-
Teie bürool on väga hea nimi – Visiondivision – mäng sõnadega, mil sügavam tähendus. Ka teie projektidel on tihti tabavad pealkirjad. Nähtavasti on teie suhe keelega väga tugev?
Mejergren: Keel on tähtis tõesti: hoolitseme selle eest, et projektid leiaksid sobivaima nimetuse. Meie töös nagu näiteks ajalehtedeski on esmakokkupuuteks sõnumiga selle pealkiri – et sisuga tutvuda, peab pealkiri tähelepanu köitma.
Berensson: Tänapäeval jälgitakse arhitektuurimaailmas toimuvat peamiselt blogides ning blogid…
-
Aldo Tammpere
30. I 1927 – 16. IX 2013
Teatame kurbusega, et 16. septembril lahkus meie hulgast kauaaegne Eesti Arhitektide Liidu liige Aldo Tammpere.
Aldo Tammpere sündis Olustvere vallas Viljandimaal, kus ta vanematel oli talu. Pärast Viljandi II Keskkooli lõpetamist 1946. aastal läks ta elama ja tööle Tallinna. Töö kõrvalt alustas ta õpinguid Tallinna Polütehnilise Instituudi (praegu Tallinna Tehnikaülikool) ehitusteaduskonnas, mille 5. kursuselt läks üle Eesti Riikliku Kunstiinstituudi…
-
Kasutusest väljalangevates kirikuhoonetes ei ole iseenesest midagi uut. See nähtus ulatub kiriku kui institutsiooni algusaegadesse. Juba keskajast on teada termin ecclesia desolata, millega tähistati kirikuid, mis teenimise lõpetanud. Kirikute mahajätmine, varemeteks muutumine, lammutamine, asukoha muutmine – seda kõike on eri põhjustel nähtud juba aastasadu.
Praeguseks on see protsess maailmas, sh ka Euroopas, võtnud seninägematud mõõtmed. Lääne-Euroopa kirikuringkonnad võitlevad nagu meie konfessioonidki kiirelt vähenevate koguduste ja sellest tulenevate…
-
EAMist on 22 aastaga saanud regiooni olulisemaid aktiivse kogumispoliitika ja näitusetegevusega arhitektuurimuuseume. Oma artiklis toob Järg välja, et EAMi tegevus on suunatud talletamisele ja EAK oma ettevõtlusele. Käsitlus EAMist kui laost, kus säilitatakse projekte, makette ja fotosid, on ainult pool tõde. Muuseum on ühtlasi kompetentsikeskus, mis näituste, publikatsioonide ja muu seotud tegevuse toel uurib, mõtestab ja tõlgendab Eesti arhitektuuri. Tavalisest arhiivist eristab EAMi toimimine n-ö Eesti…
-
Tänavune kaheksas „Disainiöö” pakub disaini piire otsivana üsna laiapõhjalist programmi. Mida esile tõsta?
Ilona Gurjanova: Eestis pole teenusedisaini ja disainjuhtimise mõiste veel väga levinud ja siin tulebki „Disainiöö” appi: aitab selgitada, toob näiteid ja pakub edulugusid. Töötubades võetakse üles keskkonnasõbralikkuse ja linnadisaini teemad, intellektuaalne omand ning disainiharidus. Tervisedisaini seminar ja töötuba toimuvad Eestis sellisel kujul esimest korda. Ega ka see päris levinud ole, et disainerid töötavad patsiendi…
-
Kesklinna üldplaneeringule eelnes arengustsenaariumi koostamine, kus selgitati vajaliku brutopinna hulk, et kesklinnast kujuneks aktiivne ja konkurentsivõimeline linnaruumiline tervik. See brutopindade hulk on praeguse eskiisi mahus ka tagatud. Tihendamised on valdavalt ette nähtud Sadama asumis, mis on praegu kuulus mitmete linnaehituslike faux-pas’de poolest, Uueturu kvartalis, mis ulatub Vana-Kaubamajast Kaubahoovi pargini, ning Fortuuna kvartalis. Ülejõe park on selle planeeringuga jäänud puutumata.
Küsimus on selles, kuhu suunas peaks Tartu…
-
Itaallase Pier Vittorio Aureli tulek äsjase Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) sümpoosionile aitas selle ürituse õnnestumisele kõvasti kaasa. Akadeemiliselt väga haritud, radikaalseid ühiskonnakriitilisi seisukohti esindava ja kirglikult vasakpoolse arhitekti meelitas kohale biennaali teema. Aureli ettekandes ja koos tema Dogma-nimelise bürooga Tallinnasse tehtud projektis polnud käsitletud sotsialismi mitte piiritletud ajaloolise perioodina, vaid ühiskonnakorraldusliku ideena, tööd ja elukeskkonda reformiva poliitilise liikumisena. Õieti pakkus Aureli selle idee kriitilist dekonstruktsiooni, analüüsides töötegemist…
-
Näitusele on valitud kolm siinset (Kavakava/Kuu/Eik Hermann, 3+1 arhitektid, Salto) ning üheksa välismaist arhitektide kollektiivi (Raumlaborberlin, Sotamaa, Dorte Mandrup Arhitekter, Exyzt, VROA Architekci, Benjamin Dillenburger, Pavle Stamenović/Jelena Mitrović/Davor Ereš, Vladimir Frolov & Aleksei Levtšuk, Dogma). Erinevalt eelmisest biennaalist on kõik eksponaadid loodud spetsiaalselt Tallinna konteksti. Igale autorite kollektiivile andsid kuraatorid ette ühe nõukogude ajast pärit unikaalarhitektuuri objekti (näiteks endine postimaja, välisministeerium, kino Kosmos), et näitusele kutsutud…
-
Mis köidab itaallast – ainus eestlane on teie seas Merilin Jürimets, kes on Eesti kunstiakadeemia arhitektuuritudeng – Väike-Õismäe puhul sedavõrd, et otsustasite võistlusel osaleda?
Antonio Buonsante: Eks meile kõigile meeldis ennekõike muidugi Väike-Õismäe üliilus kuju.
Merilin Jürimets: Lasnamäel näiteks sellist geomeetrilist vormi ju pole.
Buonsante: Ma pole kunagi kohanud niisugust rõngik-planeeringut sedavõrd monumentaalses mõõtmes, kuigi meil on Itaaliaski samas laadis linnaehituslikku pärandit.
Marco Taccagni: Palermos, Napolis, Roomas ja mujalgi…
-
Tallinn, mereäärne linn – mitmes mõttes ääremaa pealinn – on koduks silmapaistvatele nõukogudeaegsetele ehitistele. Avalikku ruumi kujundati hooti nagu kogu toonast elu ning tagantjärele vaadates justkui ülemäära jõuliselt. Eelmise sajandi Tallinna oleksid asustanud kui vägilased Vennaliku Armastuse planeedilt, mis teadjameeste sõnul olla seest õõnes. Võib-olla selle õõnsa planeedi õhupallina lõhkemise hirmus saabusidki vägilased meie maale. Vägilaste rakett, obelisk Maarjamäel, seisab tänini teel Piritale. Hääbunud ideoloogiast pole…
