-
Pidin kirjutama isamaalistest filmidest ja enne kui faili avasin, jäin mõtlema, et isamaalisus on kuidagi raskepärane, see justkui sobib rohkem kirjandusse kui pilti. Armastus isamaa vastu ei saa kunagi olla naljakas, isamaaline komöödiafilm võib õige patrioodi südamele mõjuda lausa teotusena. Näitena võiks siin tuua Ken Saani produtseeritud filmi „Soome marssal” („Suomen Marsalkka”, Gilbert Lukalia, 2012). Polegi palju vaja, et terve rahva viha enda peale tõmmata: tuleb…
-
Mis on muinasjuttude mõte? See sõltub sellest, millist „Punamütsikest” lapsepõlves ette loeti. Enamik meist teab vendade Grimmide klassikalist versiooni: selles loos on Punamütsike nii nunnu ja hunt on nii kuri. Vapper jahimees lõikab seal hundi kõhu lõhki, vanaema ja tüdruk ronivad maost välja, kivid pannakse asemele ja hunt visatakse kaevu. Lõpuks on kõik õnnelikud ja söövad pannkooki. Loo mõte võiks olla, et mehised jahimehed kaitsevad tüdrukuid…
-
Kuivõrd peate seda aspekti oluliseks, kuivõrd palju olete seda kogenud ja kuidas seda saavutada?
Veiko Õunpuu: Minu kõige esimene filmiga seotud amet oli olla „Minu Leninite” (Hardi Volmer, 1997) võtetel autojuht. Seal mängis tuntud vene näitleja Viktor Suhhorukov Leninit. Ühes stseenis oli nii, et kui klapp käis, kukkus mees lõugama, nagu oleks märatsushoog peale tulnud ja kogu võttegrupp suutis vaevu naeru tagasi hoida. Pärast filmis vaatasin, et…
-
Kas midagi on selle kahe aasta jooksul üllatanud, olgu siis mõne konkreetse projekti osas või üldisemalt?
Korduvate projektitoetajate hulk. Meil on üle 16 000 toetaja ja enamik neist on andnud hoogu rohkem kui ühele projektile. On ka inimesi, kes on toetanud üle 70 projekti. Huvitavaid projekte on olnud hulgem. Üllatavalt palju on olnud laevaehitusega seotud projekte.
Kes on tüüpiline annetaja? Kas võib öelda, et tänu Hooandjale on Eesti…
-
Kui kaua ja millal olid sa Nukufilmi produtsent?
1992. aastani toodeti Eestis filme Moskva rahaga. Meie riigi iseseisvuse taastamisega lõppes diktaat ja raha idast. Tallinnfilm kui filmide tootja lagunes, nukufilmigrupp oli selle allüksus. Küpseteks autoriteks olid selleks ajaks saanud Elbert Tuganovi ja Heino Parsi kõrval noored kunstnikud Riho Unt, Hardi Volmer, Rao Heidmets, Kalju Kivi, Mati Kütt ja teised, kelle loomingut toetas ja teostas professionaalne filmigrupp. Tegijate…
-
Kõik seitse debüütfilmi näivad ajavat üksteisest sama erinevat rida. Filmikunst on küll kaks korda noorem kui ameerika kirjandus, ent temagi on jõudnud läbi käia pika ja käänulise tee. Peaaegu kõik programmi valitud autorid said oma esikteostega küll umbes kolmekümneselt maha, kuid vanim neist kuulub ilmasõdade-vahelisse nn suurde põlvkonda, noorimad y-generatsiooni. Nende sugupõlvede maailmad jäävad üksteist sama kaugele kui Burroughs ja Brown.
Päris ületamatu kaugus see pole,…
-
Kuldne Palmioks – „Talve uni” („Kis uykusu”), Nuri Bilge Ceylan. Türgi režissöör Nuri Bilge Ceylan, kes on tuntud oma aeglase leegiga narratiivide, kõledate maastike ja žanrifilmi elementide poolest, oleks Palmioksa väärinud kas või juba melanhoolse romansi „Kliimad” („Iklimler”, 2006) või hämmastava politseiprotseduuride kirjelduse „Üks kord Anatoolias” („Bir zamanlar Anadolu’da”, 2011) eest. Nüüd lõpuks tõi talle festivali peaauhinna „Talve uni”: muljetavaldavate karakteritega tšehhovlik meditatsioon abielukriisist habemiku uriseja…
-
Karlovy Vary 4. – 12. VII
Karlovy Varys on mõneti tõeline hipifestival. Esiteks on seal (nagu Tšehhis üldse) mõistlikult odav. Suvefestivalide fiilingu tekitavad üheeurosed õlled (ka välikohvikutes) ning suures osas muusikafestivalide valikut meenutav toit, mis nõuab kohati külma närvi, aga teenib samas oma eesmärki. Hinnapoliitika annab ettekujutuse ka keskmisest festivalikülastajast: publik tundub olevat noor, aktiivne ja filmihuviline. Seljakottidega noorte seltskonnad skvotivad kinotreppide järjekorras, et minna vaatama mõnd…
-
Tutvusta veidi, millest konverentsimõte alguse sai, samuti esinejaid ja tulevikuplaane.
Filmimuuseumi juhataja Maria Mang: 2013. aasta 26. oktoobril peeti Maarjamäe lossis seminar „Film kui ajalooallikas. Maa- ja linnaelu Eestis ja Soomes 1950. ja 1960. aastatel”. Konverentsil ilmnes, kui vähe me tegelikult teame sellest, kuidas on Eestit kujutatud meie põhjanaabri mängufilmides. Sealt koorus mõte tutvuda naabrite filmivaramu materjalidega Eesti kohta, nendega, kus Eestist juttu, mis Eestiga seotud . . . .…
-
Teie filmide tegelased on alati pärit vaesemast töölisklassist ja teemaks sotsiaalsed probleemid. Mis paelub teid vaesuse piirimail elavate inimeste ja nende igapäevamurede juures? Miks alati need teemad?
Luc Dardenne: Me ise ei ole sellest sotsiaalsest klassist pärit, aga oleme üles kasvanud tööstuslinnas Liège’is ja terve elu on meid ümbritsenud nii-öelda töörahvas. Töölisklass suhtleb aktiivselt ja selliste inimestega tihedalt lävides oleme kuulnud väga palju ühel või teisel moel…
