-
1924. aastal toimus uus rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, mille tingimused sisaldasid supelasutuse ruumiprogrammi, kus oli eristatud meeste ja naiste osakond. 43 konkursitöö seast, millest 20 oli Soomest, võidutööd ei leitud. Teiste hulgas võttis konkursist osa ka Alvar Aalto, kelle projekt „La Tour de Soleil” avastati uuesti 2002. aastal. Seda Aalto projekti kannab „kultuurisauna” idee, millest õhkub Rooma termide väärikust. Aalto jaoks polnud tegu mitte kuurordi raviasutusega, vaid ühiskonda…
-
Turism kui selline on naljakas nähtus. 1950. aastal oli tegu veel 25 miljoni rahvusvahelise „saabujaga” üle kogu maailma, kuid juba 2005. aastal räägiti 806 miljonist turistist aastas.1 Eksponentsiaalne kasv on viinud selleni, et aastal 2012 ületavad „saabumised” miljardi piiri, ja aastaks 2030 ennustatakse 1,8 miljardini jõudmist. See tähendab, et iga päev ületab mõne riigipiiri 5 miljonit inimest, olgu siis töö, meelelahutuse või mõnel muul eesmärgil. Oktoobris…
-
K. B.: Küllap arvatakse Eestist nii nagu kunagi arvati Taanist: taanlased pole itaallased, nad on külmad põhjamaa inimesed, kes ei tule välja sotsialiseeruma.
Kadri Klementi: Tallinna üks suur probleem on ka see, et peaaegu kuskil ei saa olla tasuta. Näiteks Raekoja platsis, kus on palju kalleid kohvikuid, lihtsalt niisama istumiskohti ei ole.
Kas kogu teema peaküsimus pole mitte vastava poliitika kujundamine, mitte arhitektuur ise? Kõigepealt peab suutma omavalitsusele…
-
•
Mart Pordi eluloolised faktid on muu hulgas kõnekad nõukogudeaegse võimuaparaadi pikatoimelisuse ja isikukesksuse aspektist: uue ajastu lävel 1950. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi arhitektina lõpetanud mees töötas järgmised 40(!) aastat instituudis Eesti Projekt, kuhu oli koondunud ka kogu toonane linnaehituslik aju, oli sellest ajast ligi 30 aastat instituudi peaarhitekt ning peaaegu 25 aastat ka Eesti NSV Arhitektide Liidu esimees, kuni 1979. aastal sai ta noorte arhitektide eestvõttel…
-
Ajakirja kaasautoriteks on olnud maastikuarhitektid, kirjanikud, arhitektid, kunstiajaloolased, geograafid. Niipalju kui on kirjutajate hulgas eri elualade esindajaid, on ka erinevaid vaatenurki. See on andnud väliruumi tõlgendamisele ja mõtestamisele juurde mitmekihilisust. Ajakirjas on Ilmunud ajaloolisi ülevaateid ja uurimusi, reportaaže linnaaktsioonidelt, mõtisklusi, pildialbum Tallinna piiretest ning erinevaid fotoseeriaid. Oleme esitlenud värskelt valminud või valmivaid väliruumi objekte. Iga numbri juurde kuuluvad ka persoonilood: siiani oleme tutvustanud nii kohalikke (Lootusprojekt)…
-
Suurürituse õnnestunuim osa oli välismaiste peaesinejate ülesastumine. Kahtlemata tekitas enim elevust superstaar Jan Gehli emotsionaalne ettekanne, kuid see ei jätnud sugugi varju ka teisi suuri tegijaid: Mary Bowman (Suurbritannia), Maria Ignatieva (Rootsi), Antje Stokman (Saksamaa), Elias Torres (Hispaania), Tilman Latz (Saksamaa), Juliette Bailly-Maitre (Prantsusmaa). Kongress jagunes pealoenguteks ja nende vahel toimunud plenaarsessioonideks (3-4 sessiooni korraga), kus käsitleti eri teemasid lühiformaadis ettekannetes, millele järgnes arutelu.
Protsessist osasaamine
Maailma maastikuarhitektide…
-
Puitarhitektuuri võistlusel riigi imagoloogia ja propagandaga ei tegeletud, siin hinnati tarku lahendusi. Konkursi žüriisse kuulusid peale minu arhitektid Peeter Pere ja Urmas Elmik ning insenerid Targo Kalamees, Indrek Peterson ja Märt Riistop. Mitmedki arhitektuurselt lahenduselt kaasakiskuvad hooned pudenesid sõelast läbi, kuna insenerid osutasid nende ehituslikele vigadele või lihtsalt ebaotstarbekatele lahendustele: puidu vastupidavust mitte arvestavatele liialt toestatud konstruktsioonidele või pelgalt esteetilistel põhjustel loodud ebaotstarbekalt tillukestele aknaplekkidele, sellistele…
-
Üks oluline valdkond arhitektide jaoks on arhitektuuriharidus. Vaevalt said kunstiakadeemia ja tehnikakõrgkool omavahel olulistes asjades kokku lepitud, kui pinnale kerkis uus arhitektuuriõpet planeeriv kõrgkool – Tallinna tehnikaülikool. Kui otstarbekas on see suures pildis vaadatuna, sellele on plaan keskenduda juba uuel aastal. Omaette valus teema on aga kunstiakadeemia füüsilise keskkonna saatus, mis on kogu aasta vältel vaikselt meediapildis tuksunud ning millele aasta lõpupäevil ka üks konkreetne vastus…
-
Kummituslinnastumisest pole pääsu (olnud) ühelgi postindustriaalsel lääneriigil. Õpetlikke näiteid, kuidas olukorrast minimaalsete armidega välja tulla, võib tuua lähemalt Soomest (Nurmes, Heinola, Imatra) või kaugemalt Ida-Saksamaalt (Scwedt, Hoyerswerda). Kõigil juhtudel on linnade ümberkorraldamine võtnud aega kümme kuni viisteist aastat. Eesti kummituslinnadest on kirjutanud IdaVirumaa näitel Kaarel Tarand,3 kutsudes maapiirkondade asemel toetusraha andma väikelinnadele. Nõustun, tegutseda tuleb kohe ja radikaalselt, sest iga aastaga läheb lagunevate linnade päästmine kulukamaks…
-
Sotsiaalne irdumine
Paneelelamute elanikkonda iseloomustab suur sotsiaalne irdumine ja see ei ole ainult linna probleem. Aet Annist kirjeldab „linlikku huvipuudust” ka Eesti keskuskülas.* Selle nähtuse juured on nii ruumilises kui ka sotsiaalses keskkonnas. Muudatused ühiskonnas on keeranud segi inimeste omavahelised sotsiaalsed, majanduslikud ja hierarhilised sidemed, mille tulemusel on üles kerkinud hulk probleeme, mis väljenduvad nii inimeste vaimses kui ka füüsilises tervises, võimaluses mõista enda ümber toimuvat ja…
