-
Tuletorn tekitab esmalt ikka helgeid tundeid – rand, meri, silmapiir . . . . Mida vähem neid tehnika edenedes vaja läheb, seda romantilisemaks need muutuvad.
Omal ajal hädavajalike, karide, tormide ja udu küüsist laevade, meremeeste ja kaupade päästmiseks püstitatud rajatistele lisavad tänapäeval nostalgilist lisaväärtust nii tõestisündinud kui ka väljamõeldud lood nende ümber. Pilkupüüdvad meremärgid jutustavad lisaks meresõidule ja kaubandusele veel teisigi põnevaid lugusid: jutte sõdadest, piirivalvest, merepäästest, ehitusest ja tehnikast,…
-
Tühermaa võimaldab paljut, mis teeb ta
poeetiliseks, temas peitub rohkem küsimusi
kui vastuseid. Deleuze’i järgi: korratuse idees
on korra idee pluss selle eitus pluss eituse
motiiv. Samuti on tühermaal võimalus saada
milleks tahes, tuleb lihtsalt koha potentsiaal
üles leida ja seda rõhutada.
Tühermaa mitmetähenduslikus korras on
palju rohkem võimalusi kui ühemõttelises
korrastatuses. Korras saavad asjad olla ainult
ühtemoodi, segamini olekul on aga määramata
hulk võimalusi. Seega pakub tühermaa
palju rohkem võimalusi ruumikasutuseks kui
ametlikult linnakaardile kantud pargid, skväärid
ja väljakud.
Tallinna…
-
Põhjanaabrid soomlased peavad vastavalt
seadusele kõikide hoonete juurde, mis on suuremad
kui 600 m² ja püsivalt kasutusel, rajama
varjendi. Seejuures arvestatakse minimaalselt
0,75 m² põrandapinda inimese kohta (varjend
ei tohi olla väiksem kui 12 m²). Varjend on ka
enamiku uute eramajade juures, tihti rajatakse
see mitme peale. Varjend peab tagama kaitse
kiirituse, mürkainete ja purustuste eest, seal
peavad olema täidetud hügieeninõuded, rajatud
ventilatsiooni- ja küttesüsteem. Varjendiruum
ei pea häire ootuses tühjana seisma, seda
võib kasutada veinikeldri, panipaiga või…
-
Eesti on üks väheseid paiku maailmas, kus kultuuripärandile
on pühendatud terve kuu: aeg
rahvusvahelisest muinsuskaitsepäevast rahvusvahelise
muuseumipäevani ehk 18. aprillist 18.
maini. Tänavu tähistame seda juba kahekümne
seitsmendat korda. Kuu sissejuhatuseks on paslik
teha väike tagasivaade Tallinna möödunud
muinsusaastale.
Präänik on ikka mõjusaim õpetaja, sestap
motiveerib ka Tallinna kultuuriväärtuste amet
korra aastas õnnestunud restaureerimistöid
rahalise preemia, sooja käepigistuse ja avaliku
tähelepanuga. 2001. aastal, kui kehtestati Tallinnas
üldplaneeringuga linna esimesed miljööalad,
seati kõrvuti uute piirangutega kohe
sisse ka restaureerimistoetused ja -preemiad.
See, et…
-
Need kolm hoonetüüpi on viimase sajandi jooksul selgelt mõjutanud ja kujundanud Tallinna arhitektuurset ilmet ja identiteeti. Oma argisuses (võrreldes nt kirikute või avalike hoonetega) on need elamutüübid saanud seni aga teenimatult vähe tähelepanu. Kortermajade korrashoid oli nõukogude ajal majavalitsuste, taasiseseisvunud vabariigi ajal aga tihedalt vahetuvate omanike korraldada. Viimasel ajal on paljuski tänu miljööalade osakonna tööle, ent kindlasti ka üldise teabe ja võimaluste kasvu tõttu nende korrastamisel…
-
Betooni kasutatakse igapäevases kõnepruugis sageli millegi negatiivse iseloomustamiseks, olgu põlastavalt öeldud „betoonkast”, (kultuuri)ehitiste puhul väljend „betooni valatud raha” või sobimatu suurusega hoone puhul „betoonkolakas” või „betoonkoloss”, andmata aru, et kriitikaalused hooned ei pruugi tegelikult olla üldse mitte betoonist. Sõna „betoon” tähendab siinkohal kõike koledat, rasket ja ebameeldivat. On aga olemas ka teist tüüpi inimesi, selliseid, kes armastavad seda enamiku meelest külma ja kõledat materjali iseäranis soojalt.…
-
Elujõulised ideed annavad linnale võimaluse mõõta ja arutada strateegiliste stsenaariumide ja lahenduste üle, ning teha otsuseid. „Tallinna idees” on seatud sihiks läheneda linna ruumilisele planeerimisele terviklikult. Raamatus tuuakse esile tänase ja homse linna seisukohalt olulised ruumilised õppetunnid. Ei tohi enam olla valglinnastumist – linn peab tihenema. Samal ajal tuleb aga kaitsta ka linlikku pärandit, silmas pidada tuleviku ühiskonna vajadusi – olemuselt on linn elav keskkond. „Tallinna…
-
Raamatus on esitatud rida üldisemaid ideid. Alustame Tallinna tihendamise mõttest.
O. A.: Töö käigus vaadati, kuhu on Tallinna kesklinnas võimalik lisada hoonestust, leiti, et sellist ala on palju. Kesklinna piirkonda lisati 100 000 inimest. Seda tehti märkamatult: tihendati olemasolevat struktuuri järgides, keegi ei lisanud ühtlasele hoonestusele pilvelõhkujaid.
Tallinna on võimalik tihendada ja linna vajadused on planeeringutega tegelikult juba ka mitmekordselt kaetud. Siiski võetakse arendamiseks ikkagi ette suured…
-
Puud ei ole puud ja majad ei ole majad, ütles Evald Aaviku usumees Pühale Tõnule. Kunstiga on sama lugu. Valimiskampaania imitatsioon on teater, koduvideo on film, klaasist rist on skulptuur ja blogi on kirjandus. Reklaam on kunst, kokandus on kunst, kriitika on kunst, müümine on kunst. Ja kui kõik on kunst, siis pole miski kunst, sest keegi ei tea, mis üldse on kunst. Miski ei erista…
-
Uut (sh arhitektuuri, eriti progressiivsemat osa sellest) on nähtud olemasoleva suhtes solvavana, millegina, mis on juurtetu ja arusaamatu. Talvistu nõustub siiski vajadusega korraldada arhitektuurivõistlusi. Järgnevalt esitan sisulise õienduse artiklile, faktivigade parandamise jätan märkustena lõppu.
Pucheri-Brambergeri juhtum
Arhitektuurivõistluse resultaadina on Tartusse Siili tänavale valmis ehitatud esimene austria arhitektide Thomas Pucheri ja Alfred Brambergeri büroo projekteeritud maja. Viidates sellele ja ka viimase aja teistele (enamikus siiski vist pealinna) näidetele,…
