Toeta

Arhitektuur

  • 1980. aastatel lavastatud disain

    Jüri Kermik: „Nõukogude disaini lääne omaga võrreldes arutletakse tihti, mitu aastat oleme neist maas, ent väga paljudes asjades on eesti disain olnud ettekuulutav.“

    Näitus „Uus vaev. Eesti noor disain 1980. aastatel“ Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 27. V. Kuraator Jüri Kermik, kujundus Karin Harkmaa, Ilmar Valdur (3+1 Arhitektid), graafiline disain Stuudio Stuudio.
    Näitus „Uus vaev. Eesti noor disain 1980. aastatel“ tutvustab üht…
    Ene Läkk
    7 minutit
  • Protsendikunst kui ühisruumi tööriist
    Ugala teatri renoveerimisel kunstikonkursi võitnud teoses „Eesriie“ on kasutatud optilist illusiooni: kuna tihedus ja struktuur erineb vaatenurgast sõltuvalt, muutub tasapinnaline ruumiliseks. Autorid Kaiko Kivi, Argo Männik ja Bruno Lillemets.
    Kaiko Kivi

    Protsendikunst kui ühisruumi tööriist

    Kas kunstiga rikastatud avalik ruum on seetõttu ka parem? Kuidas tagada protsendikunsti konkursside kõrge tase, eriilmeline looming ja tulemuslik kunstitellimine?

    Gregor Taul
    10 minutit
  • Ilus ja kasulik. Ühe suurmehe elu(töö)
    Toomkiriku teadustemplina ülesehitamise kava, kus tähetorn, kirik ja raamatukogu on ühe katuse all (1803). Krausele iseloomulikult on detailselt välja joonistatud interjöör. Eesti Ajalooarhiiv RA EAA 2100.11.147, leht 5.

    Ilus ja kasulik. Ühe suurmehe elu(töö)

    Johann Wilhelm Krause XIX sajandi algul loodud Tartu ülikooli ansambel on Euroopas kõige terviklikumalt säilinud valgustusaja ülikooliansambel.

    Tiina-Mall Kreem
    10 minutit
  • Nihkes ehitatud Eesti: arhitektuuri sada
    Kui Tallinna kaubamaja 1960. aastal valmis, ei kavandanud läänemaailmas enam keegi akendega kaubamaja. Kaubandusarhitektuuri uuemast arengust ei teatud midagi ja rabamiskohana oli see päris legendaarne. Filmiarhiiv 1-2843

    Nihkes ehitatud Eesti: arhitektuuri sada

    Eesti väiksust ja suhtelist vaesust võib häbeneda või paljuski ettekäändeks tuua, aga tänu sellele on ehitatud ruum saanud omanäolisem.

    Mart Kalm
    8 minutit

  • Kogukondade kaasamine või paraadlikud lipuväljakud

    EV100 „Hea avalik ruum“ programmis ei ole väikelinnade keskväljakute puhul ära kasutatud ühiskonnas laiema arutelu algatamise võimalust.

    Linnade planeerimine ja linnaelu korraldamine on omamoodi lugude jutustamine. Aga kuna lugusid on mitmesuguseid, võivad need omavahel vastuollu minna: suured lood ja väikesed igapäevased sõnumid, patriootilised ruumiprojektid ja kohalike eluks hädavajalikud sekkumised, professionaalsed kampaaniad ja lihtsad valmistegemised. Kuidas tagada, et sõnumi edastaja mõte kattuks sellega, mida…
    Elo Kiivet
    5 minutit
  • 100 betoonplatsi Eesti Vabariigile
    Rapla keskväljaku sillutis. Illustratsiooniga on hästi tabatud kiviväljakute olemus ja olustik. Arhitektuuribüroo Kavakava võidutöö (2015).

    100 betoonplatsi Eesti Vabariigile

    Maastikuarhitektuuri kivinenud arusaamad võiksid võtta teadmistepõhise ja keskkonnaga arvestava maastikukujunduse ehk hea avaliku ruumi suuna.

    Kadi Tuul
    5 minutit
  • Millal on disain?
    Bruno Vesterberg ja Lilian Linnaks Estoplasti valgustitega (1961). ETDM

    Millal on disain?

    Küsimuste rohkus ja vastuste puudumine on praegu Eesti disainivälja üks tunnusjooni. Valdkonna areng vajab püsivat arutlusplatvormi.

    Kai Lobjakas
    7 minutit

  • Kõige väiksemad tänavad

    Hõredalt asustatud linnaosades, kus tooni annavad eramajad või väikesed kortermajad (nt Kristiine ja Nõmme), leidub sageli väga lihtsaid jagatud ruumiga tänavaid. Tee on kaetud asfaldiga piisavalt laialt, et kaks autot mahuksid teineteisest mööda sõitma, ning ruumi jääb ka jalakäijale. Mõnes kohas on teede ääres endiselt ka kraavid, mida trimmerdatakse harva ning mis on suviti rohkelt rohtunud. See tänavatüüp on tehnoloogiliselt ülimalt lihtne ning töötab hästi, kuna…
    Anni Müüripeal
    4 minutit

  • Ruumi materiaalne intelligentsus

    Arhitektuuri seostamisel materjaliga saab välja kujundada uute tootmisviisidega koos Eestile omase loomelaadi ja eripärasema keskkonna.

    Ma ei taha elada majas, sest majad on surnud kohad, kus miski ei kasva, vesi ei voola ja elu seisab paigal. Ma ei taha elada surnud kohas.
    Elizabeth Gilbert, „Viimane ameeriklane“1
    Kuigi linna- ja siseruum on muutunud vähe, on hoone kontekst ehk ühiskond, kliima ja kasutaja vajadused teisenenud seda drastilisemalt. Kui…
    Sille Pihlak
    5 minutit
  • Leedu arhitektuuri tipud
    Kaunase bussijaama moodne hoone on palju enamat kui lihtsalt mugav taristuobjekt – see on saanud Leedu suuruselt teise linna sümboliks.
    Dviejų grupė

    Leedu arhitektuuri tipud

    Pilguheit 2017. aasta tähtsamatele sündmustele ja teostele kinnitab Leedu arhitektide mitmekülgsust ja konkurentsivõimet, kuid toob välja ka väljakutseid.

    Rūta Leitanaitė
    7 minutit
Sirp