-
1986. aasta alguses eksponeeriti Moskvas Arhitektide Keskmajas kõige suuremat Eesti tollase arhitektuuri näitust, mis kinnitas selle liiduvabariigi arhitektuuri suurt autoriteeti Nõukogude Liidu territooriumil. Näitus oli suurepäraselt kujundatud (autor arhitekt Andres Alver), suure osa moodustasid originaaljoonised ja visandid.
Eesti pole suur riik, aga kultuuriüritusi korraldati siin mastaapselt ja professionaalselt, seejuures külalislahkelt ja soojalt. Tuleb meelde Pärnu linnaarhitekti Olev Siinmaa saja aasta juubel, mille raames tuli kokku üle 150…
-
Gozakit painas rahuldamatu rännukirg, mistõttu tal õnnestus näha arhitektuuri ja kohtuda oma paljude sõprade-tuttavatega. Esimene välisreis sai teoks 1961. aastal, kui arhitekt sõitis rongiga läbi Euroopa Inglismaale ja tagasi. Esimene Soome reis, üks paljudest, toimus 1963. aastal; Alvar Aalto, oma suurima õpetajaga, kohtus ta Helsingis 1974. aastal. Eestisse sattus Gozak 1960ndate keskpaigas, füüsikaõpetaja ja haridusteadlase Ene-Silvia Sarve kutsel. Sarv oli Moskvas ülikooliõpingutel ja tutvus Gozakiga ühiste…
-
Valitud objektid on kaardil kategoriseeritud (tänav, surnuaed, ajutine objekt, väljak, park, eriotstarbeline objekt, taristu, militaarobjekt, mälestusmärk, väikevorm, spordiväljak, maastikukunst – need veel täienevad), otsida on võimalik ka nii aastaarvu kui autori järgi. Iga objekti juurde on koostatud väike tekst taiese ajaloo, autori jne kohta.
Objektide valikul arvestasime iga objekti ajastuomasuse ja erilisusega omas kategoorias. See tähendab, et kõike leitut ei ole valimatult veebi paisatud, vaid kaardistajad analüüsisid…
-
Linnaelu
Linnaelu sünnib elanike interaktsioonis, mitte planeeringu tõttu, meenutavad väljaande autorid. Plaan loob linnaelule siiski füüsilise raami, kas toetab või takistab seda. Ka hoonete välimus võib olla atraktiivne või vastupidi – eemaletõukav.
Tänavad ja turuplatsid on areen, kus kohtuvad erineva taustaga inimesed. Need kohad peavad olema ahvatlevad ja paljulubavad, rõhutatakse linna aruandes. Seal toimuvad laadad, kontserdid, tänavateater, manifestatsioonid, demonstratsioonid jne, ikka demokraatlikul alusel. Seepärast pole soovitav suurt osa…
-
Kes teeb selliseid planeeringuid? Ja kes on see idioot, kes need vastu võtab? Vastus on: neid teevad planeerimisfirmad, firmad, kus pole tööl ühtki arhitekti, ehk vaid geodeedid ja maamõõtjad, ja vastu võtavad kohalikud omavalitsused, kus samuti ei tööta ühtki kvalifitseeritud arhitekti. Antud juhul on omavalitsus lausa planeeringu tellija.
Eestimaa on täis arulagedaid, maastikku ja kultuuri eiravaid planeeringuid, mille tegijatel ilmselgelt puudub piisav haridus, et luua kestlikku…
-
Planeerija kutsestandard
Planeerija kutsestandard kirjeldab planeerija pädevust osaleda oma eriala spetsialistina planeeringu koostamise ja menetlemise eri etappides. See ei puuduta seadusekohaselt riigile ja kohalikule omavalitsusele pandud õigusi ja kohustusi. Ruumilist keskkonda puudutavad otsused tehakse avalikes institutsioonides, kellel on planeeringu liigist lähtuvalt selleks seadusega antud õigus. Planeerija kutsega isik on pädev koostama planeeringuid ja vastavas asutuses töötades valmistama ette ruumilist keskkonda puudutavaid otsuseid, sealhulgas planeeringute algatamise, kooskõlastamise, järelevalve…
-
Salmaan Craigi loeng näitlikustas, kuidas mõõtkava võib osutuda mateeriast olulisemaks. Materjalide omadusi näitab see, mismoodi need erinevas olukorras käituvad. Materjali käitumise seos materjali skaalaga on nähtavaim nanomeetri mõõtkavas, kus mateeria töötlemine aatomi tasandil lubab meil tehnoloogia abil konstrueerida struktuure nii, nagu teeb seda loodus: aatom aatomi, molekul molekuli kaupa. Uute eriliste omadustega ehitusmaterjalide leiutamine loob arhitektile või disainerile olukorra, kus tema kasutada on näiteks ülivõimekad komposiit-…
-
26. ja 27. aprillil toimub Kultuurikatlas üritus nimega „Vaba linn”. Mis see on? Keda sellele üritusele oodatakse?
Herkko Labi: „Vaba linn” on valdkondadevaheline dialoogisündmus, keskendutakse vabavara mõttevoolu ja globaalse liikumise võimaluste kasutamisele linnaruumi uurimisel ja omaalgatuslikul mõjutamisel. Vabavara seostatakse tavaliselt vaid tehnoloogiaga, sõnapaaridega nagu „avatud lähtekood” või „tasuta tarkvara”. Tegelikult on vabavara mõtlemisviisina väljunud juba IT-valdkonna piiridest ning räägib iga päev kaasa kultuuri, poliitika, kogu ühiskonna arenguprotsessides.…
-
Võistlusele oodatakse uue eesti maakodu eskiislahendusi, mis lähtuvad Lahemaa ja Eesti külaarhitektuuri ruumilisest ja kultuurilisest eripärast. Peaküsimus on: kuidas rajada tänapäevast ja kvaliteetset arhitektuuri ning hoida seejuures elujõulisena väärtuslikku külakeskkonda, selle miljööd? Võistlusega mõtestatakse laiemalt Lahemaal elamist, peetakse dialoogi ja tugevdatakse kontakte maapiirkondades ehitamisest huvitatud kinnistuomanike ning külakonteksti mõistvate arhitektide vahel.
Võistlusaladeks on valitud neli fiktiivset Lahemaa paika, kus ilmneb selle (ja laiemalt Eesti) külade iseloomulik tüüpolukord…
-
„Gulliveri kaart”
„Gulliveri kaart” põhineb 1989. aastal arhitekt Junzo Okada käivitatud Jonathan Swifti „Gulliveri reisidest” inspireeritud metoodikal, mis annab projekti uuringutele sisendi kõikide huvigruppide kaudu. Nii sündis ka Tallinna „Gulliveri kaart”,mis laotati mullu festivali „Disainiöö” aegu üheks päevaks Vabaduse väljakule 50 sentimeetri kõrgustele poodiumitele, kogu pindalaga 40 ruutmeetrit. Tegu oli teisaldatava kaardiga, mis oli tükeldatud vastavalt Tallinna vanalinna tsoonidele, mille vahel sai vabalt liikuda ja mida sai…
