-
Eelmise aasta aprillis astus Shanghai JaoTongi ülikooli arhitektuuriprofessor Li Huijun mu töö juurest läbi ja küsis, kas ma ei tahaks osaleda tema Xinjiangi projektis. Muidugi olin nõus. Töötasin toona Jiao Tongi ülikooli juures arhitektuuri võrsefirmas, kus mul oli võimalus tutvuda sealsete haritlastega ning osaleda mõningates arhitektuuriteaduskonna töötubades. Nii algaski koostöö California ülikoolis hariduse saanud noore professoriga. Nüüd, aasta hiljem, töötan tema tillukeses paari töötaja ja mõne…
-
Kõigepealt siis Hiina oma, kuigi sama hästi võiks öelda, et tegu on hollandlaste kaaperdatud üritusega – hollandlasi jätkub ikka (veel) kõikjale – ehk et Ole Bouman on üks seekordse 6. detsembril avatava Shenzheni ja Hongkongi kaksikbiennaali kuraatoritest.1 Arhitektuuriajaloolane, toimetaja ja õppejõud Bouman on arhitektuuriringkondades küllap kõige enam tuntud Hollandi arhitektuuriinstituudi ehk NAi viimase juhina (põhjalaskjana?) aastail 2006 kuni 2012, kuivõrd nüüdseks on NAi ühinenud Hollandi moe-…
-
Teine TAB joondus üldjoontes esimese järgi ja koondus kolme põhisündmuse ümber: sümpoosion, kuraatorinäitus ja visioonivõistlus. Arhitektuurifänn nõuab mitut päeva loenguid, näitusi, ekskursioone ja eelkõige enneolematut müstikat. Ülesande teeb keeruliseks see, et kohale tuleb naabermaade publik, keda pole võimalik rabada siinse ehitatud keskkonnaga (enamik on siin korduvalt juba ka käinud). Rahvusvaheliste staaride esitlemisest ei piisa – seda teevad teised traditsioonidega biennaalid mujal Euroopas ja maailmas juba niigi…
-
Mesilaskärjelik arhitektuur ja nõukogude magalarajoonid
Mu vanaisal on neli talve haridust, ta võitles Teises maailmasõjas sakslaste poolel ning pidi sõja lõppedes ja sõjavangist naasnuna alustama elu varanduseta ja hariduseta. Sellest, kuidas ta maja ja millised kõrvalhooned hiljem ehitas, ma ei räägi, sest selle üldistusaste poleks kujundina siin, arhitektuurist rääkides, kuigi suur. Küll aga räägin pisut tema mesilastest. Esimese perekonna tõi vanaisa metsast, pea kümmekonna meetri kõrguselt puuõõnest.…
-
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (ETDM) septembri lõpus avatud „Kaamose” näituse eesmärk oli koondada eesti moe paremik ning esitleda seda lavastuslikult ja stilistiliselt tervikliku näituse ning kataloogi kujul. Näitusel on eksponeeritud töid mitme põlvkonna ja disainiesteetika esindajailt, kes on koondatud mänguliselt Eesti kohavaimust inspireeritud vihmavarju alla. Näitus sündis disainerite ja kuraator Tanel Veenre koostööna.
2011. aastal olevat maailmas tehtud 37 suuremat moenäitust. Muuseumidele on moenäitused saanud tähtsaks kui…
-
Kataloog on visioonielamus. Siit ei leia moedisaini analüüsi või traditsioonilist kontekstikirjeldust. Veenre on andnud mõned leheküljed kunstilistele esseedele ning tähistab hetkeolukorda sõnadega: näivus, stiil, eskapism, printsid, metsikus, patt, müüdid, kaamos . . . .
Tanel Veenre on kohalik Vreeland. „Olen Diana, jumalanna. Minust saab täpselt see, kes ma tahaksin olla,” tsiteerib Veenre Diana Vreelandi näitusekataloogi „Kaamos” essees „Mood ja müüt”. Vreeland oli XX sajandi moeikoon, -toimetaja, kuid olulisim on siinkohal…
-
Mood ja muuseum?
Museoloogilisest vaatepunktist on mood valdkonnana jäetud üksi ula peale – meil ei ole mitte ühtegi muuseumi, mis koguks süstemaatiliselt moekunsti. Ja sellest on kahju. Ma ei arva, et see mõjutaks kuidagi valdkonna elujõulisust, küll aga toetaks sellise muuseumi olemasolu moekunsti mõtestamist osana kultuurimälust. Mingil määral võiks see ju aidata ka käivitada ja elavdada moekunsti radikaalsema ja kontseptuaalsema tiiva tegevust. Praegu toimub see ilma igasuguse…
-
Kas lähtud oma loomingus ühest ideaalist, mille poole kõigi projektidega pürgida, hoolimata nende mõõtkavast või otstarbest?
Mõõtkava on väga tähtis, otsuseid ja meetodeid võib kohandada mis tahes projektile. Arhitektuur moodustub (liikumis)voogudest, ruumiprogrammist ja nende seosest kasutajaga – millestki dünaamilisest ja ebastabiilsest, erinevatest energiatest. Tõsi, väga väikeste projektide puhul ei saa tegeleda otseselt ruumiprogrammiga, kuid mingil määral sisalduvad kõik nimetatud komponendid ka kõige väiksemates projektides, ehkki omandavad seal…
-
Kuna uuendame Eestis oma arhitektuuripoliitikat jätkuvalt, siis on küllap mõistlik arvestada siinjuures Euroopa Liidu mõttesuundadega: see, mida teeme Eestis, peaks kokku kõlama Euroopa huvidega. Millised on kolleegide kogemused mujal ja kas arhitektuuripoliitika on ennast Euroopas õigustanud?
Yoko Alender: Valdkonna probleemid on kogu Euroopas ühesugused. Põhilisteks murekohtadeks on avalikkuse vähene teadlikkus arhitektuurivaldkonna kitsaskohtadest, projekteerimise riigihanked, valdkonna halduse killustatus ja muidugi vajadus muutuvas majanduslikus reaalsuses oma koht leida. Arhitektuuripoliitika…
-
Eesti Arhitektide Liidu välja kuulutatud arhitektuurivõistlustele „Eramu 2008–2012” ja „Väikeobjekt 2010–2012” laekus tänavu 78 tööd. Võistluste eesmärk oli tunnustada huvitavamaid eramuid ning väikeobjekte, mis valminud neis ajavahemikes. Žüriisse kuulusid arhitektid Marika Lõoke ja Jaak Huimerind, sisearhitekt Toomas Korb, näituse ja kataloogi kuraator Merle Karro-Kalberg ning välisliikmena Soome arhitekt Mikko Summanen. Mõlemal võistlusel anti välja üks peapreemia ja kolm võrdset preemiat. Võitjad kuulutati välja koos näituse avamise…
