$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal

PÖFFi programmis linastuvas dokfilmis „Kadunud tähed“ räägitakse sellest, kuidas põimuvad ukraina pagulaste elus sõjatrauma ja argirutiin.

63. „Viennale“ pakkus filmihuvilistele rikkaliku valiku alates arhiivimaterjalidel põhinevatest tuumakatest dokumentaalfilmidest kuni Euroopa kunstkino parimate paladeni.

„Bugoniaga“ tahetakse vaataja panna mõtlema, kuhu ollakse inimkonnana jõudnud, aga Yorgos Lanthimose paremate linateosteni see film ei küüni.

João Nuno Pinto: „Muidugi mulle ei meeldi, kui Portugali raha läheb kultuuri asemel kaitsekulutustesse. See peab minema kultuuri, tervisesse ja haridusse.“

Tänu Heino Parsi filmidele on mulle siiani selge, kuidas ära tunda mürgiseeni, milliseid marju korjata ja millistest juurtest putru keeta.

Kui Dag Johan Haugerud midagi „Unistustega“ tõestab, siis seda, et aeglus ei ole laiskus. See on valik, mis osale istub, aga teistele mitte.

„Sinikollane“ on oluline meeldetuletus, et ükski kangelane ei ole täiuslik. Seepärast me neile ka alt üles vaatame.

Cannes’i Kuldne Palmioks ja teised „Lihtsalt ühele õnnetusele“ antud auhinnad on vaid aseaine – lavastaja Jafar Panahi tegelik siht on vaba ja inimõigusi austav Iraan.

Lõuna-Korea režissööri Hong Sang-soo hiljutisim film „Reisija vajadused“ on minimalistlik ja selgeid seoseid eirav teos, mille kandvaks elemendiks on keelepoeesia.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.