-
Kataloog on visioonielamus. Siit ei leia moedisaini analüüsi või traditsioonilist kontekstikirjeldust. Veenre on andnud mõned leheküljed kunstilistele esseedele ning tähistab hetkeolukorda sõnadega: näivus, stiil, eskapism, printsid, metsikus, patt, müüdid, kaamos . . . .
Tanel Veenre on kohalik Vreeland. „Olen Diana, jumalanna. Minust saab täpselt see, kes ma tahaksin olla,” tsiteerib Veenre Diana Vreelandi näitusekataloogi „Kaamos” essees „Mood ja müüt”. Vreeland oli XX sajandi moeikoon, -toimetaja, kuid olulisim on siinkohal…
-
Mood ja muuseum?
Museoloogilisest vaatepunktist on mood valdkonnana jäetud üksi ula peale – meil ei ole mitte ühtegi muuseumi, mis koguks süstemaatiliselt moekunsti. Ja sellest on kahju. Ma ei arva, et see mõjutaks kuidagi valdkonna elujõulisust, küll aga toetaks sellise muuseumi olemasolu moekunsti mõtestamist osana kultuurimälust. Mingil määral võiks see ju aidata ka käivitada ja elavdada moekunsti radikaalsema ja kontseptuaalsema tiiva tegevust. Praegu toimub see ilma igasuguse…
-
Kas lähtud oma loomingus ühest ideaalist, mille poole kõigi projektidega pürgida, hoolimata nende mõõtkavast või otstarbest?
Mõõtkava on väga tähtis, otsuseid ja meetodeid võib kohandada mis tahes projektile. Arhitektuur moodustub (liikumis)voogudest, ruumiprogrammist ja nende seosest kasutajaga – millestki dünaamilisest ja ebastabiilsest, erinevatest energiatest. Tõsi, väga väikeste projektide puhul ei saa tegeleda otseselt ruumiprogrammiga, kuid mingil määral sisalduvad kõik nimetatud komponendid ka kõige väiksemates projektides, ehkki omandavad seal…
-
Kuna uuendame Eestis oma arhitektuuripoliitikat jätkuvalt, siis on küllap mõistlik arvestada siinjuures Euroopa Liidu mõttesuundadega: see, mida teeme Eestis, peaks kokku kõlama Euroopa huvidega. Millised on kolleegide kogemused mujal ja kas arhitektuuripoliitika on ennast Euroopas õigustanud?
Yoko Alender: Valdkonna probleemid on kogu Euroopas ühesugused. Põhilisteks murekohtadeks on avalikkuse vähene teadlikkus arhitektuurivaldkonna kitsaskohtadest, projekteerimise riigihanked, valdkonna halduse killustatus ja muidugi vajadus muutuvas majanduslikus reaalsuses oma koht leida. Arhitektuuripoliitika…
-
Eesti Arhitektide Liidu välja kuulutatud arhitektuurivõistlustele „Eramu 2008–2012” ja „Väikeobjekt 2010–2012” laekus tänavu 78 tööd. Võistluste eesmärk oli tunnustada huvitavamaid eramuid ning väikeobjekte, mis valminud neis ajavahemikes. Žüriisse kuulusid arhitektid Marika Lõoke ja Jaak Huimerind, sisearhitekt Toomas Korb, näituse ja kataloogi kuraator Merle Karro-Kalberg ning välisliikmena Soome arhitekt Mikko Summanen. Mõlemal võistlusel anti välja üks peapreemia ja kolm võrdset preemiat. Võitjad kuulutati välja koos näituse avamise…
-
Kõnealune bussijaam kujutab endast suurema osa Tel Avivi elanike jaoks arusaamatut ja vihatud, siiani (20 aastat pärast valmimist) jätkuvalt ligikaudu kahe kolmandiku ulatuses tühjana seisvat kolossaalsete mõõtmetega betoonist monstrumit. Brutaalse stiili poolest tuntud Iisraeli arhitekti Ram Karmi projekteeritud ning Tel Avivi lõunaosas, linna kõige vaesemas piirkonnas kõrguv kaheksa korrusega megastruktuur mõjub koos oma massiivsete kaldteedega pigem postapokalüptilise palee kui tänapäeva reisiterminalina. Ligemale 230 000 m2 hõivav…
-
Harilikult sõltubki arhitektuuri- ja linnaehituse võistlustulemuste puhul kõik žüriist. Seekord oli žürii esimees Ain Tammvere (AS Emajõe Ärikeskus), teised žürii liikmed aga Kersti Seli Dorpatist, Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus ning arhitektid ja arhitektide liidu esindajad Andres Kadarik ja Margit Aule. Ekspertidena olid kaasatud Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus esindaja Kalle Rõõmus, detailplaneeringu koostaja Artes Terrae tegevjuht insener Mart Hiob ja Liikluslahenduse liiklusspetsialist Sulev Sannik.
Võistluse eesmärgiks oli bussijaama ja…
-
Kuidas juhtusite New Yorgis „Bioesti” festivalil osalema? Mis teeb selle näituse siin eriliseks? Milline oli festivali näituse algidee ?
Kärt Ojavee: Karin Laansoo tegi meile ettepaneku teha esitlus või näitus „Bioesti” festivalil. Võib-olla natuke tõukas ideed tagant ka meie installatsiooni esitlemine eelmisel aastal New Yorgis Issey Miyake Tribeca poes. Meie idee oli luua keskkond, kus materjalid ja objektid harilikus elukeskkonnas toetaksid päeva rütmi ja aja tsüklit ning…
-
Juuni algul toimus Tallinnas Soome disainerite liitu Ornamo1 ning selle nüüdisaegse tarbekunsti alaliitu Taitelijat O2 tutvustav seminar, mille laiem eesmärk oli leida koostöövorme Eestiga. Soome kunstnike liidust eraldi seisva disainerite liidu Ornamo tegevus jaguneb kahe suuna vahel: 1) disaini suund koondab disainereid, kes töötavad ettevõtetes ja tööstuses, sh sisearhitektid, mööbli-, tekstiili- ja moedisainerid ning tootedisainerid; 2) tarbekunst, mis hõlmab nüüdiskunsti professionaale, kelle fookus on materjalidel, sh…
-
Marko Kekišev tegi seda jälle! Juba neljandat korda on ta suutnud Eesti passiivsevõitu disainerkonnalt välja nõuda nende uusimad plakatid. Huvi Haapsalu disainifestivali raames toimuva kultuuriplakatinäituse vastu kasvab üha. Tänavu valiti 100 parimat välja juba 257 esitatud töö seast. Saja hulgast omakorda valis žürii (Kalle Toompere, Anne Pikkov, Dan Mikkin, Mart Anderson, Jaanus Eensalu, Heino Prunsvelt ja Marko Kekišev) kümme kõige paremat. Need kümme on selle lehekülje…
