-
Äsja lõppes võistlus „Eesti disaini juurte juurde”, et uute toodete valmistamiseks möödanikust leidlikke nippe noppida ning tutvustada meile ainuomaseid materjale ja tehnikaid. Rotermanni kvartalis on taas avatud Disainielevaator. Kestliku disaini näidetega on festivalikülastajate ees Soome disaini paremik näitusega „Vastupidav ilu”. Tutvustatakse ka Lahti tänavuse biennaali väljapanekut. Oma näitustega on kohal selleaastased Soome disainifoorumi noore disaineri auhinna võitjad Mari Isopahkala ja Iina Vuorivirta. Eesti tootedisaini tutvustab näitus …
-
Äsja lõppes võistlus „Eesti disaini juurte juurde”, et uute toodete valmistamiseks möödanikust leidlikke nippe noppida ning tutvustada meile ainuomaseid materjale ja tehnikaid. Rotermanni kvartalis on taas avatud Disainielevaator. Kestliku disaini näidetega on festivalikülastajate ees Soome disaini paremik näitusega „Vastupidav ilu”. Tutvustatakse ka Lahti tänavuse biennaali väljapanekut. Oma näitustega on kohal selleaastased Soome disainifoorumi noore disaineri auhinna võitjad Mari Isopahkala ja Iina Vuorivirta. Eesti tootedisaini tutvustab näitus…
-
Ilmo Liive
24. III 1936 – 7. IX 2013
Teatame kurbusega, et 7. septembril lahkus kauaaegne Eesti Arhitektide Liidu liige Ilmo Liive.
Ilmo Liive lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi arhitektuuri eriala 1967. aastal. Õpingute kõrvalt, juba 1959. aastast, töötas ta Kommunaalprojektis, kus tõusis arhitekti ametikohalt projekti peaarhitektiks. Pärast kunstiinstituudi lõpetamist suunati ta Tartusse, kus ta aastail 1968–1969 töötas Tartu linna peaarhitektina.
1970. aastal naasis Liive Tallinna ja asus tööle…
-
Digitaalse projekteerimise uue suunana õpitakse looduselt seda, kuidas kunstlikult simuleerida arengu- ja kasvuprotsesse, mida harilikult kohtab looduses. Selleks, et luua arhitektuuri, mis oskab loodusliku organismi moodi kohaneda ja areneda kooskõlas ümbrusega, kasutavad arhitektid oma töös nii disaini, arvutus- ja inseneriteadust kui ka bioloogiat ning hõlmavad projekteerimisprotsessi robootika, materjaliteaduse, nanotehnoloogia, biotehnoloogia ja geneetika.
ArchiLabi näitusel osalejate sekka kuuluvad näiteks Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengusarja raames Tallinnaski käinud Achim…
-
Kuigi kõik arhitektuuriga seotud institutsioonid püüavad olukorda parandada, näib nišistumise tendents aina süvenevat. 1990ndate alguses loodi arhitektuurimuuseum (EAM) eesmärgiga koguda ja säilitada Eesti arhitektuuripärandit ning jagada seda üldsusega. Muuseumi tegevuse fookuses on kogud ja näitused ning muuseumist on kujunenud väärika ajalooga institutsioon. Muuseumist peaaegu 18 aastat hiljem loodi arhitektuurikeskus (EAK), et teha arhitektuur ühiskonnas nähtavamaks ja täita tühimikku, mis seni oli süsteemselt täitmata. Keskuse tegevus on…
-
Kadri Klementi: Väike-Õismäe-teemalise visioonivõistluse žürii koosseisus Bjarke Ingels, Inga Raukas ja Endrik Mänd pidas esikoha vääriliseks teie tööd. Kuidas te oma idee mõne lausega kokku võtaksite?
Lindsay Harkema: Meie ideel on kaks mõõtkava: linnaplaneerimise mõõtkavas nägime ette ümbruskonna alade olulisemate funktsioonide toomise ka Väike-Õismäele, et luua tervele alale mitmekesine keskus. Hoone mõõtkavas tegime ettepaneku avada majade maapinnatasand, et tagada elav, katkestusteta avalik ruum.
Klementi: Mainisite enne, et Väike-Õismäe…
-
Plakativõistlus toimus küll rahvusvahelise vene teatrite festivali „Odessa kohtumised” raames, kuid osalemiskutsed saadeti laiali üleilmselt. Nii nagu võiski oodata, tuli kõige rohkem osalejaid kohale Ukrainast ning Venemaalt, kuid rahvusvaheline mõõde oli igati tagatud, sest peale SRÜ riikide osalejate, kes esitlesid just venekeelsete teatrite plakateid, lõid kaasa plakatikunstnikud nii Soomest, Lätist, Leedust, Iirimaalt, Rumeeniast ja Bulgaariast kui ka kaugematelt maadelt – Jaapanist ja Iisraelistki.
Eestlaste osavõtt oli…
-
On tähelepanuväärne, et seekordse „Ars Electronica“ festivali teema on mälu: selle evolutsioon, areng ja kadumine, nii tehnoloogias, looduses kui tulevikus.1 Austrias Linzi linnas 5. kuni 9. septembrini aset leideval meediakunsti aasta olulisimal suursündmusel on otsustatud uurida nii arvutiinseneridelt, filosoofidelt kui kunstnikelt, kuidas tulevik hindab ümber andmehulgad, mida toodame, kogume, salvestame, taaskasutame ja kokku segame, et uuesti andmeid juurde toota, koguda, salvestada, taaskasutada, kokku segada jne? Mida…
-
Kuidas tekib kohamälu?
On üsna kindel, et kohamälu on tekkinud evolutsioonis mitmel korral ja üsna sõltumatult. Hea kohamälu peab olema lindudel, kes rändavad tuhandeid kilomeetreid ja jõuavad tagasi oma pesasse, mida kasutasid eelmisel aastal. Kuid hea kohamälu on ka näiteks kaevuvatel herilastel, kes peavad ühte ja samasse urgu mitmel korral tagasi pöörduma. Kõige paremini on uuritud näriliste kohamälu.
Kuidas vormub kogetud keskkonnast nn mälupilt, mis on ilmselt…
-
Trükipressi ja fotograafia leiutamine on kaasa toonud suure pöörde, kuid kõikehaarav digitaalrevolutsioon, mille vilju tänapäeval maitseme, on eelnimetatutest tunduvalt mõjuvõimsam. Raske on nimetada eluvaldkonda, mida kõrgtehnoloogia ei haaraks, elame võrguajastul, mille üheks olulisemaks märksõnaks on „hüpersotsiaalsus”. Lev Manovitš (sünd 1960. a Moskvas) on tabavalt öelnud: arvutikultuurile on ainuomane varieeruvus, s.t maailma ei modelleerita enam konstantide, vaid muutujate kaudu.1 Kuid meie kaasaeg ei räägi mitte üksnes pidevast…
