-
Muidugi on arhitektil võimalus sedavõrd alandavatel tingimustel mitte osaleda ses protsessis. Pean tunnistama, et ise ei osalegi, aga ma ei saa midagi ette heita ka neile, kes seda teevad. Olulisi hooneid ehitab põhiliselt riik või kohalik omavalitsus oma allasutuste kaudu (keda esindab tihti RKAS). Need on majad, millel on sümboli väärtus, mis mõjutavad keskkonda tugevamini kui eratellijate püstitatud valdavalt elu- või ärihooned. Loomulikult on arhitektidel ambitsioon…
-
Eriline näide siinkohal on arhitekt Laur Piheli ja Tauno Aadma projekteeritud Neeme küla eramu juhtum: palkmajade tootmise alal toimetav eesti ärimees on võtnud omavoliliselt selle elamu oma näidistooteks (nimetatud ärimees ei ole hoone tellija) ja ka turunduse näidiseks ning asunud seda usinasti müüma kogu maailmas. Selle majaga 99% sarnane koopia on valminud Hispaanias. Tegemist on ilmselge intellektuaalse omandi vargusega, sest autorilt ei ole nõusolekut küsitud ega…
-
Erineva tausta tõttu on kõigil teil ka erinev agenda. Kellele täpsemalt on teie tegevus suunatud?
B. S. S.: Islandil loodi 2008. aastal värske katusorganisatsioon, disainikeskus, mis ühendab üheksat loomingulist liitu: maastikuarhitektid, graafilised disainerid, moekunstnikud, arhitektid, sisearhitektid, tootedisainerid, kullassepad, keraamikud ja tekstiilikunstnikud. Meie põhiülesanne on otsustusprotsess, valitsemine, ja seega on väga oluline koondada erinevad hääled ühte tervikusse. Island ei pankrotistunud ainult rahalises mõttes, me jõudsime sinnamaani ka vaimselt,…
-
Kohandamise kategoorias valis žürii võidutööks slovakkia arhitekti Pavol Paňáki nädalavahetuse ateljee. Pavol Paňák, kes tegi suurema osa rajatisest valmis oma kätega, kohandas kümne aasta jooksul tellistest põletusahju Karpaatide jalamil Čachtices isiklikuks tellistest pelgupaigaks. Ehitis on põnev ja emotsionaalne. Huvitav on see, kuidas ta sulandub ühte loodusliku ümbrusega, milline ruum on loodud. Stuudio põhimahu moodustab endine telliste põletamiseks loodud ahi. Kuna arhitekt on veendunud, et arhitektuur nõuab…
-
Emil Urbel: Kui võtta lahti näiteks ArchDaily koduleht, siis on selge, et arhitektuuris on kõik juba enne meid seitse korda ära tehtud ja kindlasti paremini, kui meie seda suudame. Aga kas on olemas rahvuslik arhitektuur? Miski, mis on omane just Eestile, meie kohale, meie kliimale, maastikule, miski, mis on sobiv meie meelelaadile, mis järgib meie traditsioone? Rene Valner meenus kohe kõigile – mees, kes ajab oma…
-
Elukeskkond on meie kõigi tegevuse ühisosa. Meie saame seda muuta ning nii huvigruppide kui ka rahvusvaheline koostöö on kõige alus. Meie elukeskkond ja ruum on linn ja tulevikus saab see nii olema järjest kindlamalt. Oleme siin laua taga kõik erineva taustaga, erinevatest valdkondadest. Mida märksõnad „elav linn” ja „unistuste linn” teile oma valdkonnast lähtuvalt tähendavad? Kuidas te konverentsi pealkirja seletate, millises kontekstis seda tuleb vaadata?
Katrin Paadam:…
-
Kirikuga konkureerinud Suurgildi hoonesse rajatud ajaloomuuseumi uue püsiekspositsiooni (Margit Aule, Liis Lindvere ja Margit Argus) puhul ei valmistanud žüriile erilist rõõmu saali parketi kohale tõstetud sinka-vonka põrand (juhtmed oleks saanud peita ka intelligentsemal viisil), kus nii mõnigi vaataja on komistanud, ning ka lennukas postamentide vorm. Kahtlusi ei tekitanud aga läbimõeldud kollektsioonide ja kurioosumitega veinikelder, kus on ruumide autentsust hästi ära kasutatud.
Väikeseks ruumiks nimetatud kategoorias oli heitlus…
-
K. K.: Kas võib öelda, et peale inimeste huvide laienemise on märgatav ka varem üksteisest väga kaugel asunud teemade koondumine, kahe väga erineva asja kokkusaamine?
CJ. L.: Jah, kindlasti. Maailm on tohutult muutunud just suurte muudatuste tõttu teadmusloomes ja infovahetuses. Ühtaegu on tegu nii teadmiste avardumise kui väga konkreetsete teadmiste kokkusaamisega. Ma arvan, et selle on ajendanud püüd muuta maailm säästlikumaks.
Aet Ader: Sinu büroo asub Londonis, kuid…
-
Nii on sündinud ka Eesti Rahva Muuseumi projektidega. Seda kindlasti seetõttu, et tegemist on eestlastele erakordselt südamelähedase, võib öelda, et omalaadse monumendi rajamisega rahvuse ajaloole – esivanemate ainuomasele loomingule.
Muuseum tänapäeva mõistes ei ole loomulikult enam see, mis ta oli antiikaja Kreekas. Süstematiseeritud ja kirjeldustega muuseumikogud hakkasid Euroopas tekkima alles XV sajandil, esialgu erakogudena. Esimene riiklik muuseum Euroopas avati Inglismaal – Briti muuseum 1753. aastal. Järgmine loodi…
-
Mõned majad on siiski päris hirmutavas olukorras. Kui nõukogude ajal mõõdeti hoonete „moraalset amortisatsiooni”, millel polnud suurt pistmist hoone tegeliku seisukorraga, siis tänapäeval võiks jaotada hooned riskigruppidesse nende omanike järgi. Võib öelda, et suur risk hävida on majadel, kus a) mõni korteriomanikest on kuskil kaugel ära, keeldub kommunaalkulusid maksmast, laseb lõhki külmuda oma torudel ning teised elanikud peavad teda kohtu kaudu taga ajama, b) enamik korteriomanikest…
