Arvamus
-
Leebe või koletu relv
Mis suunas kriis Ukrainas ka ei liiguks, on nüüdseks selge, et lääneriigid vastavad Venemaa agressioonile põhiliselt sanktsioonidega. Suurbritannia on külmutanud oligarhide ja pankade vara, Saksamaa peatas Nord Stream 2 gaasitoru sertifitseerimise. USA ja Euroopa Liit on lubanud lisa: reisikeeld rikastele Venemaa kodanikele, Euroopa kapitaliturgudele ligipääsu piiramine jmt. Selle kõige mõte on teha sõjapidamine Venemaa otsustajatele liiga kalliks, samal ajal otseselt kedagi füüsiliselt ähvardamata. Me mõtleme sanktsioonidest…2 minutit -
Valik pole üldsegi halb
Natuke veel ja Svetlana Jantšekil täitub esimene kuu Vene teatri direktori ametis. Kuigi hiina vanasõna ütleb, et kes vana asja meelde tuletab, on Valdeko Vende, ei pääse siiski mööda ajarännakust eelmise aasta detsembrisse. Kuu alguses kuulutati välja konkurss Vene teatri direktori ja juhatuse liikme kohale, kuid jõulude eel oli teatri nõukogu sunnitud tunnistama, et viie kandidaadi hulgast sobivat ei leitud. Vene teatri nõukogu esimees Jaak Allik…3 minutit -
Tere! Tahan siseneda Eesti e-riiki. Kuhu ma saaksin oma tanki parkida?Madis Veltmann / Ekspress Meedia / ScanpixIsamaa ilu hoieldes
Iseseisvuspäeva värskenduskuuriks on käes parim hetk ja võimalus.
5 minutit -
Raev
Ilmselt on paljud näinud ühismeedias kommentaare ja sõnumeid, kus soovitatakse kellelgi end kliimamure pärast tappa või lubatakse keegi teine koolitampoonide propageerimise pärast vägistada. Millest tuleb selline raev? Kas see ongi see vimm, mis kogunend sa-la-ja? Või kõigest ühismeedia žanr?
Ühismeedia on kärarikas ja kurnav – umbes nagu tihe liiklus, mis paneb meist osa pisiasjadele plahvatuslikult reageerima. Olemuslikult lahutab ühismeedia sõnumid nende kontekstist: ühes tõlgenduses naljana mõjuv muutub…3 minutit -
Näivus on uus olevus
„Jumal olgu kiidetud! Kes lasi tõde jälle sedapidi paista!“ See Arvo Valtoni surematu fraas „Viimsest reliikviast“ on kohasem kui kunagi varem, sest suuresti virtuaalmaailma toel on koitnud näivuse ajastu.
Arvamusliidrina näiv võib vabalt olla roppsuu-röökur, ühismeedias räusklev ja solvanguid pilduv troll, kelle väledate klaviatuuril tantsisklevate sõrmede all (kui juba läheb nende neetud vasakpoolsete pehmete väärtustega intelligendikeste tümitamiseks) saavad ühe hooga oma osa roosad kultuurimarksistid, sünnitamisorgiale vastupunnivad kirjaneitsid,…2 minutit -
Kaksteist punkti Saksamaale
Kui diplomaatia saavutusi hinnataks telefonihääletustel, läheks võit Berliini.
5 minutit -
Tulevikku vaatav ettevõtja mõtleb ka elurikkusele
Teaduslikult settinud teadmised jõuavad poliitikatesse mõningase ajalõtkuga. Mõnel suurel ja pakilisel teadmisel – näiteks kliimamuutusel – on võtnud aastakümneid, enne kui see jõulise vastutegevuse voolus mingilgi moel poliitilisesse agendasse jõuab, sageli siis ka mõnevõrra vildakalt, püüdes laveerida teaduslikult tõendatud vajaduse ja majanduslike huvide vahel. Väiksemat laadi uutel teadmistel, näiteks kuidas üks või teine tegevus või praktika tähtsaid valdkondi mõjutab, võtab keskmiselt 5–15 aastat, enne kui kinnistunud…3 minutit -
Kummituslik tapeedipood
Hiljuti puhkesid kired Eesti muusikaauhindade gala ümber. Teine Eesti muusikatööstuse oh kui glamuurne suurüritus on „Eesti laul“, millest on nüüd Tomi Rahula juhtimisel saanud vaat et pool aastat kestev meediatüütus.
Kolm aastat olen mõelnud, et lasen Rahulal rahulikult atra seada ja pakkunud talle Sirbi autori kaudu võimalust ka oma seisukohti selgitada (ta keeldus). Mõned aspektid on selle aja jooksul paremaks timmitud – isegi märkimisväärselt –, kuid kohati…2 minutit -
Ka null on hea tulemus
Valitsus on avastanud saladuse, et vähem haridust kindlustab täisväärtuslikuma elu.
Võitlus kriisidega tekitab valitsuses üleva meeleolu ning teadlikkus ajajärgu erilisusest veendumuse ka iseenda erilisuses – erakorralisel ajal ei saa ju juht olla keegi muu kui eriline inimene. Siiski käib vaiksel viisil ka pisiasjade kallal nokitsemine, mis võiks jäädagi avalikkusele märkamatuks, kui ajakirjanikud ei jälgiks valvsalt riigiasutuste dokumendiregistreid. Nii tuligi sel nädalal välja haridus-…5 minutit -
Kuula, mis ma kirjutan
XXI sajandi alguses sai mobiiltelefonist üldine suhtlusvahend ja seni vaikinud põhjamaalased hakkasid rääkima. Varem nii vaikne Helsingi metroo kõlas pidevast jutust. Mul on hüpotees, et sellele aitas kaasa pildi puudumine telefonis. Kehakeel pole põhjamaalastel suurem asi ja personaalne ruum peab olema avar.
Siis tulid suhtlusprogrammid ja rääkimine jäi vaid vanade inimeste pärisosaks. Noored lobisesid MSNis. Kujunes täiesti uus suhtlusviis, kirjalik spontaanne vestlus, mis tõi kirja suulise keele…3 minutit
