lihtsalt vahib ja molutab!” Eks see kindlasti olnud üks nimeka zooloogi ja omaaegse tuntuima suurimetajate uurija krutski, ometigi paneb see mind aga tänaseni muigama, eriti veel kui metsas põdraga kokku satun.
Rein Marani…
-
Leelotamine tuulepealsel maal
Enn Säde dokumentaalfilm „Tuulepealsed leelod”, mis kuulub nüüd lahutamatult „Leelo” juurde, on olemuselt ühe filmi loo case-study, kuid haarab kaasa ka ühe teise laulupeofilmi, 1947. aastal valminud „Laulva rahva”.
Säde ise on öelnud, et püüdis oma dokumentaalfilmis taastada selle õhustiku, kus sündmused aset leidsid. Sageli pidid tollased inimesed keeldude-käskude segapuntras laveerima, valetama, kaasa jooksma. Tollaseid ebaloogilisi kaklusi ja sekeldamisi ei oska nüüd enam…
-
Kobarkino oma horror
Maja algab uksest – kino postimaja taga on kohas ja välimusega, mis elamuste sünnile hea eeldus just pole. Sissepääs ei juhi kuidagi endale tähelepanu ja kui eesmärgiks oli tekitada vaatajas sisseminekul kõledust ja kõhedust, siis on see saavutatud. Sama hoone kasiino entrance on tunduvalt ahvatlevam. Aga ukse üles leidsin ja sisse sain ka. Ka sees oli atmosfäär kõike muud kui kunstielamusele soodus: mingid müügikioskid,…
-
Eluloofilmis „Georg” jääb vajaka sügavusest, rõhutakse peamiselt välisele efektile ja lastakse liugu suure staari tähesäral.
Film algab masendavate kaadritega matustest ja aastaid kammimata juustega heidiknaisega, kes mahajäetud aias lõket teeb. Naine on nii trööstitu ja elab nii kehvades tingimustes, et see tundub ilmse liialdusena. Tõsielul baseeruvate lugudega on pea alati nii, et päriselu peegeldub neis ikka kuidagi kõveralt, olgu siis ülepaisutatuna või puudulikult. Liialdusi sellele filmile siiski…
-
Bruno Ulmeri film „Welcome Europe” triumfeeris tänavuse aasta Barcelona dokumentaalfilmide festivalil „Docupolis”, mida peeti 3. – 7. oktoobrini. Üritus, mis tähistas kõigest oma seitsmendat sünnipäeva, sõidab üha kasvava publikuhuvi taganttuules. Äsja lõppenud festivalile esitati kokku 1200 filmi 68 riigist, enamik õhtuseid seansse läks täissaalile. Viie päeva jooksul jõudis vaatajani kokku 70 linateost, mille hulgas kuus maailma esilinastust. Festivali teeb huvilistele eriti magusaks rikkalik lisavarustus nagu siin…
-
Kured toodi Jaapanisse tagasi. Yasuhiro Ono ja Emo Kuboshiba, „Valge-toonekurg ja meie”, Jaapan.
Sirbi viimases hooajatutvustuses jäävad valgusvihku Eesti Nukuteater, Vene Draamateater, Varius – omanäolised teatrid, eriilmelise repertuaariga. Kõigil on esimesed uuslavastused ka juba publikuni jõudnud.
Nukuteater – Bullerby lastest kolme musketäriniTervelt 11 uuslavastusega oma vaatajaid üllatav Eesti Nukuteater pakub teatrit mudilastest täiskasvanuteni, nagu nuku- ja noorsooteatrile ka kohane. Teatril puudub küll kunstiline juht-pealavastaja, Andres Dvinjaninov tegutseb…
-
Coppola tegi filmi
Pärast 1997. aastal valminud „Vihmameest” on oma karjääri jooksul viis Oscarit võitnud Francis Ford Coppola tegelenud põhiliselt kinofilmide ja telesarjade rahastamise, talle kuuluva hotelli juhtimise ning oma veinide reklaamimisega. Pärast ligi kümneaastast pausi on teenekas kineast lavastanud väikese-eelarvelise ekraaniloo, mis usutavasti jõuab varem või hiljem ka Eesti kinodesse. Coppola on öelnud, et ta üritas teha oma filmi selliselt, nagu oleks talitanud mõni tänapäeva filmitudeng.…