-
Ivan Pavljutskov, eestivene režissöör: Mul oli tegelikult tükk aega küsimus: mis keeles üldse filme teha? Ma olen kasvanud Eestis ja tunnen, et olengi eestlane, kuid mingi keelebarjäär on ikkagi. Pean tunnistama, et raske on teha filmi keeles, mis ei ole sinu emakeel – ei mõista kõiki keelenüansse. Seetõttu ei tea ma päris lõpuni, kas minu filmides tulevad eestlased välja realistlikud või on nad kujundlikud ja naeruväärsed.…
-
Mürgitatud koerad, kägistatud hobused, surmavalt haavatud jänesed, läbilõigatud kõriga kitsed, Cannes’is nägi seda kõike. Eriti need vaesed kitsed, valearusaama ohvrid – nende lõhkikistud kannatustest peaks saama suurepärase avakaadri, mis märgistab filmi silmapilk kunstiväärtuslikuna. Ei ole nii. Kunsti ja edevuse nimel viiakse läbi liiga palju kõrilõikamisohverdusi, ilma et filmid ise midagi väärt oleksid.
Bertrand Bonello meelest võis näiteks olla üsna kummaline, et suurem osa rahvast tahtis temaga…
-
See ütlus meenub mulle aeg-ajalt seoses Eesti režissööridega, kes filmitegijatena näevadki oma „armastatut” korra aastas mingi lühikese perioodi jooksul, kui filmi tehakse. Kuidas aga siis seda armastamise kunsti mitte ära unustada? Tuleb leida asendustegevus, milleks audiovisuaalses sektoris tundub enamasti olevat reklaam. Filmitegijad rakendavad end jaburate turundussõnumite orjavankri ette, pettes end illusiooniga, et tegemist on millegi enama kui prostitutsiooniga, et see kõik on kuidagipidi „äge”. Reklaam on…
-
Millised tähtsamad tegevusjärgud toote välja rohkem kui 50 tegevusaastast?
Esimese etapi iseloomustus on eelmises lõigus. 1980. teisel poolel oli Kinomaja loomeliitude kultuurinõukogu peamine kokkusaamise koht. Väikese paatosega võib öelda, et meie konverentsiruumis idanes iseseisvus. 1990. aastatel põhjustasid kinosaalis näidatavad filmid Uuel tänaval pikki järjekordi. Sel teemal oskaks huvitavamalt rääkida Rein Karemäe, kes oli üks meie kinoliidu ülesehitajaid.
Kui vaadata kinoliidu tegevust kolmest aspektist – siseriiklik (kultuuripoliitika kujundaja), väljapoole…
-
Millised tähtsamad tegevusjärgud toote välja rohkem kui 50 tegevusaastast?
Niipalju kui ma liidu ajalugu tunnen, on kõik perioodid põnevad, isegi 1970. ja 2000. aastate stagnatsiooniaeg. Neis kõigis on ka oma kokkukõlad nii-öelda suure filmindusega. Liidu tähendus on Eesti iseseisvuse taastamise järel muutunud sama drastiliselt, nagu on viimase veerandsajandiga muutunud kogu Eesti filmindus, alates esimeste erastuudiote tekkest. Liidu tähtsus ja tähendus on jätkuvalt olemas seni, kuni liitlased pole…
-
Televisioonitoimetaja Aare Tiisvälja lahkumisteade jõuab minuni televiisoriekraanil jooksvalt tekstilindilt. Taustaks on „Aktuaalne kaamera” ja muud päevasõnumid. „Kas säärast lõplikku teadet just niimoodi peaks toimetama?” torisen omaette ja jään mõtlema. Oleme Aarega ühe aasta poisid, eestiaegsed, piisavalt pikalt koos sekeldanud telemajas. Ega ma teda ju õigupoolest teadnudki enne Vladimir Karassev-Orgusaare „Lindpriide” (1970) epopöad ja toimetajaametist hakkan midagi taipama just nendel põnevatel aastatel. Aare määratakse „Lindpriide” toimetajaks päevadel,…
-
Mis tunne oli esimest korda filmi teha? Sa oled ju enne olnud tegev pigem teatris.
See oli natuke nagu jääst läbimurdmine. Kõige keerulisem oli järeltöötlusperiood ja filmi rahastamine. Alustasin selle projektiga 2008. aastal, kui majanduskrahh oli just kätte jõudnud. Pangad olid pankrotis ja mina pidin hakkama raha koguma, Euroopa fondid ei tahtnud mind uustulnukana toetada ja oli tõeline väljakutse panna inimesed minusse uskuma. Lõpuks tekkis mingi grupirahastus.…
-
Aasta pärast väikese Eesti filmipidu tähistas oma sajandat tegutsemisaastat ka piletimüügi ja tootmismahtude poolest maailma suurim filmitööstus Indias. Seal peetakse oma filmiloo alguspunktiks 1913. aasta maikuud, mil Bombay Coronation Cinemas linastus 40minutine tummfilm „Radža Harischandra“ („Rājā Hariścandra”, Dadasaheb Phalke, 1913). Pääsukese stiilis ringvaatepalu oli tehtud juba XIX sajandi lõpust saati, aga just see, otseselt hindu mütoloogiale ning Mahābhāratale toetuv linateos, on valitud kenaks sümbolnurgakiviks kogu India…
-
„Tuul tõuseb“ on 73aastase jaapani animatsioonikunstniku ja legendaarse Ghibli stuudio kaasasutaja Hayao Miyazaki viimane film enne pensionileminekut. Film osutus 2013. aastal Jaapani vaadatuimaks ning kandideeris ka täispika animatsiooni Oscarile.
Jaapanlaste armastatuim animastuudio Ghibli on Miyazaki käe all tootnud maailmakuulsaid animafilme nagu „Minu naaber Totoro” („Tonari no Totoro”, 1988) „Printsess Mononoke” („Mononoke-hime”, 1997), „Vaimudest viidud” („Sen to Chihiro no Kamikakushi”, 2001), „Ponyo mäe otsas” („Gake no Ue…
-
Meie filmiprofid eelistavad hinnata kaameratööd. Kas on ka kõnekad kaadrid, kuidas langeb valgus, kui tasakaalus on kompositsioon? Võime tõdeda, et proffide filmiteadvus on pigem operaatoriameti poole kaldu.
Mis jääb näitleja ja kaamera vahepeale? Dramaturgia! See jaguneb omakorda kaheks: stsenaristikaks ja režiiks.
Vaatasin selle aasta Balti filmi- ja meediakooli filmikonkursi raames auhinnatud ühtteist tudengifilmi, mille arvas äramärkimise vääriliseks žürii koosseisus Marje Jurtšenko, Tristan Priimägi ja Piotr Złotorowicz Łódźi filmikoolist.…
