-
Kui „Tulnuka” esteetika ja struktuur, kosmoselaeva tuttavlikud koridorid ja aeglane tempo rõhutavad nende küsimuste isiklikku, üdini igapäevast tasandit, siis palju suurema eelarvega „Prometheus” tõstab nii esteetika kui ka teemaringi metafüüsilisele tasandile. Määrdunud koridoride asemel on võimsad 3D-plaanid eelajaloolisest Maast, tehnika viimast sõna esindavast kosmoselaevast ja müstilistest inseneridest. Samuti on ülendatud ka teemade käsitlust: loomine, sünd ja põlvkondadevahelised konfliktid on ka „Prometheuse” keskmes, ent inimeste asemel keskendutakse…
-
Ent mis tahes variandis keegi „Prometheuse” vaadata valib (mina soovitan jääda „klassikalise” variandi juurde), on filmi väärtuseks just tema visuaalne maailm. Scott ja tema meeskond on käiku lasknud palju fantaasiat ning mõelnud võimalikele isikupärastele ja intrigeerivatele lahendustele mitte ainult suurte maastike ja hoonete plaanis, vaid ka kõige väiksemates üksikasjades. Filmi kunstnikutöös võib aduda teatud sarnasust eelmainitud „Avatariga”, ainult et „Prometheuse” maastik on hoopis kalgim, tühjem ja…
-
„Borat” sekkus ameerika hüperreaalsusse, andis sellele nii palju vunki juurde, et see muutus iseenda karikatuuriks. Seesugune sekkumine tabas ameeriklasi väga ootamatult. Tõepoolest, sa oled harjunud ise pidevalt teiste maade ja kultuuride tegevusse sekkuma ja nüüd äkki sekkub keegi su enda tegemistesse. Sind, kes sa pidevalt nii „rahumeelselt”, lausa koolmeisterlikult seletad teistele, mis asjad on vabadus, sallivus, inimõigused ja demokraatia, pannakse suurele ekraanile oma igapäevases hiilguses täis…
-
Millised on programmi kokkupanemise peamised põhimõtted ja kuidas need muutuvad aastast aastasse? Kas selleks aastaks püstitasite mingeid erilisi või kindlaid eesmärke? Kuidas need siis programmis ilmnevad?
Me üritame mitte liiga palju mõelda eelmiste aastate valiku peale, et alustada valikuprotsessi täiesti värske mõtteviisiga. Seejuures peame meeles kinematograafia-piirkondi, mida oleme hakanud avastama ja mida tahame edasi uurida. Näiteks Iisrael. Pärast 2011. aasta filmi „Lits” („The Slut”) on selle aasta…
-
Lapsesilmad linakunsti teenistusse
Kuldse Kaamera auhinna pälvis seekord Benh Zeitlini film „Troopika heidikud” („Beasts of the Southern Wild”), mis võlus vaatajaid oma muinasjutulis-poeetilise visuaali ja lapsesilmade kaudu jutustatud looga. Apokalüptilise looduskatastroofi keskel peab kuueaastane Hushpuppy leidma ema, keda ta ei ole kunagi näinud, ning päästma oma surmahaige isa. Film, mis seob eelajaloolised kollid, tornaadod ja armastuse oma lähedaste vastu, on ka lapsepõlve õudusunenägude ja kõikvõimsa maailma julge…
-
16 aasta vältel, mil minul on olnud õnne jälgida Cannes’i filmifestivalil ja -turul toimuvat, on Eesti filminduses palju muutunud ning kuidas see muutuste rida võikski paremini välja paista kui suure filmimaailma värvikal ja jõulisel foonil. Cannes’i festival ja turg on selle ajaga muutunud vähem. Need muudatused oleks omaette jutt, mis laiemale ringile vahest huvi ei pakugi. 2001. aastast saadik on Eesti film olnud jätkuvalt esindatud Cannes’i…
-
Béla Tarr avab filmikooli
Madjarite prominentseim eepik Béla Tarr (sünd 1955) on üks omanäolisemaid ungari kineaste, kes on loonud kümmekond pikka filmi. Pärast televisiooni tellimusel lavastatud novaatorlikku „Macbethi” (1982) on ikka ja jälle põhjust temast rääkida. Mehe hea renomee põhineb suurfilmidel „Häving” (1988), „Saatanatango” (1994) ja „Werckmeisteri harmooniad” (2000). Ning loomulikult ei sobi unustada Tarri luigelauluna reklaamitud „dokumentalset” draamat „Torino hobune” (2011). Mitmed aastad filmirežiid tudeerinud Béla…
-
Kõik need mainitud filmid võtab omal moel kokku seitsmest lühifilmist koosnev „Kõik nähtamatud lapsed”. Režissöörideks on tuntud nimed: Mehdi Charef, Emir Kusturica, Spike Lee, Kátia Lund, Jordan ja Ridley Scott, Stefano Veneruso ja John Woo. Selles filmikimbus on lapssõdalased, koloonia (mis päästab vargusele sundivate vanemate eest), aidsi surev tüdruk, tänavalapsed suures linnas, täiskasvanud sõjafotograaf (kes kannatab paanikahoogude all ja kujutleb end seetõttu aeg-ajalt lapseks), veel pisivargad…
-
Edgar Allan Poe eluloo põhiline luustik on paigas, kuupäevad, kohad ja nimed enamasti teada. Kuid liha, mis seda elulooskeletti ümbritseb, on liialt mitmekihiline, et täpselt aru saada, mis tõsi, mis müstifikatsioon. Kas oli ta kuri geenius, alkohoolik ja narkomaan, kes tahtis vaid šokeerida korralikke kaaskodanikke? Kas oli ta see, kes kasutas oma seksapiili süüta tütarlaste hullutamiseks ning kelle hinge kurat põrgusse viis? Või oli ta õrn…
-
Meelelahutustööstus vaevleb mitme ahne leivaisa käes, üks nendest on tootepaigutus. Millist mahlajooki seriaali/filmi/bändi kangelane joob, millise autoga ta sõidab, millise küpsisepaki poest kaasa võtab? See kõik on määrava tähtsusega ning on selge, et siin pole midagi juhuslikku. Spurlock teeb filmi tootepaigutusest, kus süžee ongi niisama lihtne: režissöör otsib sponsoreid ja paigutab siis leitud sponsorite tooted oma filmi, vastavalt kokkuleppele. Kogu filmi eelarve kujuneb selle tegemisel, ehk…
