-
Puud ei ole puud ja majad ei ole majad, ütles Evald Aaviku usumees Pühale Tõnule. Kunstiga on sama lugu. Valimiskampaania imitatsioon on teater, koduvideo on film, klaasist rist on skulptuur ja blogi on kirjandus. Reklaam on kunst, kokandus on kunst, kriitika on kunst, müümine on kunst. Ja kui kõik on kunst, siis pole miski kunst, sest keegi ei tea, mis üldse on kunst. Miski ei erista…
-
Uut (sh arhitektuuri, eriti progressiivsemat osa sellest) on nähtud olemasoleva suhtes solvavana, millegina, mis on juurtetu ja arusaamatu. Talvistu nõustub siiski vajadusega korraldada arhitektuurivõistlusi. Järgnevalt esitan sisulise õienduse artiklile, faktivigade parandamise jätan märkustena lõppu.
Pucheri-Brambergeri juhtum
Arhitektuurivõistluse resultaadina on Tartusse Siili tänavale valmis ehitatud esimene austria arhitektide Thomas Pucheri ja Alfred Brambergeri büroo projekteeritud maja. Viidates sellele ja ka viimase aja teistele (enamikus siiski vist pealinna) näidetele,…
-
Kultuuripärandit ei saa defineerida mingist ajalisest piirist lähtuvalt, see ulatub välja tänasesse päeva. Asjad ja nähtused ei pea ootama, et saada kultuuripärandiks, ja sellena ei pea katkema nende side tänapäevaga. Kõigest, mida me loome, saab kultuuripärand loomise hetkel. Kõigest siiski ei saa kultuuripärandit, kuid valikut mõjutab rohkem asja olemus, mitte aeg. Ent just aeg ja sellega muutuvad sotsiaalsed väärtushinnangud on need, mis mõjutavad kultuuripärandi sisu. Väärtuslik…
-
Tiina-Mall Kreemi doktoritöö puudutab luterlike kirikute arhitektuuri ja sisustust Eestis keiser Aleksander II ajal (1855–1881). XIX sajandil, sealhulgas doktoritöös vaadeldaval kitsamal perioodil, ehitatud või radikaalselt rekonstrueeritud kirikuid on meil palju ja põnevaid, kuid uuritud on seda teemat vähe. Isegi XIX sajandi agulimajad on viimasel ajal rohkem tähelepanu pälvinud, rääkimata siis talurahvaarhitektuurist või mõisahoonetest. Osalt on sakraalarhitektuur ja kirikusisustus uurijate tähelepanu alt kõrvale jäänud seetõttu, et nõukogude…
-
Meenub paarkümmend aastat vana soome arhitektide hala: teil seal Viro’s on veel nii palju põnevaid väljakutseid uute hoonete näol, meie Suomi’s peame aga leppima jäänustega – eramute ja nende abihoonetega, mis veel on ehitamata. Kui mul on tulnud reisiseltsilistega viimase viie aasta jooksul sõita läbi Poola, olen juhtinud nende tähelepanu sellele, et minu teada ei ole poola arhitektuur maailmakaardil, aga eesti oma on. Vaadake suvalist arhitektuuriväljaannet…
-
Signe Kivi, kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia rektor
Mulle meeldis see korraldajate väljakutse kohe – veeta üks tund oma tavaliselt hullumeelse tempoga päevast soojas päikesevalgust ja linnulaulu täis klaaskuubikus Vabaduse väljakul. Arvasin (nagu kindlasti paljud kutsutud), et lihtsalt laman seal, silmad kinni, ja mõtlen . . . . Aga eelmise päeva õhtul haaras mind „kohusetunne“ ja tundus, et ma võiksin teha siiski midagi erialalist, midagi tavalist, aga sellist, mida pole mingil…
-
Idee autorite sõnul on eesmärk koondada ühte ruumi maksimaalne kogus inimesi, tänu kellele on Eesti kultuur jätkuvalt elujõuline, ning tuua ideede, sündmuste ja kultuuri enda tarbimise asemel fookusesse inimesed selle taga. Õilis idee, tänukummardus tegutsejatele, kellest valdav osa teeb seda sisemisest soovist ja (lõputu kordamise tõttu juba õõnsalt kõlavast) missioonitundest. Veelgi enam tänuväärne ajahetkel, mil vähemalt kunstiväljal on hakatud aktiivselt teadvustama, et kultuuri looja – kunstnik…
-
Maa omanik
Tulenevalt meie maa- ja omandireformi seadusest valitseb Soome ja Eesti linnade maaomandis otse vastandlik olukord: Helsingis kuulub linna administratiivpiiridesse jäävast territooriumist linnale 65%, sealjuures kuulub potentsiaalsest arendatavast maast linnale üle 90%, sealhulgas ka sadamad. Tallinnas on linna administratiivpiirides olevast territooriumist linna oma 20% , sealhulgas ka Ülemiste järv. Potentsiaalsest arendatavast maast kuulub linnale ca 2%! Tallinna sadamad kuuluvad riigile või on eraomanduses. Linna omad…
-
Linnas on uuesti koostamisel alusdokument, millega reglementeerida kunsti paigutamist linnaruumi. Vastutus avaliku ruumi eest on jagunenud mitmete ametkondade vahel: sellega tegelevad kommunaalamet, keskkonnaamet, kultuuriväärtuste amet, transpordiamet, linnadisainer jpt. Üks selle dokumendi eesmärk on koondada protsessi juhtimine Tallinna Linnaplaneerimise Ametisse ja lõpetada senine ametkondade tegevuse dubleerimine. Juhendis kirjeldatakse avalikku linnaruumi kunsti paigutamise ja selle hooldamise protseduure.
Probleemid avalikus linnaruumis
Praegu on avaliku ruumi kunsti peamine tellija linn, kuid…
-
Maarin Mürk: „52 idee” sündmused valiti avalikul konkursil ja iga idee teostamiseks anti linna poolt kümme tuhat krooni. Kultuuripealinna sihtasutus nõustas tegemisel ja hoolitses kommunikatsiooni eest. Ilmselt oli see mitmel puhul lihtsalt võimalus teostada mõni ammu meeles mõlkunud idee?
Gerttu Juhkam: Elasime Grete Veskiväljaga konkursi väljakuulutamise ajal Hollandis, kus avalik ruum on rohkem tähelepanu all ja inimesed kasutavad seda märksa aktiivsemalt. Tallinnas on tänav justkui vahekäik, mis…
