-
Sõna „propaganda” ajab igal eestlasel tibutagi ihule (mis hull Lenna Kuurmaa uudissõna „kananaha” asemel!). Plõks ilmuvad kolmanda silma ette Lenin, Käbin ja Ristlaan. Sõnastikust lisa kaedes pole asi üldse nii hull. „Propaganda (< ld propagāre levitama), (ideede, õpetuse, vaadete) levitamine, sihikindel selgitustöö mingi veendumuse, maailmavaate, harrastuse, kaubaartikli jne jaoks suurema poolehoidjate hulga võitmiseks,” annab VL. Pole ju midagi tapvat, nüüd on ainult kasutusel teised popimad sõnad,…
-
Uus „Indiana Jonesi” film on nagu linnalegendide ja neile tuginevate hirmude õpik. Mida võiks üks täie mõistusega isiksus arvata loost kristallpealuuliste tulnukatega, kes on enda kätte koondanud kogu maailma aarded ja kes sind ürgmetsas parapsühholoogiliselt mõjutavad. . . . Kelle raibet tahab kätte saada seksikas vene major Spalko ja KGB kindral Dovtšenko, kui see raibe ei oleks Nevada aatomipommi testikohas nii magnetiline. . . . Lisagem siia telepaatilise relva, ahvinimesed, õhu käes…
-
„Ärge uskuge liiga palju issandat, uskuge oma kaptenit!”
-
Monument kui selline on selgelt võimu- ja vaimutäiust jäädvustav objekt. Monumendi esteetiline tähendus on alati teisejärguline. Mitte kunagi ei eelista rahvusriigi monumentide püstitamise kristlik-fallokraatlik keskkomitee visuaalselt amatöörliku obeliski asemel kunstiliselt perfektset ausammast näiteks kas või Matti Miliusele.
Monument peab olema selgelt ja üheselt arusaadav, eelistatult figuratiivne ja vormilt realistlik, sest abstraktse sambaga on kodanikel või mittekodanikel raske ennast samastada. Abstraktse „Vabaduse kella” all ei abielluta, ei…
-
Rachid Bouchareb on sündinud 1953. aastal Pariisis alžeerlastest immigrantide pojana. Tema kaheksast täispikast filmilavastusest on Eestis linastunud vaid poeetiline draama „Väike Senegal” (2000). „Kuulsuse päevadega” tahtis režissöör juhtida tähelepanu oma esivanematele ja nende paljudele põlvkonnakaaslastele, kelle panus sõjapäevil on teenimatult unustatud.
Kui Prantsusmaa oli okupeeritud ja poolteist miljonit Prantsuse sõjameest vangi langenud, kutsus kindral Charles de Gaulle raadiokõnega Londonist 18. V 1940 prantsuse rahvast jätkama võitlust fašismiga.…
-
Kui salapärase nime M. Night Shyamalan taha peituv noor hindu Manoj Nelliyattu Shyamalan tuli 1999. aastal välja oma esimese suurema linatööga „Kuues meel”, põhjustas see Hollywoodis tõsiseid laineid. Räägiti uuest geeniusest, originaalsest lähenemisest, küpsest debüüdist. Film kandideeris korraga kuuele Oscarile, sealhulgas parima filmi, parima algupärase käsikirja ja parima lavastajatöö eest, ja kuigi ta ühtegi neist ei võitnud, võis saavutust pidada märkimisväärseks. Pealegi peetakse „Kuuendat meelt” pöördepunktiks…
-
„Veresidemed” on peaaegu puhta aja-, koha- ja tegevusühtsusega film: lugu kestab klassikaliselt umbes ööpäeva, tegevuspaiga osas saadakse hakkama ühe häärberiga, tegevus on seotud kindla põhjuse-tagajärje ahelaga. Selliseid lugusid kirjutada on kole raske, ikka kipub logisema kas loogika või jäävad tegelaste karakterid kriipsujukudeks. Narratiivaega pikendavad siiski tagasivaated, mis heidavad valgust ibsenlikule-bergmanlikule süngele painajale minevikus, antud loos tütre hukule ja pereisa invaliidistumisele liikluskatastroofis. Ehkki painajast on piisavalt juttu…
-
Pikkovi trikistiku jada on oma vaimukates ja ka vähem haaravates üleminekutes jälgitav ühe kaskaadina, milles pole jutustavat lugu, ent seda enam pead pööritama panevaid haakimisi. Näiteks: lendava kure nokas kõlgub titepakk ja vääksuke karjub, telefon triliseb ja rappub lõkke peal ning pakk kukub selle peale kurenokast alla. Siis irvitab elevandilondininaga onkel palja torso peale, mille selja taga nuusib elukas, kellakäo luugist kargab välja mingi ollus, raamatukaanel…
-
Režissöör Todd Haynes on aga läinud oma mängufilmis „Kus on Bob Dylan?” hoopis eriskummalist teed: ühelt poolt räägib see linateos muidugi äratuntavalt Bob Dylanist, kuid teiselt teeb filmi autori fantaasia vahel nii meeletuid uperpalle, et igasugune realistlik side Dylani ja teda ümbritsenud-ümbritseva maailmaga kaob sootumaks. Mingist realismist me selle filmi puhul rääkida ei saa, küll aga sürrealismist, kus nagu ühes katlas segunevad erinevad ajastud, rassid ning…
-
„Streik” („Strajk – Die Heldin von Danzig” Saksamaa-Poola 2006, 104 minutit). Režissöör Volker Schlöndorff, stsenaristid Sylke Rene Meyer, Andreas Pflüger, operaator Andreas Höfer, helilooja Jean-Michel Jarre. Peaosades Katharina Thalbach, Andrzej Chyra, Dominique Horwitz, Andrzej Grabowski, Dariusz Kowalski jt. Levitaja Kinowelt Home Entertainment GmbH/ Arthaus.
Sakslast Volker Schlöndorffi teatakse tänapäeval eeskätt kui Günter Grassi „Plekktrummi” ekraniseerijat, kuid tal on olnud palju teisigi tähelepanuväärseid filmilavastusi. 1939. aastal Wiesbadenis sündinud…
