-
Jah, õige vastus on Ants Eskola. Möödunud neljapäeval esilinastus kinos Sõprus pikk dokumentaalfilm legendaarsest näitlejast. Tema tütrepoeg Kristjan Paul Virve, filmi „Ants Eskola: olla või mitte olla” autor, on aastate jooksul teinud ära suure töö: otsinud igasugustes arhiivides ja vanaisast järelejäänud materjalides, valinud, komponeerinud ja monteerida lasknud. Aastatel 1908–1989 elanud Ants Eskola kunstiline pärand on tohutu: sadade teatrirollide kõrval oli ta andekas kunstnik, armastatud laulja ja…
-
Ott Kangilaskilt on aasta-kahe eest ilmunud „Jutulõng”. Tänasest arhiivist näen, kuidas kommunistide keskkomitee büroo on hekseldanud selle käsikirja ribadeks, jättes ilmuma üksnes riismed. Huvitav, kas originaalkäsikiri on alles?
„Kunstnik oli konstrueerinud kujundi ja parasjagu mõtestas seda. . . .”
Otsekui modernistide lipukiri. Ja Olav teeb dokfilmi hoopis Ott Kangilaskist.
-
Filmimehed teelahkmel
Nagu mäletatakse, tõi 1988. aasta uued tuuled ka siinse maa filmindusse. Seniste riiklike stuudiote kõrval hakati otsima uusi tegutsemisvorme. Päris täpne pole esimesi sel aastal sündinud ettevõtteid Eestis nimetada erastuudioteks, nagu märkisin eelmise esivanemate-loo pealkirjas 5. septembri Sirbis. ERF Video SP, hiljem kaubamärgiga Maurum, oli nn ühisettevõte, ainult selle Soome pool Multimedia oli puhtal kujul eraettevõte, osaühing.
Teine perestroika’ga lubatavaks saanud ettevõtlusvorm oli väikeettevõte, esialgu…
-
Klassijuhatajatundides peaks nüüd arutamist kuhjaga olema – olen kindel, et hakkavad sündima ka René Vilbre filmi teemalised kirjandid. Ja mõistagi sünnivad ka filmi peategelase jäljendajad, sest laps on juba selline, et tahab kõike omal nahal järele proovida.
Film kõneleb kaasaja pättnokkadest, kes tänavatel palju pahandust teevad, nagu see ka Stanley Kubricku „Kellavärgiga apelsini” ajal oli. Nad helistavad omasugustele, veendes neid, et „puhas meta on kestev orgasm” ning…
-
Kui tollal tundmatu Chris Carter alustas 1993. aastal tööd Twentieth Century Fox Televisioni jaoks seriaali „X-Files” ehk „Salatoimikud” loomisel, ei oleks vist keegi osanud ennustada menu, mis sarjale osaks sai. Sari võitis kahel korral Kuldgloobuse parima draamasarjana ning nomineeriti kolmel korral Emmyle, rääkimata mitmetest väiksematest auhindadest. Lisaks sellele sündis aga seriaali näol fenomen, mis kasvas palju kaugemale telesarja piiridest. „Salatoimikud” leidis endale terve plejaadi ustavaid järgijaid,…
-
Peab ikka ja jälle kordama, et tulemusest tähtsam on protsess. Toomiku (video)kunst on filmiliselt hästi söödav, s.t transformeeritav ja lavastaja Raat praegu vahest meie toomiklikum režissöör. Nende loomingulises kihus aimub ühisjoonelist temperamenti ja tungipõhilist impulsiivsust kui ehedat algtõuget. Samas pole nad mitte sugugi üksnes säde saba all amokki jooksjad, pigem piisavalt analüütilised ja eesmärgipärased meistrid.
Kineastid kolleegide kallal
Pole mingit kahtlust, et meie kunstnikud ja muud loojad väärivad…
-
Kui Eesti filmitegijatel on üldse mingeid rahvusvahelisi ambitsioone, siis Kurkse surmaretke teema on just see, mis võiks tuua loorbereid ka välismaise vaataja käest. Dramaatilised kaadrid meestest just enne nende surmaminekut on see, mis müüb. Tuleb aga arvestada, et kogu asja initsiaatorit Jaanus Karmi ajakirjanikud kätte ei saa: ta läks Iraaki eraturvameheks, ära siinsest umbsest õhustikust. Ja õigesti tegi, sest õige mees ei kekuta meedias, kui tal…
-
Filmil „Valerahategijad” on tõsiseltvõetav ajalooline tagapõhi. Natsi-Saksamaa käivitas Teises maailmasõjas operatsiooni „Bernhard”. Tegemist on tänase päevani suurima avalikuks tulnud valerahatootmisega. Valmis trükiti kümneid miljoneid Suurbritannia naelu, osa neist jõudis ka ülemaailmsesse ringlusse. Muu valuutaga üldiselt nii kaugele ei jõutud, aga trükiti ka mitmesuguseid dokumente, näiteks Brasiilia passe. Tase oli naelte osas kohati nii kõrge, et ka pankades ei tehtud enam vahet, mis on Inglise panga või…
-
Viiega lõppevat festivali kui väikest vahepidu tähistati festivali ajalugu käsitleva dokumentaalfilmi ja fotonäitustega. Publikut paistis foorumile jätkuvat. Peale Lido saarel paiknevate kinosaalide ja punase vaiba äärsele kiljumistsoonile jagus inimesi ka Veneetsia avalikele kinoseanssidele. Sealsed piletijärjekorrad meenutasid meie viimase PÖFFi aegu (siis oli küll tegemist Vene presidendivalimiste järjekordadega Tallinna valimisjaoskondades).
Hoolimata festivali edust püüab Veneetsia linn festivalide hooaega veelgi tihendada. Veneetsia ja Lido, Veneetsia filmifestivali toimumiskoha vahele jääval…
-
Viimastel aastatel on linastunud mitmeid tähelepanuväärseid ekraaniteoseid, kus on käsitletud Saksamaa lähiajalugu. Usutavasti pole kunagi varem nõnda realistlikult esitatud Kolmanda Reich’i viimaseid päevi Berliinis ja Adolf Hitleri punkris kui Oliver Hirschbiegeli kassafilmis „Allakäik” (2004). Edukad on olnud ka näiteks „Hüvasti, Lenin!”, „Sophie Scholli viimased päevad” ja Ida-Saksas veel paarkümmend tagasi valitsenud nuhkimismentaliteedi analüüs „Teiste elu”, mis tunnistati mäletatavasti aasta parimaks Euroopa filmiks.
Lähinädalatel jõuab Saksamaa kinodesse kaks…
