$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal

Kohusetunne, raske töö ja traditsioonid hoiavad ühiskonda koos. Aga mis mehi koos hoiab?

Aurelia Aasa: „Vahepeal tuleb süda hästi kalgiks teha, et aru saada, kuhu film kõige paremini sobib.“

Kas ma hakkasin pärast filmi „Sillad Liverpooli“ vaatamist Alika fenomeni paremini mõistma? Pisut. Aga kes on filmi sihtrühm, ma aru ei saanud.

Loodusdokumentalistikas portreteeritakse üha enam karaktereid, kelle hinges mängib loodus suurt, kui mitte peamist rolli.

Priit Vaher: „Mõtle, et inimene on 45aastane ja tema karjäär lõpeb. Ma sain siis just asja enam-vähem selgeks. Ma arvan kindlasti, et minu parimad tööd jäid tegemata.“

„Elu ja armastus“ on küll senistest Taska ja Apollo koostööfilmidest parem, ent jääb algmaterjalile kõvasti alla: Tammsaare feministlike ideede rõhutamiseks pole jätkunud piisavalt julgust.

Magalie Lépine-Blondeau: „Kui mul on võimalik tuua muutus meie ühiskonda, siis tahan ma selles osaleda.“

Monia Chokri: „On suur küsimus, kas suudame omaenda ühiskonnaklassist väljuda, et suhtes õnne leida.“

„Mai ja detsembri“ kriipiv võlu on osav ümberkäimine vastandite ja poolustega, mille segunemine ei luba vaatajal end kordagi turvaliselt tunda.

Emotsioonirikkas filmis „Kõik me võõrad“ tegelikkus hägustub ja valitsema pääseb mõistatuslikkus.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.