-
Millest kirjutada?
Kõigest, mis suvilaehitusega seoses meelde tuleb. Eriti huvitavad meid lood sellest, miks üldse otsustati soetada suvila, kuidas ja mis asutuse kaudu saadi suvilakrunt, mis seisus oli krunt enne ehituse algust (võsa, põllumaa, liivane männimets) jne. Siinkohal esitan valiku küsimusi. Mis alusel neid suvilakrunte jagati, kas kruntide jagamisel kedagi eelistati (kommunistliku partei liikmeid, sõjaveterane, ülemuste tuttavaid)? Kust saadi ehitusmaterjale, kas nende hankimisel esines suuremaid raskusi ja…
-
Modernistlik arhitektuuri idee on asendumas n-ö termodünaamilise käsitlusega. Termodünaamika omakorda viitab tektoonikakeskse õppe nihkele hoone biotehnika suunas. Palju on räägitud passiivmajadest või nn elavatest majadest, hoonetest, mis on keskkonnaga pidevas energiavahetuses. Vana hea arhitekti-jumala hääl hakkab alla jääma kõikvõimalike spetsialistide, normide ja seaduste pulbitsevale massile. Vanast rekonstrueeritav uus, keskkonnasäästlik, iseenda väljaheiteid tarbiv maja võib osutuda hi-tech meigi alla maskeerunud drag queeniks.1 Kestlikkuse ja loodushoiu mõiste lihtsustamine,…
-
Kuidas Põhuteater, üks kultuuripealinna tippprojekte, Skoone peal hakkama saab? Sissejuhatav tekst Põhuteatri kodulehel annab üsna selge ettekujutuse, kust tuli impulss, milline oli tegijate ambitsioon, mis neid motiveeris: ehitada teatrihoone-installatsioon, mis mõjuks peale oma funktsiooni ka vormi, idee ja materjaliga. Peeter Jalakalt pärines unistus põhuehitusest, säästvate ehituslahenduste teema kogus üha tuure. Ene-Liis Semperil vormus kujutlus tummast mustast kuubist linnaruumis, arhitektuurse kuju andsid sellele Salto arhitektid. Olulise aspektina…
-
Margit Mutso: Kuidas sa jõudsid põhu kui ehitusmaterjalini? Tavaliselt üks arhitekt end materjalivalikuga ei piira.
Rene Valner: Ega see põhuvärk tegelikult olegi kõige olulisem. Majasse peab suhtuma nii, nagu me suhtume näiteks riietesse: igaüks saab aru, et on vahe, kas soe pesu on sünteetilisest materjalist või meriinovillast. Matkajad inimesed mõistavad seda eriti hästi. Kui sõidad kaks nädalat näiteks süstaga, seljas sünteetiline pesu, siis on hais selline, et seda…
-
Salto hoonete puhul on oluline eelkõige kolmemõõtmeline ruumiline kogemus, millest tulenes ka loogiline valik esitada oma tegevuse vahekokkuvõttena mõeldud näitusel makette. Ühelt poolt on see arhitektuuri representeerimisviisidest kõige vaatajasõbralikum – lihtne, ligitõmbav, emotsionaalne ja suhteliselt realistlik, teiselt poolt annab aga makett kõige puhtamal kujul edasi arhitektide endi ettekujutust ja kontseptsiooni objektist, vähendatud mastaabiga ideaalmaailma, kus muutub kõnekaks ka maketi enda esteetika. Nii on Salto maketinäitus ühtaegu…
-
Räägin siinkohal tavast allutada arhitektuursed ja linnaehituslikud otsustused ajaloopõhisele maailmapildile. Millegipärast on institutsionaliseeritud ajalugu eelistatud teiste käsitlusviiside ees. Kuidas see käib? Selleks, et arhitektuur ja linnaehitus alluks ajaloole, on vaja läbi viia mõned meelevaldsed koloniseerimistehted: esimene samm on ajaloo ümbernimetamine kultuuriks ja teine samm on võtta endale õigus otsustada, mis on väärtus. Tallinnas on selle koha hõivanud kultuuriväärtuste amet – kui üks institutsioon esindab kultuuri väärtusi,…
-
Heas elukeskkonnas pole töötust, lapsed saavad hea koolihariduse jne. Samuti loetakse oluliseks elukeskkonna kvaliteedi mõõdupuuks raha kohalolu, sel juhul kasutatakse ka sõna „majanduskeskkond”. Need mõisted või väljendid on omal kohal, kuid ei kirjelda täpselt ühte valdkonda, ühte elu osa, mida nimetatakse ehitamiseks. Majade ehitamise kõrval võib ehitamiseks nimetada kõike, mis on inimkätega loodud. Toon siinjuures vabal valikul välja mõned keskkonda mõjutavad elemendid: maanteed, raudteed, sadamad, elektriliinid,…
-
Arhitektuuri ja avaliku ruumi pärast südant valutavate kaaskodanike hulgas on üha süvenenud tunne, et midagi on mäda siin Eesti riigis. Eks see oli ajendiks ja tõukejõuks kõnealustele protsessidele ja tänaseks on vormistatud dokument „Kontseptsioon. Arhitektuurivoliniku (riigiarhitekti, valitsusarhitekti) institutsiooni loomiseks”, mille autor on riigiõiguse asjatundja Jüri Raidla oma kolleegidega.
Kontseptsiooni loomisel on läbitud mitmeid etappe, muu hulgas korraldati 2007. aastal koostöös kultuuriministeeriumiga konverents „Riik, arhitektuur ja ruumiline planeerimine”. Ürituse…
-
Ruumi kui väärtuse kaitsmine ja arendamine eeldab nii regulatiivsete kui ka institutsionaalsete abinõude rakendamist. Tänaseks välja pakutud riigiarhitekti ameti projekti kohaselt saaks riigiarhitekti institutsioon nimetatud abinõude hulgas olema kesksel kohal. Valitsuse koalitsioonilepingu punkt 7 toetab riigiarhitekti ideed järgmiselt: „Arukam haldus: ehitus- ja planeerimistegevuse seadustiku loomise käigus kaalume riigiarhitekti ametikoha loomist ning planeerimistegevuse viimist keskkonna või majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse”.
Ruumi kaitse
Ruumilist planeerimist reguleerib planeerimisseadus, mis kaitseb nii üksikisikute…
-
Kuidas suunata turiste Tallinnast kaugemale? Kas siin võiks aidata kultuuriliste identiteetide eesmärgipärane ehitamine?
Siin on kaks küsimust. Te kas peategi hoidma turiste kontsentreeritult ühes kohas või vastupidi, peate töötama just selle nimel, et nad reisiksid üle Eesti. Mõlemal variandil on oma head ja vead. Kui turistide liikumismarsruuti laiendada, siis laiendate ka kasusaajate ringi. Kui jääda kontsentreerituse juurde, on turiste palju lihtsam juhtida ning hoida ära turismi negatiivsed…
