-
Planeering hargneb kolmes põhisuunas (asustus, transport ja energeetika), millest kaht iseloomustab suur tehnoloogiline määramatus. Siiski võib öelda, et energeetikas ja transpordi alal kahekümne aastaga juhtuvat saab ennustada märksa paremini kui inimkäitumist (kui me oma lähiminevikust selle kohta kinnitust ei leia, siis sobib näiteks kas või värske „araabia kevad”). Samas on tehnoloogiaga seotud valdkondades hoopis julgem ja mugavam olla visionäär, sest masinaid ja taristuid ei koorma traditsioonid…
-
Mis on üleriigilise planeeringu eesmärk?
Ülle Madise: Mina näen üleriigilises planeeringus üht kõige tähtsamat riiklikku arengukava. See peab tooma kokku inimasustuse, looduse ja transpordi kõige olulisemad arengusuunad, sellest peavad hargnema teised arengukavad, alates regionaalpoliitikast kuni loodushoiu ja looduskeskkonna arenguni.
K. L.: Eestil puudub kogemus suunata oma arengut. Kui Eesti iseseisvus taastati, mindi käsumajanduselt üle liberalismile – korraga sai erakapital puutumatuks ja kõik oli lubatud. Ruumiline planeerimine aga vastandub liberalismile, õigemini…
-
Millest kirjutada?
Kõigest, mis suvilaehitusega seoses meelde tuleb. Eriti huvitavad meid lood sellest, miks üldse otsustati soetada suvila, kuidas ja mis asutuse kaudu saadi suvilakrunt, mis seisus oli krunt enne ehituse algust (võsa, põllumaa, liivane männimets) jne. Siinkohal esitan valiku küsimusi. Mis alusel neid suvilakrunte jagati, kas kruntide jagamisel kedagi eelistati (kommunistliku partei liikmeid, sõjaveterane, ülemuste tuttavaid)? Kust saadi ehitusmaterjale, kas nende hankimisel esines suuremaid raskusi ja…
-
Modernistlik arhitektuuri idee on asendumas n-ö termodünaamilise käsitlusega. Termodünaamika omakorda viitab tektoonikakeskse õppe nihkele hoone biotehnika suunas. Palju on räägitud passiivmajadest või nn elavatest majadest, hoonetest, mis on keskkonnaga pidevas energiavahetuses. Vana hea arhitekti-jumala hääl hakkab alla jääma kõikvõimalike spetsialistide, normide ja seaduste pulbitsevale massile. Vanast rekonstrueeritav uus, keskkonnasäästlik, iseenda väljaheiteid tarbiv maja võib osutuda hi-tech meigi alla maskeerunud drag queeniks.1 Kestlikkuse ja loodushoiu mõiste lihtsustamine,…
-
Kuidas Põhuteater, üks kultuuripealinna tippprojekte, Skoone peal hakkama saab? Sissejuhatav tekst Põhuteatri kodulehel annab üsna selge ettekujutuse, kust tuli impulss, milline oli tegijate ambitsioon, mis neid motiveeris: ehitada teatrihoone-installatsioon, mis mõjuks peale oma funktsiooni ka vormi, idee ja materjaliga. Peeter Jalakalt pärines unistus põhuehitusest, säästvate ehituslahenduste teema kogus üha tuure. Ene-Liis Semperil vormus kujutlus tummast mustast kuubist linnaruumis, arhitektuurse kuju andsid sellele Salto arhitektid. Olulise aspektina…
-
Margit Mutso: Kuidas sa jõudsid põhu kui ehitusmaterjalini? Tavaliselt üks arhitekt end materjalivalikuga ei piira.
Rene Valner: Ega see põhuvärk tegelikult olegi kõige olulisem. Majasse peab suhtuma nii, nagu me suhtume näiteks riietesse: igaüks saab aru, et on vahe, kas soe pesu on sünteetilisest materjalist või meriinovillast. Matkajad inimesed mõistavad seda eriti hästi. Kui sõidad kaks nädalat näiteks süstaga, seljas sünteetiline pesu, siis on hais selline, et seda…
-
Salto hoonete puhul on oluline eelkõige kolmemõõtmeline ruumiline kogemus, millest tulenes ka loogiline valik esitada oma tegevuse vahekokkuvõttena mõeldud näitusel makette. Ühelt poolt on see arhitektuuri representeerimisviisidest kõige vaatajasõbralikum – lihtne, ligitõmbav, emotsionaalne ja suhteliselt realistlik, teiselt poolt annab aga makett kõige puhtamal kujul edasi arhitektide endi ettekujutust ja kontseptsiooni objektist, vähendatud mastaabiga ideaalmaailma, kus muutub kõnekaks ka maketi enda esteetika. Nii on Salto maketinäitus ühtaegu…
-
Räägin siinkohal tavast allutada arhitektuursed ja linnaehituslikud otsustused ajaloopõhisele maailmapildile. Millegipärast on institutsionaliseeritud ajalugu eelistatud teiste käsitlusviiside ees. Kuidas see käib? Selleks, et arhitektuur ja linnaehitus alluks ajaloole, on vaja läbi viia mõned meelevaldsed koloniseerimistehted: esimene samm on ajaloo ümbernimetamine kultuuriks ja teine samm on võtta endale õigus otsustada, mis on väärtus. Tallinnas on selle koha hõivanud kultuuriväärtuste amet – kui üks institutsioon esindab kultuuri väärtusi,…
-
Heas elukeskkonnas pole töötust, lapsed saavad hea koolihariduse jne. Samuti loetakse oluliseks elukeskkonna kvaliteedi mõõdupuuks raha kohalolu, sel juhul kasutatakse ka sõna „majanduskeskkond”. Need mõisted või väljendid on omal kohal, kuid ei kirjelda täpselt ühte valdkonda, ühte elu osa, mida nimetatakse ehitamiseks. Majade ehitamise kõrval võib ehitamiseks nimetada kõike, mis on inimkätega loodud. Toon siinjuures vabal valikul välja mõned keskkonda mõjutavad elemendid: maanteed, raudteed, sadamad, elektriliinid,…
-
Arhitektuuri ja avaliku ruumi pärast südant valutavate kaaskodanike hulgas on üha süvenenud tunne, et midagi on mäda siin Eesti riigis. Eks see oli ajendiks ja tõukejõuks kõnealustele protsessidele ja tänaseks on vormistatud dokument „Kontseptsioon. Arhitektuurivoliniku (riigiarhitekti, valitsusarhitekti) institutsiooni loomiseks”, mille autor on riigiõiguse asjatundja Jüri Raidla oma kolleegidega.
Kontseptsiooni loomisel on läbitud mitmeid etappe, muu hulgas korraldati 2007. aastal koostöös kultuuriministeeriumiga konverents „Riik, arhitektuur ja ruumiline planeerimine”. Ürituse…
