-
Rakverel tuleb oma kuvandi arendamiseks-hoidmiseks pidevalt midagi teha – see hoiab mõtte värskena ja paneb tegutsema. Pole siin ei merd ega märkimisväärset üliõpilaskonda, see-eest on peaaegu juba kümmekond aastat aktiivset tähelepanu pööratud jalgrattale ja sellega liiklemisele. Rakvere pindala on (kõigest) kümme ruutkilomeetrit: jalgsi või rattaga liikumiseks on see ideaalse suurusega linn. Aktiivne kesklinnatsoon on mõttelisest keskpunktist kahe kilomeetri raadiusega ning seega täiesti „inimmõõtmeline”. Rattasõiduks paremate võimaluste…
-
18. veebruari Päevalehe artiklis „Probleemne protsendiseadus läheb muutmisele” on lugeda: „Protsendipõhimõtet rakendatakse peale Eesti ka Soomes, Rootsis, Norras, Inglismaal, Hollandis, Prantsusmaal, Saksamaal, Austrias, Belgias ja veel mitmes riigis.” Siinkohal võiks küsida, et kui mujal tundub kunstiteoste tellimise seadus ehk nn protsendiseadus toimivat, siis miks ja kuidas neis riikides seda põhimõtet täpsemalt rakendatakse. Kui seadust Eestis muutma hakatakse, siis millises suunas? Mida teiste kogemusest õppida?*
Soomes kehtib…
-
Tool on ese, millel inimene istub rohkem aega kui seisab või magab. Seega on see väga tähtis mööbliese nagu laud ja voodi, evides praktilise kõrval ka mitmekihilist sümboolset tähendust. Mõnikord võib tooli lihtsalt vaadata – läbi aegade on see olnud ka kunstiteos. Võime arutleda, kas näiteks imperaatorite troonid on ikka istmed või hoopis staatuse sümbolid, millel veedeti vaid valitud minuteid. Toolide polsterdajaid kutsutakse aga hoopis sadulseppadeks.…
-
Sattusin hiljuti parlamendiarhitektuuri konverentsil äsja restaureeritud Berni Bundeshausi ja meie tööruumis olid Arne Jacobseni Oxfordi moodi, kuid imelikult kipakad toolid, mis torkasid silma muidu üüratult kvaliteetse minimalistliku kujunduse kõrval. Õhtusöögil sattusin kõrvu istuma maja restaureerinud sisearhitektiga, kellelt pärisin muu seas selle saali toolide kohta. Mees punastas ja pihtis, et eelarve ei lubanud sinna korralikke osta ja need ongi Hiina võltsingud. Ma ei taha mingil moel õigustada…
-
Dstarter on loomeettevõtete, ülikoolide ja rahvusvaheliste partnerite koostöös loodud loomevaldkonna kiirarenduse ettevõte. See on loodud disaini, arhitektuuri, meedia jt loomealade oskuste ja teadmiste sidumisel inseneriteaduse, tehnoloogia ja infotehnoloogia kompetentsiga, millele lisandus veel ärimudelite juhtimise ja rahvusvahelise turunduse kogemus. Eesmärk on ärgitada alustavaid või juba tegutsevaid ettevõtteid kasutama kõrgetasemelist disaini, innovaatilist tehnoloogiat ja äristrateegiat, et luua kõrge lisandväärtusega innovaatilisi tooteid ja teenuseid. Mis need on? Idee algatajad…
-
Anna Hints, „Tõus ja mõõn” (6.15).
Voodrilaudadel lainetab paks õlivärv. Aknad peegeldavad õhtust merd. Plekise mere kohal ripub raske taevas. Tuletorni valgus peegeldub lainetel ja vihmapiiskadel. Majas süttivad tuled. Seinad nagisevad, katus koliseb, aknad mühisevad tuule käes. Väljas on öö. Täiskuu. Suured uksed avanevad kriginal. Paus. Vaikus. Hommik. Rahulik meri. Üksik king on öösel kaldale uhutud. Sofia Joons laulab. Filmi lõpp. Rahu maa peal. Selline aeglaste…
-
Film kui visuaalne kunst ei pääse ruumist ehk siis teadlikult komponeeritud kaadritest üle ega ümber. Ometi ei hakka paljud eesti filmid silma arhitektuuriteadlikkuse ning kohatundlikkusega: nii võib ka realistlikus laadis teoses ühest uksest pääseda mitmesse kohta, Pelgulinna ukse taga on ühtäkki city ning vähegi tähelepanelikku vaatajat häirivad suvaliselt ja ehituslikult kakofooniliselt, et mitte öelda käpardlikult kokku pandud linnamaastikud. Siiski on ka õnnestunumaid ruumide sulameid, kus imagoloogia…
-
Arhitektidena oleme harjunud vaatama professionaalsetes arhitektuuriajakirjades optika abil sirgeks painutatud ja inimestest vabastatud arhitektuurifotosid, kust reaalne elu on viimseni välja destilleeritud. Kuidas tuleks aga kõnetada inimest, kes arhitektuuri iga päev kasutab? Kuidas viia temani arhitekti mõte? Nii saigi 2012. aasta sügisel õhku visatud idee teha midagi veidi tavapäratumat ehk kaasata noored filmitegijad ja lavastada mõned lühimängufilmid, kus peategelaseks on uus Eesti arhitektuur. Arhitektide liidu ja BFMi…
-
„Garaaž48 riistvara ja kunstid” („Garage48 Hardware & Arts”) erines tavapärastest arendusnädalavahetustest selle poolest, et kõik osalejad pidid tegema käegakatsutava prototüübi. Nii toodigi vaatemängulisel tulemuste esitlusel publikule näha kõrge kontsaga kingade kandmisest tekkivat valu leevendav abivahend – kinga sisetalla modelleerija („Heelies”), seadeldis „Rahu”, mis saadab eaka lähedase kukkumise kohta mobiilile teate, beebi märjaks saanud mähkmetest märguandja („DiaperBell”), satelliidi toiteplokk („CrystalSpace”), hobifotograafide abivahend („Slider’s Club”), kleidi külge pandud…
-
Nüüd, kui kolm aastat tagasi alustatud Tallinna Transpordi (edaspidi TT) identiteedi ja infokandjate arendustöö on saanud mõnda aega linnaruumis oma elu elada, on aeg tagasi vaadata ja avada selle Eesti kontekstis unikaalse projekti tagamaid. Dan Hill nimetab oma raamatus „Tumeaine ja Trooja hobused” („Dark Matter and Trojan Horses”) disaineri üheks võimsaks tööriistaks Trooja hobust. Too kõigile tuttav puuhobune on strateegilise disaini kontekstis metafoor: pealtnäha väga spetsiifiline…
