-
Kronoloogiliselt oleks võinud eesti sisearhitektuuri tutvustamisel algust teha professionaalide õppele tugeva aluse loonud Richard Wunderlichi, Edgar Velbri ning Edgar Johan Kuusikuga, kuid Pärtelpoeg on isiksusena neist vahest värvikamgi (ja ausalt öeldes ka andekam) ning oma tegemistes justkui ise omamoodi eesti rahva XX sajandi vastuolulise ajaloo võrdpilt. Keeruliste olude kiuste on Pärtelpoeg pidevalt edasi arenenud, omandanud raamatute, aga veelgi rohkem esemete eneste abiga ehk siis mõõtmispraktika, muuseumikogudes…
-
Loen siinkohal üles varasemad väljaanded: „Kopli – miljöö, olustik, kultuurilugu 1918–1940” (1995, 320 lk; täiendatud trükk 2002, 503 lk), „Kalamaja ajalugu” (1996, 431 lk), „Lasnamäe ajalugu” (1998, 527 lk), „Pelgulinn – kultuurikeskkonna kujunemine ja areng” (2000, 551 lk), „Süda-Tatari puitasum – haritlaste linnaosa Tallinnas” (2004, 643 lk). Tinglikult võib samasse ritta panna ka raamatu „Aegna” (2008, 311 lk), sest on ju Aegna saar administratiivselt samuti Tallinna…
-
Sisutühi planeering
2008. aastal korraldati detailplaneeringu avalik väljapanek, mille tulemuseks oli enneolematult suur vastuväidete hulk. Linnavalitsus võinuks teha sellest järelduse, et senine töö ei rahulda elanikkonda ja planeeringulahenduse koostamist oleks mõistlik alustada algusest. Kuid ei, viimase kolme aasta jooksul on tekkinud küll uus planeeringujoonis, millelt on kadunud vaidlustatud lahendused, kuid uusi asemele ei pakuta. Uut planeeringut ei ole veel ametlikult avalikkusele tutvustatud, kuid see menetlub aegamööda kuskil…
-
Millise ala hõlmab Kalaranna planeering?
Algselt lahendasime me piirkonna linnahallist kuni patareini, kuid nüüd on linnahalli ümbrus sellest planeeringust eraldatud ja lahendatakse koos uue linnavalitsuse hoone planeeringuga. Planeeringu alal on määravad kaks dokumenti: Kalamaja ehitusmäärus ja ranna-alade üldplaneering.
Kalarannas on sisuliselt kaks erinevat linnaruumi. Esiteks Kalamajaga liituv tugeva reljeefiga astmestikuline riba Suur-Patarei tänava ääres, kus on ka vana hoonestust. Sellel alal oleme säilitanud paljastunud astmestikud ja loonud suhteliselt…
-
H. K.: Kevadel sõlmisime EKAga koostööleppe, mille alusel TTK lõpetanud üliõpilased konkureerivad omavahel neljale riigieelarvelisele magistrikohale EKAs. Sel aastal juba astuski neli meie lõpetanut EKAsse eelarvelisele pluss veel üks eelarvevälisele magistrikohale. See on minu hinnangul praegu optimaalne.
Milline on tung arhitektuuriõppesse ja kui palju tänavu sellele erialale inimesi vastu võeti?
H. K.: TTKsse oli soovijaid üle kahesaja, vastu võtsime 36 inimest: 25 riigieelarvelistele pluss 10 tasulistele kohtadele.…
-
Ka tellija arhitektuuriteadlikkus on aastatega kasvanud. Nagu eespool öeldud, on eratellijad läbi viinud hulgaliselt arhitektuurivõistlusi. Leonhard Lapini osutus maitsetutele reklaamidele hoonete fassaadidel ei ole õnneks praegu enam nii suur probleem kui kümmekond aastat tagasi. Hoonete ja neid ümbritseva ruumi väärtusest on hakatud aru saama, järjest rohkem hinnatakse seda, milline on maja, ja ka seda, mis on maja ümber. Arhitekt peab ka ise tellijat harima, selgitama, et…
-
Soome arhitektuur on kogu sajandi olnud maailma tipus ja selles ühiskonnas suhtutakse arhitekti töösse väga delikaatselt; isegi iga silt, mis fassaadile pannakse, kooskõlastatakse autoriga, sest ka see kuulub autoriõiguse sfääri. Meil aga katab hoonete fassaadi sageli maitsetu ebamastaapne hoone stiiliga sobimatu reklaam, mis surub ehituskunsti pigem reklaami fooniks. Soomlaste kogemusi pole aga iseteadvad eestlased kuidagi arvestanud, ikka püütakse ise katse-eksituse meetodil lahendus leida.
Me vaatame lätlastele, eriti…
-
Iga meie tegu mõjutab tulevikku. Uskusime, et see üsna julge ja poeetiline näitusekontseptsioon edastab meie sõnumi kongressi osalejatele ja külastajatele. On küsitud, kas nüüdisaegne arhitektuur mängib olulist rolli inimeste elukvaliteedi ja keskkonna parandamisel ka veel 2050. aastal ning edaspidi. Pärast Jaapani põhjaosa tabanud katastroofi on meie vastutus eriti suur. Meie, BAUA arhitektid, oleme veendunud, et ükski, ka mitte väga hea visioon eraldi ei saa luua sobivat…
-
Seekordse UIA teema pärineb kevadest, mil hiidlaine murdis Jaapani linnu. Enamik esinejaid oligi Jaapanist ning suur osa neist manitses arvestama keskkonnaga. Tõusva päikese maal tegelevad arhitektid valdavalt vaid majadega, nende linnades puudub loomingulise planeerimise kogemus. Eurooplasele tundus see üleskutse veidi kentsaka endale tuha päheraputamisena. Aasta eest räägiti UIA nõupidamisel Haiti katastroofist, nüüd jäi aga mulje, et uue häda ilmnedes on eelmine häving ununenud.
Miljonit arhitekti koondav UIA…
-
Kui tark rabi vastas kõigile kolmele, et neil on õigus, mida siis tahta lihtsalt arhitektide liidu esimehelt? Ei ole ta targem kui vana rabi, olgugi et paljud seda ootavad. No pole mitte. Küll aga tean ma liidu esimehena, et see lugu pole see, mida mitmed vaatajad-kuulajad loodavad või arvavad selle olevat. See kaklemise teema nimelt. Seletuseks siirdun arusaadavamasse jalgpallimaailma. Mõeldakse ju Eestis praegu jalgpalliterminites, me lihtsalt…
