-
Autoriõigused jagunevad varalisteks ja isiklikeks. Varalisi autoriõigusi saab autor vabalt võõrandada ja litsentseerida ning küsida selle eest tasu. Isiklikud õigused on aga autori isikust lahutamatud ega ole üleantavad. EV põhiseaduse § 39 märgib, et autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik peab kaitsma autori õigusi. Just isiklikud õigused peaksid olema tagatud põhiseaduses märgitud autori võõrandamatu õigusega oma loomingule.
Vastuolus seaduse ja kultuurse käitumisega
Ükski loov isiksus, sh arhitekt,…
-
Lahemaale on kolinud hulk inimesi, koos nendega on lisandunud ka igasugust arhitektuuri. Lahemaa miljöö eest vastutajad on ehitatud keskkonna kvaliteediprobleemi teadvustanud ja 2012. aasta sügisel tehti kalurikülade uute talude tarvis ligi 30 osavõtjaga arhitektuurivõistlus „XXI sajandi kodu Lahemaal”. Žürii valis välja neli peapreemia ja kaks eripreemia väärilist tööd, lisaks tunnustasid paljusid töid mitmed asutused. Tehti veebikataloog, kust Lahemaale ehitaja saab valida endale sobiva majatüübi, autoriga ühendust…
-
ARDA KULLERKUPP
16. IX 1928 – 12. XII 2013
Teatame kurbusega, et 12. detsembril lahkus kauaaegne Eesti Arhitektide Liidu liige Arda Kullerkupp. Arda Kullerkupp lõpetas Tallinna Polütehnilise Instituudi arhitektuurieriala 1954. aastal ning asus tööle rajooniarhitektina Tallinna linna arhitektuuriosakonnas, kus oli ametis kuus aastat. Paralleelselt põhitööga oli Kullerkupp aastail 1959–1961 Eesti Riiklikus Vabaõhumuuseumis vanem teaduslik kaastöötaja, võttes osa ekspeditsioonist muuseumisse sobivate eesti talurahvaehitiste selgitamiseks. Aastatel 1960–1987 töötas Kullerkupp…
-
Võitlus ei näi käivat mitte selle üle, mida oleks vaja teha, vaid selle üle, kes peaks mida tegema ning milliseid tiitleid inimestele omistada. Selline asjade seis on tõeliselt kahetsusväärne.
Ove Arup, 1972
Arhitektuurikeskuse ja Eesti Arhitektuurimuuseumi võimalikku ühendamist puudutava debati valguses paluti mul analüüsida arhitektuurikeskuste ja -muuseumide korraldust välisriikides ning võrrelda seda Eesti kontekstiga. Esmalt tuleks aga astuda küsimuse juurest, kas arhitektuurikeskuse ja -muuseumi ühendamine on mõttekas,…
-
Peeter Pere, Eesti Arhitektide Liidu esimees
Arhitektuurikoja sünnile andis tõuke kultuuriministeeriumi loomemajanduse tegevussuund, mis on kiirendanud muidu nii loomulikuna paistvat protsessi. Ministeeriumile polnud selge, „keda arhitektide liit aruteludes esindab”, kuid see, et erialaorganisatsioonid peavad olulistes küsimustes esinema ühise platvormiga, oli meile ilmselge varemgi. Tegevust kooskõlastati seni aga stiihiliselt.
Kolm aastat tagasi otsustasime hakata korraldama EALi juhatuse laiendatud koosolekuid, kuhu kutsusime koolide ja arhitektuurikeskuse ning -muuseumi esindajaid. Ikka selleks,…
-
Oktoobri keskel esines Tallinnas Taani urbanistika- ja arhitektuuribüroo Gehl Architects äripartner Ewa Westermark. Inimsõbralikust linnaruumist rääkides viidatakse peaaegu alati just selle büroo asutajale Jan Gehlile, kes on viimastel aastakümnetel muutnud kardinaalselt paljude maailma suurlinnade elukeskkonda.
Teil oli võimalus Eestit külastades ka Tallinnas ringi vaadata. Millised on muljed?
Ewa Westermark: Kahetunnine õhtune jalutuskäik vanalinnas ja uusarenduste piirkonnas kesklinnas jättis mulje, et mitmetes uusarendustes ei ole suudetud saavutada vanalinnaga võrreldavat…
-
Täna teostab riik oma poliitikat arhitektuuri ja ehitamise vallas mitme ministeeriumi kaudu: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, siseministeerium, kultuuriministeerium ja keskkonnaministeerium ning mitmete ametite ja riiklike institutsioonide toel nagu Maa-amet, Riigi Kinnisvara AS ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Kõigi nende asutuste tegevus on killustunud, riigile tarvilikku nn suurt pilti ei ole neist silme ees kellelgi.
RKAS tegeleb riigi kinnisvara haldamise ja uute riiklike objektide rajamisega, kuid selle struktuuris puudub tänaseni…
-
Raamatukogu kõrvale rajatud orgaanilist arhitektoonikat järgiva paviljoni puhul ei ole tegu ainult vormi pärast loodud ruumiobjektiga, vaid dünaamilise, sotsiaalse funktsiooniga ehitisega, mille eesmärk on pakkuda tudengitele ülikooli raamatukogu kõrval avalikku kogunemiskohta.
Avaliku ruumi identiteeti ja seal toimuvat kujundavad sageli pigem väikeobjektid, mis moodustavad kokku ühe suu-
re terviku. Tsiteerides pikaaegset Viini arhitektuurikooli Angewandte (kus mitmed eesti päritolu arhitektuuritudengid juba aastaid õppimas) juhti Wolf Prixi: „Liiga lihtne on liigitada…
-
1945. aastal toimunud üleliidulise võistluse järel kavandasid Otto Keppe, Voldemar Meigas ja Harald Arman Tallinna uue üldplaani raames Viru väljaku alale kahehektarilise keskväljaku. Selle ministeeriumihoonetest ümbritsetud esindusväljakuga pidi ansambliliselt liituma kultuuriasutusi majutav kultuurikeskus. Suurejoonelisest plaanist suudeti 1950. aastate keskpaigaks valmis ehitada üksjagu: Kolmanda Reichi arhitektuurimõjudega põllumajanduslike keskühistute keskliidu hoone (Enn Kaar, 1952) ja mõned stalinistlikud elamud Lenini puiesteel – silmatorkavaim neist nn teadlaste või akadeemikute maja…
-
Alustan siinkohal kõige reaalsemast praktikast, mida ühe suure ekstreemspordi sündmuse kontekstis iga aasta läbi viiakse. Selleks on kuulsust koguv Simple Session, mis igal talvel, seekord 22. ja 23. veebruaril 2014 Saku Suurhallis aset leiab. Jättes ekstreemspordi kõrvale, keskendun siinkohal sündmuse raames ajutiselt loodud eksperimentaalarhitektuuri pargile, mille ehitamisele kulub mitmeid ööpäevi. Viimastel aastatel on pargi arhitektiks olnud ameeriklane Nate Wessel, kelle kompetentsi on kodeeritud pargi kasutaja –…
