Arhitektuur
-
Taani maastikuarhitektuuribüroo SLA on koostöös Henning Larseni arhitektidega kavandanud Kopenhaageni Herlevi haigla, kus hoone liigendati nii, et tekiks mitmed kaitstud taastumisaiad, on veel ka suurem maastikuala jalutuskäikudeks.Laura Stamer /SLAEesti ruumiloomesse on vaja uut tasakaalu
XXI sajand peaks kujunema koostöö sajandiks, et viimase sajandiga rikutud (linna)ruum ja maastikud oleksid taas atraktiivsed, meeldivad ja kliimamuutusekindlad.
7 minutit -
Andra Aaloe: „Tühermaa on romantilise lapsepõlvemaa kõrval spekulatsioonide tallermaa: mitme oleku vahel ja vaba, kuid väga kindlate plaanidega fikseeritud.“Eesti KunstiakadeemiaVaba mõtte ja ruumi kants tühermaa
Tühermaade võlu ja võimaluste üle arutlevad Eesti kunstiakadeemia urbanistid Maroš Krivý, Karina Vabson ja Andra Aaloe.
8 minutit -
Kristiina Reidolv: „2008. aastal loodud arhitektuurikeskus on end väga tugevalt kehtestanud nii valdkondliku arenduskeskuse, kompetentsikeskuse kui ka esindusorganisatsioonina.“Kairi RandRuumikultuur ja mitmikkriis
Kristiina Reidolv: „Kui tegeleme kohaliku materjali, selle väärindamise ja lokaalse arhitektuuri arendamisega, tegeleme ühtlasi ka julgeoleku- ja majandusküsimustega.“
7 minutit -
Nina Mathiesen: „Tahaksin kõik Taani insenerid Tallinna saata, et nad õpiksid, kuidas töötada pärandiga, arvestada sellega, mis juba olemas on.“Latitude59Krulli kasvuhoones kasvatatakse innovatsiooni
Nina Mathiesen: „Krulli on monumentaalne, sellel paigal on potentsiaali kujuneda maamärgiks, kuid vaja on tugevat visiooni – unistada tuleb julgelt.“
7 minutit -
1980. aasta Moskva olümpiamängude ehk XXII suveolümpia purjeregatt Tallinnas on omamoodi müütiline üritus, mis andis Tallinnale mitu olulist maamärki.Evert PalmetsVäike ja vallatu purjeregatt
Vähestel on meeles, mitu hoonet plaaniti olümpiaks ehitada. Pigem on meeles, et juhtuma hakkab midagi suurt, kuid olümpiale võlgneb Tallinn siiski rohkem, kui arvata võiks.
6 minutit -
Marta H. Wiśniewska on disainer ja õpetaja, kelle uurimis- ja õpetamistöö keskendub alternatiivsete ehitusmaterjalide edendamisele ning nende rakendamisele nii arenenud kui ka arengumaades.ErakoguTulevikuarhitektuuri labor
Marta H. Wiśniewska: „Lääne mõtteviisis on prügil väga lineaarne teekond: mis silmist, see meelest. Disainerid ja arhitektid peaksid teadvustama oma valikute tagajärgi.“
7 minutit -
Elina Liiva, Helena Männa ja Keiti Lige võtavad Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljonis luubi alla hoonete renoveerimise. Nad ütlevad, et majade korrastamisel saab kõrvuti energiatõhususega väga palju parandada ka ruumi kvaliteeti.Piia RuberKodu ei alga uksepiidast
Helena Männa: „Me oleme noored arhitektid ja renoveerimise teemadega hakkasime tegelema paljuski seepärast, et nägime, et keegi teine sellega ei tegele.“
6 minutit -
Maile Grünbergi, Eesti sisearhitektuuri sünonüümi lahkumine
Vahest pole patt öelda, et Maile Grünberg (24. II 1942 – 16. V 2025) oli paljude eestlaste jaoks ainus sisearhitekt, keda teati. Tuleb tõdeda, et see pole tingitud mitte ainuüksi õnnestunud loomingust, vaid ka pidevalt pildil olemisest. Maile taipas olla meediale…4 minutit -
Olgu Heili Volbergi ergas vaim ja tahe latt kõrgel hoida eeksujuks ka noorematele kolleegidele, tervislikest eluviisidest rääkimata! Heili Volberg 2014. aastal arhitektide liidu kolleegipreemiat vastu võtmas.Artur SadovskiHeili Volberg – sada aastat arhitektina
Naisarhitektide tööks oli Eesti Projektis tihti tüüpprojekteerimine või planeerimine, kuid Heili Volberg oli ainuautor, kel laual üsna suured unikaalprojektid.
6 minutit -
Maile Grünberg 24. II 1942 – 16. V 2025
Eesti Sisearhitektide Liit on leinas – 16. mail lahkus pikaajalise haiguse tõttu meie hulgast üks Eesti nimekamaid disainereid, kujunduskunstnikke ja sisearhitekte, klassiku staatuses Maile Grünberg.
Maile Grünberg sündis Tartus ja õppis Tallinna 21. keskkoolis. 1961–1966 õppis Grünberg Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI) ruumi- ja mööblikujunduse erialal. Pärast ERKI lõpetamist töötas Maile Grünberg 1966–1975 mööblikunstnikuna Tallinna mööblivabrikus Standard. Seejärel tegutses ta aastatel 1975–1977 sisearhitektina projekteerimisasutustes Eesti Projekt ja…2 minutit
