-
Ent see oli leelistest niivõrd ära söödud, et plekkpurgi nihutamisest ja ümbertõstmisest piisas betoontükikese lagundamiseks. Et võtta kolossilt võimalus ise surnukskukkumise draamahetk valida, lammutati leelisetorn 1999. aastal. 2001. aastal, iga kord, kui möödusin tselluloosivabriku varemetest, lootsin näha seal Clarke’i-Kubrick’u monoliiti nagu „Kosmoseodüsseias 2001”. Paraku ei valinud tulnukad Ülemiste järve kallast kohaks, kus oma kohalolekut musta mõistatusliku monoliidiga kuulutada. Ulme sai teoks hoopis viis aastat hiljem, kui…
-
Arhitekt planeerimisprotsessis
Et mõista, milline roll planeerimisprotsessis on arhitektil, tuleb alustada päris algusest – ideest koostada planeering. Kui üldplaneering on kindlalt omavalitsuste teha, siis planeerimisseaduse §10 lõige (6) lubab kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise korraldamise osaliseks üleandmiseks. Ja nii see enamjaolt ka käib. Enamik linnu algatab ja tellib väga harva ise detailplaneeringuid, planeeringu tellib enamasti huvitatud isik ja teeb seda mõistagi…
-
Maailmapärandi Keskuse esindajatega on arutatud mitmeid vanalinna puudutavaid küsimusi ja tänaseks on jäänud üles vaid üks teema – kaitsekorralduskava (management plan). Kaitsekorralduskava koostamine on keskuse ühene nõue ja see peab 2005. aastast olemas olema kõigis maailmapärandi paikades. Ilma selleta nimekirja enam ei pääse ja juba nimekirjas objektide kohta tuleb see dokument tagantjärele teha. Paraku puudub kaitsekorralduskava koostamise jaoks kokku lepitud alus või vorm, kuna maailmas pärandiks…
-
Vastuvõetud arengukavaga sai ICOMOSi Eesti rahvuskomitee tutvuda alles 2008. aasta sügisel, kui seda ka kriitiliselt arutati mitmel koosolekul. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet reageeris arengukava kriitikale sellega, et tellis rahvuskomiteelt ametliku ekspertarvamuse. Viimane esitatigi Tallinna linnavalitsusele 2009. aasta 31. jaanuaril. Sama aasta märtsis teatas linna vastuskirjas linnapea Edgar Savisaar, et ICOMOSi Eesti rahvuskomitee esitatud ettepanekuid analüüsitakse koostöös Tallinnas valdkondade eest vastutavate ametiasutustega ja kaalutakse nende arvestamise võimalust Tallinna…
-
Arhitekte oli üleküllas 1950ndate alguse Tallinnas, aga sugugi mitte Tartus. Asi polnud mitte nende putkamises läände ega otsasaamises ilmasõja käigus. Pigem oli küsimus atestaatides, selles, keda pidada arhitektiks ning keda inseneriks. Samasugune oli olnud olukord Tartus ka enne viimast sõda. Provints ju ei toida erapraksist. Viimane on pärast viimast kinnisvarabuumi tinginud ka suhteliselt nukra olukorra tänaste Tartu arhitektide leivalaual. Üks XX sajandi õnnelikke oli pärast Karlsruhe…
-
Maandunud rahulikult valla suhteliselt vabaplaneeringulisse tüüphoonestusse põllu serval, on see „võõras” reserveerinud endale hea ohutu koha – piisavalt kaugel liigsetest sekkujatest, kuid küllalt lähedal, et olla kohal. Esmapilk uuele tulijale ei reeda mingit ohtu, ühekorruseline madal, kergelt katusega mänglev horisontaalne rahulik hoonemaht tekitab vaid heatahtlikku uudishimu ja soovi võõraga lähemat tutvust teha.
Lähemale minnes mõistame kohe objekti teistsugusust. Erinevalt meie maaelu iseloomustavale ratsionaalsele arhetüüpikale näeme selle koore…
-
Perifeerne suurlinn
Suurlinna tajud tema tolerantsuslävest. Ligi kahe miljoni elanikuga Sofias ei olnud probleem täita publiku ja sisuga iseenesest perifeerne teema, nagu tänapäeva arhitektuur sealses kultuuris ikkagi on. Aukartustäratav vana kompartei peamaja saal – sameti ja marmoriga vooderdatud, veel šikilt tolmune stalinistlik ekstravagants kesklinnas – mahutas kahepäevase konverentsi, laiema publiku magnetiks oli planeeritud igaõhtune sündmusruum Open House sealsamas kõrval vanas türgi saunas. Jällegi remondilainest puutumata, võlvide…
-
Ägedamad siseriiklikud vaidlused allveearheoloogia teemal said maha peetud juba viisteist aastat tagasi, kui kodanikuühenduste poolt olid eestvedajateks Paap Kõlar ja Viktor Siilats. Vaidluste tulemusena leiti ka terve rida mõlemat poolt rahuldavaid lahendusi, mis vahepeal üsna tuliseks läinud mõttevahetust maandasid. Reguleeritud või veelgi enam – reguleerimata detektorismiga ehk nn mustade arheoloogidega polnud siis veel probleeme. Vastavad riistad olid küll Eestis olemas, kuid neid kasutati eelkõige mitmesuguse uurimis-, projekteerimis-…
-
Installatsiooni juures rippus tekst, mis sisaldas alljärgnevat:
„Sisestage oma pea. Sisenege üksi või kahekesi. Jälgige oma aistingud, mõtteid ning protsesse.”
Heal lugejal ei ole üldse keeruline eksperimenti järele teha ja ise labrotiks hakata. Tuleb ainult pappkast seestpoolt mustaks värvida, auk sisse lõigata ja pähe tõmmata ning kuulata kujuteldavat häält ekraani taga. See lausub: „Teile esitatakse korduvalt korraga tingimatut ärritajat (juustuküpsiseid) ja algselt neutraalset ärritajat (ruumist jookseb läbi heinakuhi,…
-
Berlage Instituudi 20. aastapäevale pühendatud inspireeriva pealkirjaga sümpoosion „Õppides ilma et õpetataks: eksperimendid arhitektuuriteadmiste jagamisel” tõi kokku esindusliku hulga Euroopa arhitekte ja arhitektuuriajaloolasi: Kenneth Frampton, Elia Zenghelis, Wiel Arets, Jean-Louis Cohen, Georg Bard ja Michael Speaks. Alejandro Zaera-Polo osales Mehhikost Skype’i kaudu. Enamik nimetatuist on või on olnud ka arhitektuuripedagoogid ning Hertzberger, Arets ja Zaera-Polo järgemööda Berlage Instituuti juhtinud.
Sümpoosioni terav süstlanõel oli fokuseeritud praegusaja kõige raskematele,…
